Elu
ilma vanemateta
Meie
vanemad meile kõige tähtsamad siin maailmas. Nemad hoolitsevad meie
eest, aitavad, muretsevad, hoiavad ja teevad kõike, et meil oleks
hea olla. Neid ei suuda meile asendada mitte keegi. Kõik kellel on
vanemad peaksid olema väga õnnelikud, kuid on ka neid kellel ei ole
vanemad.
Väga
palju on õnnetuid lapsi, kellel ei ole vanemad. Põhjuseks on see,
et kas vanemad on surnud, vanemahooldus ära võetud või midagi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerdaaa-
Õppematerjali autor
Olulised on inimesed, keda armastad ja mälestused, mida hindad ja mis kõige tähtsam Armastus. Kui inimene ei armasta, siis läheb elu mõttetult raisku. Tänapäeva inimestel on see viga, et nad ei oska väärtustada pisiasu, vaid kurdavad oma elu üle, sest on nõudnud sellelt võimatut. Olen aru saanud, et need pisikesed asjad ongi kõige tähtsamad. Austan ja armastan oma sõpru väga. Sõprusel on minu jaoks suur tähendus, sest ma tean, et ei saaks ilma nendeta hakkama. Ka vanemateta ning elukaaslaseta mitte. Vanemad on mu siia ilma toonud, minu eest hoolitsenud ja mind armastanud. Olen neile tänulik, et nad on olnud minu kõrval. Rooma filosoof Seneca on öelnud : ,,Elu kestab kaua, kui ta on täiuslik. Mõõtkem teda siis tegudega ja mitte ajaga." Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja paljud neist ka täitnud ning pikk tee on veel ees ning ma tean, et kui ma usun endasse, suudan ma saavutada absoluutselt kõik
lapse ning lapsevanema vahel on valutu kohanemise olulisemaid tingimusi. * Esimene tutvumispäev koos lapsega on tähtis, kuid vanema pikemaajalisem osalemine päevakavas (koos lapsega mängimine, söömine vms) ja päevade poolitamine võib kohanemisprotsessi venitada. Kõige targem on lapse kohanemisgraafiku üle pidada nõu õpetajaga. * Esimest lasteaiaga harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe- kolme nädala jooksul. Mida väiksem laps, seda olulisem on ilma pikkade vahedeta harjutamine. Hiljem võib lasteaias käimise paindlikumaks muuta. * Hommikul last lasteaeda viies ütle talle, et ta jääb nüüd siia teiste lastega ja sina tuled õhtul järele. Võid kirjeldada päeva, mis teda ees ootab. Laps peab teadma, et ta jääb lasteaeda ilma sinuta. Kallistage ja lahku! * Lepi õpetajaga kokku, et kui laps hakkab nutma, võtab ta lapse vajadusel sülle ja hoiab teda. Nii on sul rahulikum lahkuda. Luba lapsel nutta, see aitab pingest vabaneda
). Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. See peaks kasvavale lapsele andma järjest suurema pädevuse ning võimaldama tal lõpuks muutuda rippumatuks isiksuseks, vabastama ta isa autoriteedist. Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti talitanud, sellest lähtuvalt on teatud tagajärjed vältimatud ning mis kõige tähtsam, sa pead ennast muutma, kui tahad mulle meele järele olla" (ibid.). Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ent vastupidiselt Freudi superego kontseptsioonile ei tee ta seda ema ja isa enesesse haarates, vaid ta
psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 12 Traditsiooniline “vanaaegne” isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Ta on enamasti karistaja ja oluliste otsuste tegija. Selline isa ei loobu mitte kunagi oma harrastustest või karjäärist perekonna heaks. Selline roll ei pruugi olla alati mehe enda vabatahtlik valik, vaid ühiskondlik enesestmõistetavus, millega ta siiski sisimas rahul ei ole. Toetav isa. Selline ema abistav isa kujunes välja 1970. aastatel. Ta on oma lastesse siiralt
Sellises olukorras on kadeduse tekkimine tavaline ja sellepärast on ka oluline, et beebi tulles saaks ka vanem laps tähelepanu. Suurem õde või vend ei tohiks tunda, et tal on väärtus ainult siis, kui ta ise endaga hakkama saab. Lapse jaoks hakkavad suurt rolli mängima teised sugulased nagu vanaemad ja vanaisad siis, kui perre tuleb väiksem õde või vend. Karjuv beebi nõuab palju vanemate tähelepanu ning ka vanematel on raske tegeleda mõlema lapsega. Beebi aga on täiesti abitu ilma täiskasvanuteta, seega tema vajdused tuleb rahuldada ning teda pannakse tähele eelisjärjekorras. Kogu perekonna jaoks oleks suur pluss see, kui läheduses oleks mõni teine sugulane, kes tegeleks samal ajal suurema lapsega. Kasu oleks ka sellest, kui keegi saaks imetamise vahepeal beebit vaadata, et emal oleks aega ka suurema lapsega tegelemiseks. Uue lapse tulek perre on suur ja tähtis sündmus, seega peaks vanem saama aru ka suurema lapse tunnetest. Isegi siis, kui
poiste IQ testide tulemused on otseselt seotud nende isa hoolitsusega. Isa seotus arendab eriti selliseid oskusi nagu arvutamine ja lugemine. Suure isaosalusega poiste hinded koolis on paremad ja nende akadeemiliste saavutuste tase ühe aasta võtta oodatust kõrgem. Isa puudumine Isa puudumine mõjub halvasti nii poiste kui tüdrukute arengule, kuid isaasendajaga kodudes kasvanud lastel ei ole arengus mahajäämisi. Eriti suured mahajäämised arengus on neil lastel, kes jäid isast ilma enne teist eluaastat. Isa puudumisel on suurem halb mõju poistele kui tüdrukutele, kuid isa kohalolek mõjub tüdrukute kognitiivsele arengule sama hästi kui poiste omale. Liigne hoolitsus toob siin aga kasu asemel kahju, sest võimekuse asemel võib tekkida sõltuvus. Akadeemilised saavutused Isa osalus annab panuse ka lapse akadeemilise võimekuse arengule. Otsest mõju on täheldatud selliste ülesannete puhul, mis sisaldavad pidevat edu, ja sellistes, kus edu vaheldub ebaeduga
võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks uute täiskasvanutega, kellel vastasel juhul oleks head võimalused saada lapsele emotsionaalselt tähtsateks inimesteks. Selle koolkonna arvates tuleks hooldusele võtmist vältida ja selle asemel tegeleda
Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute vahendusel: hella ja sooja pilguna, sõbraliku hääletoonina ning silituste kaudu. Õigus kasvamisele – sõprussidemete loomisele kogu lapsepõlve ja noorpõlve jooksul ilma, et teda piirataks usuliste, poliitiliste ja vanade mõtteharjumuste tõttu. Õigus kogeda, et temast hoolitakse – Igale lapsele on äärmiselt oluline teada, et vanemad temast huvituvad ja võtavad teda tõsiselt ning sellisena nagu ta on. Siinkohal on ka lapsele oluline kogeda, et vanemad seda talle ka väljendavad ja tunda huvi tema käekäigu üle. See kuidas vanemad seda välja näitavad tekitab lapsele turvatunde ja tugevdab kiindumussuhet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid