lagunemine Karl suri 814 Ludwig Vaga suure vaevaga valitseb hiigelriiki Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi
d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest
,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud
eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut. Laialdasemale slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus Saareste. Nõukogude ajal sattus släng põlu alla. Miks?
muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt vib slngi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga.Kui tulla ajas ja kohas lhemale, siis ksikuid tudengislngi snu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mnevrra ssteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasnaraamatut. Arvan, et piir lheb igahe enda seest. Kui slngi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks
sõjakäikudest ja valitsejate tegudest ( Henriku Liivimaa kroonika) Vanaiiri kirjandus sisaldab proosat sugukondadevahelistest võitlustest, mütoloogist, nõidusest. Sotlase James Macphersoni "Ossiani Laulud". Muinasgermaani kirjandus säilinud Euroopa ääremaadel, saartel ja jumalatest ja maailma lõpust. Teise osa moodustavad kangelaslaulud, peategelasteks surelikud, aga jumalikku päritolu.. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat.
on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul o Lüroeepiline lugulaul või legend o Ka ilukirjanduslik kunsballaad – romantismi olulisemaid luuležanre Ballaadistroof, katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välimise maailma võitlus, eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp Sonett 13.saj Itaaliast 14 värsirida, abab abab cdc dcd Variatsioonid
kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d’oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie (“Sekvents Püha Eulaliast”) u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj.), Vie de saint Alexis (11. saj.) Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, “keskprantsuse” keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj. kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj. Aluseks on Ile-de-France’i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien) sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse. Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad. Villers-Cotterêts’ määrus, kuningas François I 1539. a. edaspidi juriidilised dokumendid pr keeles. 17. – 18. saj
Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge
Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. • Metonüümia – tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. • Salm – ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. • Kinnisvormid – ballaad, sonett, eleegia, ood, pastoraal, epigramm • Ballaad – algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul • Sonett – puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega • Itaalia sonett – 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks • Prantsuse sonett – kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus • Inglise sonett – (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Narratiiv. Milles seisneb kultuuri loolisus?
24 tavaliselt ei kasutata, küll aga on rangelt kindlaks määratud värsi lõpus esinevate sõnade järjekord o Oktaav ja sitsiliaan: itaalia stroofivorm, oktett riimiskeemiga: ABABABCC; värsimõõduks 11-silbik, viisikjamb. Ainult oma riimiskeemi poolest erineb oktaavist sitsiliaan ABABABAB. o Rondell: 13- või 14-realine vanaprantsuse luuletusvorm kahe riimiga, jaguneb 3 stroofiks (4+4+5 või 4+4+6) o Rondoo: vanaprantsuse luuletusvorm, mis koosneb tavaliselt 12-15 värsist, mida seob 2 riimi. Tüübid Levinuim on 15-realine ja kolmeks salmiks jagunev lihtrondoo Lühirondoo koosneb 12 värsist, jaguneb 3 salmiks o Sestiin: sekstett riimiskeemiga AbAbCC, viisikjamb o Sonett: soneti kõige ürgsemaks ning iseloomulikumaks tunnuseks on
Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers’ lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid
Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks. Karl Martell sai aga Euroopa ristiusu päästjaks ja ta sünd tunnistati seaduslikuks. Karl Martell teostas sõjaväereformi. Loodi raskerelvastuses sõjavägi ja talupoegadest eraldusid
kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks žanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes
teisi sõnu või nimesid. 2) palindroom võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks. Vahel liidetakse kirjapilt ja kujutav pilt: tulemuseks on piltluule , mis mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele. Nemde mõju on otsene, kuna nad annavad edasi sisu luulelises keeles, ilma nendeta oleks luuletus lakooniline riimuv tekst, aga mitte luule. 10. Luule kinnisvormid: Ballaad vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr. Ballaadistroof katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb; sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise
vastandlike mõtete kõrvutamine; astendus: tähenduslik tõus või langus; retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti; ellips: väljajätt või katkestus ; sõnamäng: tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel; paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus ; ristlause: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. Ballaadi sisuks eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp, kuid moraalne võit. Ballaad on luule kinnisvorm.Orjakivi Sonett: 13.saj
ballaadiga? Kinnisvormid. Luuletusi jagatakse kaheti: sisu/temaatika/käsitlusviisi ja vormi (värsimõõt/salm) järgi. Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3 värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg
enda ilmsetest ja vähem teise nähtuse tunnustest.Sinise taeva tuli (osa terviku asemel) või päike tungis tuppa (tervik osa asemel) on juba selge metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Panevad kaasa mõtlema, üllatavad, ergastavad mõtet ja tähelepanu, tekitab ootamatuid seoseid, loovad kunstilist ilu. Luule kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (‘ballares’) lüroeepiline lugulaul või legend, ka ilukirjanduslik kunstballaad. Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S
Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant. kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d'oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie ("Sekvents Püha Eulaliast") u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj.), Vie de saint Alexis (11. saj.) Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, "keskprantsuse" keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj. kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj. Hispaania keel glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) 369 glossi harða muwassaha 11. saj. algusest
kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks zanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luulezanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus
seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alazanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Ballaad - algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul, luuleteos, mis jutustab loo. Ballaadid on stroofilised ja riimilised ja ka värsimõõdulised (4- ja 3- rõhuliste värsiridade vaheldumine). Teemaks sisemise ja välise maailma võitlus, rohkem eraelulised, eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, enamasti traagilise lõpuga. Ballad on lüroeepiline, mõnikord (prantsuse ballaad) ka lüüriline. Sonett - puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega. Tekkis keskajal, põhizanriks renessanssis.
Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr )
usu ja ja armastuse kaudu (Luis de Leon, Juan de la Cruz, Teresa Avilast) sümbolid, meelelisus. 9. Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL) Saigi alguse Dante ja Boccaccioga, eriti viljelduks muutus 15. sajandi lõpupoole Itaalias kui ilmusid Luigi Pulci ,,Morgante" ja Matteo Boiardo ,,Armunud Orlando". Mõlemal värsivormiks oktaav; Sel ajal olid ka tänavalaulikud levinud, kes pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde (Firenze platsidel lõbustasid nt rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist jne). See eepiline aines hakkas ka haritud kirjanikke köitma. Alguses oli nende lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole (trükikunsti leiutamise suur panus). Renesanss saavutas kujutavas kunstis täiuse 15.-16. sajandi vahetusel. · ,,Morgantet" läbib rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja
1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr Ballaadistroof , katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb
2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett), kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr
Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline zanr. Ballaadistroof, katrään, 4- ja 3-rõuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeeb abcb.
sajandist (Wikipedia 2008). Algselt tähendas lesbi Lesbose saare elanikke, kuid Sappho andis sellele uue tähenduse. Sõna on tänapäevases tähenduses kasutuses hiljemalt 17. sajandist. Esimene kirjalik tõend selle kasutamise kohta pärineb inglise poeedi William Kingi 1732. aastal avaldatud raamatust ,,The Toast" (Norton 2002). 1.2.5 Gei Inglisekeelse sõna gay varaseim teadaolev kasutus, siis tähenduses ,,täis rõõmu või lusti", pärineb aastast 1178. See tuleneb vanaprantsuse sõnast gai, mis tähendab ,,lustlik, lõbus"(Online Etymology Dictionary 2001). Tähenduses ,,muretu; lõbus" oli gay laialt kasutuses. 17. sajandil hakkas sõna omandama seksuaalset kõrvaltähendust ning 19. sajandi lõpuks tähendas gay prostituuti. Seda kasutati ka tähistamaks teisi abieluväliseid seksuaalvahekordi, mida peeti moraalivastaseks (Wikipedia 2008). Termini gei kasutamine tähistamaks homoseksuaalsust oli oma päritolult vaid sõna seksuaalseks
mida kujutatakse sümbolite ja meelelisusega. Seda viljelevad Leon, Cruz. 10) Renessansi eepiline luule. (15.16. saj) Eepiline luule sai alguse Dante ja Boccaccioga. Eriti viljelduks muutus 15.saj lõpus Itaalias, kui ilmusid Pulci ,,Morgante" ja Boiardo ,,Armunud Orlando" mõlemal värsivormiks oktaav. Sel ajal olid levinud tänavalaulikud pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde, nt Firenze platsidel lõbustasid rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist see eepiline aines hakkas haritud kirjanikkegi köitma. Algul oli lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole tänu trükikunstile. ,,Morgante" läbiv on rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos, liialdatus, fantastika
6) Keskaja kangelaseeposed. Kangelaseepose mõiste. ,,Rolandi laul" Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat.
Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat.
annaabi.ee 
