„Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää.
Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm.
Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam võimalust selles kahelda, kortsutas ta kergelt kulme ja vastas pärast üsna pikka pausi d'Artagnanile kirjeldamatult irooniliselt ja häbematult: «Ma ei kõnele teiega, härra.» «Aga mina, mina kõnelen teiega!» karjus noormees, keda see^segu jultumusest ja headest kommetest, viisakusest ja põlgusest oli tasakaalust välja viinud.
Tuli koju! (Mihhail Bakunin on üheksateistkümne aastane; kannab mundrit. Tema tulek põhjustab erutatud ja emotsionaalse perekondliku kokkukogunemise, laudkond laguneb laiali.) PEREKOND: Mihhail! Oi heldeke, missugune sa välja näed! Miks sa meile ette ei teatanud? Nii suureks kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud...
täita. Kui aga olen uurinud, kui palju nad on valmis osalema töötajate loovuse arendamisel ja selgitustöös, olen kohanud arusaama: teie tehke neist koolitusel loovamad töötajad, mul on olulisemad küsimused vaja lahendada. Tuleb siiski tunnistada, et töötajate loovus areneb ka olukorras, kus reeglid on ülemäära ranged kuid siis on tegemist üsna selgelt vastupanu-loovusega. Loov lähenemine jätab teenindaja kliendile kauaks meelde Tegin kord kohvikus aega parajaks inimeste jälgimisega. Minu tähelepanu köitis kahe teenindaja suhtlemine klientidega. Mõlemad olid silmatorkavalt kenad, korrektse välimusega ja viisakad. Üks neiu paistis silma selge ja konkreetse sõnakasutuse ning soravate seletustega menüü sisu kohta. Samas tundus tema olemises tubli ports reserveeritust ja liigset pingutatust. Panin talle mõttes nimeks neiu Tubli. Teine näitsik näis aval ja suhtlemisvalmis, tihti kostis laudade juurest tema säravat naeru.
pakkusid, jätavad teid külmaks või ei innusta enam. Jääb mulje, et kõik on kaotanud oma harjumuspärase tähenduse ning eesmärgi. Enne tühjuse tunnetamist viibib teadvus hirmu küüsis ja tahab pidevat ennast maksma panna. Ta otsib kõikjalt välist heakskiitu, kuna ei taha kokku puutuda protsessiga kaasneva hirmuga, ei taha olla kõrvale tõrjutud või üksi jäetud. Sügav hirm ja vajadus välise heakskiidu järgi, võivad pikka aega olla varjatud paljude tegude tõeliste motiividega. Selles seisneb kogu teie elu, kuigi ise te seda ei teadvusta. Võimalik, et te tunnete mingit ärevust või sisemist pinget. Kuid tihti toimub peasündmus, nagu suhete purunemine, armastatud inimese surm või töökoha kaotus, selleks, et võimaldada teil tõeliselt pingeid ja ärevust uurida. Kui olendi kesksel kohal on ego, viibivad tema teadvus ja emotsionaalne elu spasmiseisundis
natuke infot. Need on andmed, mida koolikaaslastelt ja siin elavatelt pereliikmetelt sain. Väike osa vilistlastest on võõrsilt tagasi tulnud, uurin oma töös ka selle põhjusi. Tööle seadsin järgmised eesmärgid: 1) uurida välja, kes Lustivere Põhikooli vilistlastest on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal välja rännanud; 2) selgitada väljarände põhjused ja toimetulek mujal maailmas; 3) õppida koguma materjali, seda analüüsima ja järeldusi tegema; 4) õppida oma aega paremini planeerima. Eestlaste väljarände põhjustena püstitan järgmised hüpoteesid: 1) majanduslikud põhjused; 3 2) hariduse omandamine väljaspool Eestit. Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust. 4 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist Kuni 19
billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud au, kust leiate ka täpsed juhtnöörid, kuidas „Käitumist klassiruumis“ (mis ilmus küll eelmisel aastal, kuid levis mõnda aega vaid erialaste sündmuste kutsuda teda töötuba või koolitust läbi viima. raames), näen ma õpetajaid – ning omaenda juhtimis- ja vanemaoskusi – nii eredalt, nagu oleksin ette pannud oma esimese paari prille. Selline ongi käesoleva raamatu mõju: see annab õpetajatele jõudu ja energiat ning see on kohustuslik igale osakonnale ja koolile.“
Kõik kommentaarid