elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese teatud omadused.2.täitmine- teatud rollide teostamine.3 (raha, teadmiste, kapitali) valdamine. Sotsiaalsete lõhede tüübid: 1.varanduslikud lõhed 2. piirkondlikud lõhed 3.etnilised lõhed 4.usulised lõhed. Ühiskonna kujutab endast elu valdkonda, mis on vabatahtlik, isekorraldatav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskond hõlmab institutsioonide komplexi: 1.eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2
viimase aja suundumusi ja trende. Eelmodernsed ühiskonnad- Pole kindle ühiskonnavorm, vaid jaguneb: *Küttimisest ja korilusest elatuvateks ühiskondadeks, *Varajasteks põllumajandus- või karjakasvatusühiskondadeks, *Traditsionaalseteks ehk arenenud mittetööstuslikeks ühiskondadeks. Küttimisesr ja korilusest elatuvas ühiskonnas- tegeletakse küttimise, kalapüügi ja korilusega- elatutakse looduses vabalt leiduvatest andidest. Elatakse pisikestes kogukondades, kus varanduslikud lõhed peaagu puuduvad, tööjaotus on üsna lihtne. Poliitiline korraldus on samuti lihtne- müned tugevama autoriteediga meest peataksw küttide-korilaste rühma juhiks. Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki. Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad,
Linn – suur asula või haldusüksus, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega ning sellele on antud linnaõigused ja linna nimetus. Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid ja korraldasid ühiskonna tegevusi seaduste toel. Kõrgkultuur – kaasab enda alla plaanipärase põllumajanduse, teaduse, linnade olemasolu, ühiskonna organiseerituse, tööjaotuse, kirja olemasolu, arenenud religioosse süsteemi, ühise mõtlemise ja
tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik, kirja tundmine Tekkisid linnad Tunti kirja, mis soodustas riikluse kujunemist Tööjaotus Erinevad varanduslikud klassid 4. *Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on nähtud jumalate soosingut. Loomulik oli, et valitsejad pidasid sidet jumalatega.
Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass Sotsiaalne staatus omistatud omandatud Sotsiaalne mobiilsus vertikaalne horisontaalne põlvkondadevaheline Sotsiaalsed lõhed Varanduslikud Piirkondlikud Etnilised Ideoloogilised Mitu Eestit on? Kasutatud allikad http://www.rockiklubi.ee/anarch/pic/anarch.JPG 20.09.2009 http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Politics 22.09.2009 http://kroku.files.wordpress.com/2008/08/joodiksob 22.09.2009
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot Kasvatab poliitilist kultuuri Suurendab riigivõimu usaldatavust Suurendab mitmekesisust Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistumine Sotsiaalne klass Sotsiaalne staatus omistatud omandatud Sotsiaalne mobiilsus vertikaalne horisontaalne põlvkondadevaheline Sotsiaalsed lõhed Varanduslikud Piirkondlikud Etnilised Ideoloogilised Mitu Eestit on? Kasutatud allikad http://www.rockiklubi.ee/anarch/pic/anarch.JPG 20.09.2009 http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Politics 22.09.2009 http://kroku.files.wordpress.com/2008/08/joodiksob 22.09.2009
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus,
Rollikonflikt on olukord, kus inimesel on mitu staatust, mis ei sobi omavahel kokku nt õpetaja- ema,politseinik-kambajõmm. Tooge mõni konkreetne näide, kus poliitik või mõni muu avalik elu tegelane pole käitunud vastavalt oma rollile. Viljandis volikogus ronisid poliitikud juuatäispeaga lavale. Linnapea ei käi vastavalt riides-nabapluusiga. Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Sotsiaalsed erisused võivad olla: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised,usulised Ühiskonna stabiilsuse huvides on, et ükski sotsiaalne lõhe ei paisuks liiga suureks. Samas ei ole ka hea, kui erinevad lõhed kattuvad ja üksteist võimendavad. Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis seab ohtu ühiskonna stabiilsuse.
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased)
primaarses ehk hankivas sektoris hõivatuse suur protsent kõrgeltarenenud riike aga tertsiaarse ehk teenindussektori ülekaal.Keskmise tasemega riikides on kõige rohkem inimesi seotud sekundaarse ehk töötleva sektoriga.Seepärast jagatakse tänapäeval inimesed tulugruppidesse vastavalt rahalistele ressurssidele. Sotsiaalsed lõhed Sotsiaalse lõhe ehk sotsiaalse erisuse aluseks võivad olla mitmesuused kriteeriumid,mille põhjal moodustuvad lõhede tüübid: 1) varanduslikud lõhed 2)piirkondlikud lõhed 3)etnilised lõhed 4)ideoloogilised lõhed(usulised). Ühiskonnad, milles on mitu erinevat lõhet kusjuures ükski neist ei pääse tugevasti domineerima vaid osutuvad stabiilseteks. Lobitöö ehk kuluaaripoliitika on avalike otsustajate kavakindel mõjutamine mingi huvigrupi (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt
ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuuletuma, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid rühamdena kodust eemal ja pidid ise toime tulema
t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000 eKr savinõude valmistamine, põlluharimine, karjakasvatus, küttimine, kindlustamata, kaunistatud majad üksteise kõrvalEgiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline aeg- 3000 eKr, esimesed tsivilisatsioonid,
aastaste suursuguste rpartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust a ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, saesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanukke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et heloodide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida. Pidid spartiaadid hoolitsema sõjalise üleoleku eest. See tingis
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline?
Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse. Sõjameheomadus i arendav riiklik kasvatussüstee m oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida.
7. Ühiskonna kihistus: sots. mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise, eristatakse horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine karjääriredelil nt. lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks
(Mittetulunudsühingud, sihtasutused, seltsingud). Iseloomulikud jooned. - inimeste eneste pealehakkamine ja algatus; ei tohi kasumit teenida. 5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega. · vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine · olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks. 6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda. · Varanduslikud rikkad saavd lubada kõike, samas linnas elavad vaesed peavad elama a-la prügimäel. · Regionaalsed kõik tahavad minna elama linnadesse, talud jäävad tühjaks. · Rahvulikud Ida Virumaa. Eestlased ei taha mina sinna elama ja tööle. 7)Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Kas Eesti ühiskond on SM, näited. Jah on
Oma arutluses annan ülevaate eestlase elust enne ning pärast Muistset vabadusvõitlust, tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Käsitlen järgnevaid aspekte: talupoegade liigendus, usund ja usk, halduslikkorraldus, kaubandus ja põllumajandus. Enne Vabadusvõitlust oli valdav osa eestlasi talupojad. Viimaste leidude põhjal on avastatud, et siiski hakkasid kujunema ka varanduslikud ebavõrdsused. Talupojad pidid maksma ülikutele andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad
Riik peab looma töökohti, töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure- Uusvasakpoolsele poliitika esindajale Sotsiaalvaldkonna edendamiseks tuleb kehtestada kõrged riiklikud maksud- Konservatiivile Riik peab kaitsma rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve-Konstevatiivile Riik peab tagama igaühele maksimaalse tegevusvabaduse- Liberaarile Igaüks vastutab ise oma heaolu eest- Liberaalile Ebavõrdsus on paratamatu,varanduslikud ja staatuselised vahed säilivad alati-Konservatiivile 4.Nimetage riigi tunnused. · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsustused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riigi omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud,nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 5.Nimetage riigiasutustele omaseid tunnuseid.
Nende ülesanne oli teha tarbeesemeid, sõjatehnikat ja aksessuaare kõrgematele isikutele. Egiptuse ühiskond oli jagunenud erinevateks varanduslikeks klassideks. Oli tekkinud riiklus. Rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Tekkisid varanduslikud ebavõrdsused. Töötegijad pidid oma saagist andma suurema osa riigile ja meisterdama riigi tarbeks esemeid. Tänu sellele tekkisidki erinevad ühiskonnakihid. Tänu kirja tekkele sai võimalikuks Egiptuse ühiskonna riiklik korraldamine sellisel moel nagu see oli. Kõige esimesena arenes Egiptuses piltkiri millest hiljem arenes hieroglüüfid. Egiptuse kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna hieroglüüfide
Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule
Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine. Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud.
teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne). Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame kõik ausalt makse, kuna teame, et see on meie kõigi huvides, sund hirm võgivalla ja karistuse ees
Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu m...
* alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul.
2) seltsing- mitteformaalsed ühendused, kus puudub kindel nimekiri 3) Ühingud-nt raamatuteühingud, arstide ühing. 4) MTÜ- teenivad kasumit, mida peavad kulutama oma tegevusteks. 5) Sihtasutused( nt Virumaa muuseum) 7. Kodanikuorganisatsioonide vajalikkus ja ülesanded 1) inimeste harimine 2) järelvalve võimutegevuse üle 3) pakub töökohti(eriti Suurbritannias, Saksamaal, USA-s) nt Eesti Diabeetikute selts 8. Sotsiaalsete gruppide eristumise alused 1) varanduslikud 2) regionaalsed 3) rahvuslikud eripärad(tulenevad kultuurilistest eripäradest) 4) ideoloogilised 5) usulised 9. Riigiasutustele iseloomulikud tunnused 1) töötajad on palgalised riigiametnikud 2) raha oma tegevuseks saavad riigi eelarvest 3) neil on kindel struktuur ja hierarhia 4) moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel kindlate ülesannete täitmiseks. 10. Riigi peamised ülesanded
Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Kihistus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: - Varanduslikud - Regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); - Rahvuslikud - Ideoloogilised )sh usulised).
omandatud materiaalsed ja vaimsed ressursid või tema päritolu. eliit- klassisüsteemi tipus asetsev väike inimgrupp, keda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond väärtustab (päritolu, varandus, võim, haritus) omistatud staatus- muutumatu tunnus, mis on inimesel tema enese soovist olenemata. (päritolu, rass, sugu) omandatud staatus- saadud valikute, teenete või pingutuste eest. sotsiaalsed erisused varanduslikud, regionaalsed, etnilised, ideoloogilised sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab hierarhia on ülevalt alla sõltuvus, klassikaline riigivalitsemine, mis tähendab bürokraatliku valitsemist Ülalpool olevate asutuste ja juhtide otsused on alati tähtsamad ning ei olene nende tegelikust väärtusest võrgustikuvalitsemine- nüüdisaegne valitsemismudel, mida isel
Norra. Demokraatia ja valimisõigus Demokraatlik riigikord kujunes Euroopas väga aeglaselt. Rahva osalemist poliitikas takistas juba valimisõiguse piiratus. 19. sajandi keskel valitses isegi liberaalide hulgas üldine veendumus, et valimistel peaksid osalema vaid meessoost kodanikud, kellel on vastav haridustase ja piisav vara, et olla majanduslikult iseseisev. 19. sajandi lõpuks kaotas enamik Euroopa riike valimisõigusele seatud varanduslikud, mitte aga soolised piirangud. Soome oli esimene riik, kes andis 1906. aastal ka naistele õiguse parlamenti valida. Valimisõigus Valimisjaoskond Prantsusmaal A. Bramtot, 1891 Poliitiliste parteide sünd Demokraatia laienemisega kaasnes kodanike poliitiliste organisatsioonide teke. Ühesuguste poliitiliste vaadetega inimesed koondusid parteideks, et oma seisukohti ühiskonnale tutvustada, valimistel ühtse programmiga esineda ja selle eest võidelda.
Keskklass- mass, tavakodanikud, tavalised inimesed. Alamklass- Ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne staatus: Omistatud- Muutumatu tunnus ( vanus, sugu, rass) Omandatud- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus (mida õpid, mis amet on) Sotsiaalne roll- staatusega sobiv käitumisstandard Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Oskamatu poliitika korral viivad sotsiaalsed erisused ning staatusklasside vastuolud ühiskonna kriisi või koguni relvakonfliktini. Võim- inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused).
tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja- ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised 5.M.Weber. Võimu olemus: võim kui inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim- teatud laadi suhe inimeste vahel. Võimu ressursid: ainelised(omand, kapital); vaimsed(teadmised, kogemused) Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees.
veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana-Liivimaa maapäevad 15. sajand. Osalesid Riia peapiiskop, teised piiskopkondade liikmed. Kutusti kokku ka toomhärrad ja vasallkondade esindajad. Teemad : Välispoliitika, kirikuporbleemid, maksud,
4. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele toimus nooremal kiviajal (kliima soojenes). Kaasnesid muutused ühiskonna arengus: kujunesid püsivad suured asulad, inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi, järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel, hakati relvade ning tööriistade valmistamise materjalina kasutama pronksi ja rauda. Rephrase: Viljelusmajandus, kasutati metalli, ühiskondliktööjaotus, erinevad varanduslikud klassid, riiklus, kiri. 5. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid tekkima 3000 eKr (Egiptus, Mesopotaamia). Pronksiaeg. 6. Egiptuses oli kirjaoskus kitsalt levinud (1%), sest see oli privileeg. Kirja keerukuse tõttu nõudis kirjaoskuse omandamine palju aega. Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. Enamik õpilasi pärines rikastest peredest. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset ja vaevarikast tööd õpetajate range järelvalve all. 7
KODUTÖÖ 2 ESSEE Kas olla või omada? Elame ajastul, kus on palju valikuvabadust. Tundub, et kõigi jaoks on kõik teed valla, tuleb ainult tahta. Igaüks teeb valikuid oma väärtustest lähtuvalt ja sellest kujuneb iga konkreetse inimese elukäik. Aga kas me saame siiski alati valida seda, mida soovime? Eesti ühiskonnas on ebavõrdsus – ühiskond jaguneb vaesteks ja rikasteks, inimestele pole tagatud võrdseid võimalusi, varanduslikud vahed on suured. Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta matemaatikaülesannete lahendamisel, kõik ei oska joonistada jne. Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused.
arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon läbi, jakobiinid aga pooldasid revolutsiooni süvenemist ning kuninga kui riigireeturi ning kriisi põhjustaja hukkamist. Vastuolud viisid zirodiinide lahkumiseni ning võimu kindlustamiseks kehtestasid jakobiinid diktatuuri ja hukkasid kuningas Louis XVI kui riigireeturi ning türanni. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Põhiseadus ei jõustunud reaalselt aga mitte kunagi, sest selle jõustumine lükati edasi sõja lõpuni, seni pidi kehtima jakobiinide juhi Robespierre'i ainuvõim. Robespierre lasi giljotiinil hukata kõik, keda pidas vähegi enda võimu vastaseks. Hukati valimatult zirondiine, neid, kes olid vana korra
teha. *Omandatud staatus- vastupidine omistatule, teatavate teenete, pingutuste tulemus. Nt: Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus. *Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt on koolis mõni õpetaja ka õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik aga õpetajana ei tohi ta pöörata rohkem tähelepanu oma lapsele, kui teistele õpilastele. Lõhed: Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud- Eestis elab palju venelasi, kellega alati hästi läbi ei saada, seega on Eestis rahvuslik lõhe eestlaste ja Eestis elavate venelaste vahel. Ideoloogilised- need kes igatsevad nõukogude aegasid taga. Usulised Võimu ressursid võivad olla nii ainelised(omand, kapital) kui ka vaimsed(teadmised,kogemused). Aineline kapital-maa,raha,kinnisvara. Inimkapital- teadmised-oskused. Sotsiaalne kapital-
V. 1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna VI. 1030.a Kiievi vürst Jaruslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ja rajas Jurjevi linna VII. 12.saj Idas Vara-Vene riik killustunud - tagasi tuli tõrjuda Novgorodi ja Pihkva vürstiriikide rünnakuid Sõjaline tase: I. Linnused rajati küngaste otsa (raskem rünnata) II. Relvad: vibud, odad, kilbid, mõõgad, rõngassärgid(rikastel) III. Ratsasõdalased Elanike varanduslik ja õiguslik seisund (vähe teada) I. Varanduslikud lõhed eksisteerisid II. Varanduslik kõrgkiht - rikkad maaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad (juhid) III. Elanike põhikiht - talupoegadest maaomanikud IV. Maata talupojad - rentisid maad, töötasid sulastena V. orjad - sõjavangid, kohalikud võlgnikud
Prantsusmaal valitsesid kümned kohalikud võimukeskused. Jakobiinid pidid nüüd kõik need probleemid võimalikult ruttu lahendama, et oma ainuvõimu õigustada. Tartu 2010 2 Tartu Kunstigümnaasium Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis võeti vastu 24. juunil 1793. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski
Objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud, jaotatakse nad eraõiguses isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks. 1. Isiku või individuaalõigused. Need on suunatud õiguse omanikule endale. Kehtib põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut. 2. Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele. Nii võivad vanemad nõuda tagasi oma last igaühelt, kui see on lapse vanemate tahte vastaselt kellegi kolmanda juurde sattunud. 3. Varanduslikud õigused. Need on suunatud varanduse režiimile. Nad teenivad õiguslike subjektide majanduslikke huvisid. Siia kuuluvad asjaõigused(omand, piiratud asjaõigus), ka autoriõigus, isiku(võlausaldaja) nõudeõigus teise isiku (võlgnik) vastu ja pärimisõigus, st õiguslik võim pärandile. Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast.
NÄITAJAD:Inimetse haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon.Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kijtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.klassidesse jaotamisel pole määrav majanduslik positsioon vaid ka elustiil. Kõrgklass-eliit, keskklass, alamklass. Mass-tavainimesed nt keskklass. OMISTATUD STAATUD- SUGU, RASS . SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised. 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või ühiskonnarühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine sõib olla horisontaalne ( ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur
Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks. Individuaalne ja kollektiivne heaolu. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet.
Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik, õpetajana ei tohi ta aga pöörata oma lapsele rohkem tähelepanu kui kõigile teistele. Organisatsioonis, kus töötajaskonna hulka kuulub ka mõni perekonnaliige, võivad rollikonfliktid kujuneda väga keerukateks. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: · varanduslikud · regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); · rahvuslikud · ideoloogilised (sh usulised). Tõenäoselt soostub valdav osa inimestest tõsiasjaga, et erinevuste olemasolu ühiskonnas on normaalne. Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse
539 a eKr Tsivilisatsioonide tekkepõhjused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. Varaste tsivilisatsioonide tunnused * viljelusmajandus * riiklus * väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus * tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt
valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused ) sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard rollikonflikt olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.
�hendati kokku. Tsivilisatsiooni tunnused: 1. Viljelusmajandus - mindi �le viljelusmajandusele ning hakati ka metalli kasutama, tekkisid p�lluharijata ja karjakasvatajate �hiskonnad ning nende algus langeb varajasse pronksiaega. 2. �hiskondlik t��jaotus - k�ik ei tegelenud p�llumajandusega ja karjakasvatusega, osad tegid ka k�sit��d, osad jagasid kirjatarkust, osad olid vahendajaks inimeste ja jumalate vahel. 3. Erinevad varanduslikud klassid - oli kujunenud riiklus, st, et rikkamast �lemkihist t�usid esile elukutselised valitsejad - korraldas ja kontrollis �hiskonna elu 4. Kiri - kasutati eelk�ige valitsejate majapidamist ja riiklust puuduvateks �lest�hendusteks. Kiri soodustas riikluse kujunemist. 5. K�rgkultuur - kujunes teadus ja kirjandus, �hiskonna vaimuvara suurenes ja arenes. Egiptuse teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas j�udi p�hjalike
korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa, läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Olid rikkamad ja vaesed ning muinasaja lõpuks süvenes majanduslik ebavõrdsus. Aidati ehistada linnust ja sõja ajal sai sinna varju. Suhted naabritega olid rahumeelsed. Aegajalt tehti rööv- ja sõjakäike. Ringvall-linnused. Relvastuses olid odad, viskeodad, torkeodad, sõjakirved, mõõgad, vibud, kilbid, kiivrid, rõngassärk. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosned ratsa- ja jalameestest
Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku ( nt vanem koolis õpetaja). Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused: · varanduslikud · regionaalsed · rahvuslikud · ideoloogilised, sh usulised Võim ühiskonnas Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised omand ja kapital. Vaimsed teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on oluliseks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
Pluralism ja polüarhia PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Erinevad sotsiaalsed grupid. Inimgruppide eristumise alused: *Varanduslikud rikkad ja vaesed, pensionärid, üksikemad, suured pered jne. *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel äärelinn ja kesklinn, jõukad maakonnad ja vaesed maakonnad jne. *Rahvusvahelised eestlased ja venelased, sakslased ja inglased jne. Ideoloogilised, sh usulised parempoolsed ja vasakpoolsed, kristlased ja juudid, moslemid ja hindud jne. Sotsiaalne sidusus ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Millest
annaabi.ee 
