VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST
kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. · Võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. ·Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega ·Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Rooma Panteon
· Basiilika on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehkvalgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. · Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. · Saunad, nn. Termid olid Roomas suure ühiskondliku tähtsusega. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu
Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid
Põhjenda miks Sa nii arvad! see oli loodud kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. hellenistlikul perioodil, kuid oli siiski mõnede teiste 16. Missugune on akropoli kõige suurem tempel, kellele see skulptuuride seas jäänud truuks klassikalisele pidulikule pühendatud on ja mis stiili esindab? Parthenoni tempel, rahule. Õpikus oli nii kirjas :D pühendatud jumalanna Athenale, dooria stiilis. 24. Kes olid etruskid: kus elasid, missugused olid, mida tähtsat 17. Kreeklaste originaaskulptuuride materjal? Aga mis nad andsid edasi roomlastele? Etruskid olid edukad materjalist on tehtud enamus rooma koopiaid? Kreeka põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid, nad elasid 8.-3. saj marmor ja pronks (savi), Rooma marmor. eKr praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel 18. Mida kujutasid kreeklased tavaliselt templite reljeefidel
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud
SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1. ümarplastika saab igalt poolt vaadata 2. reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjali järgi: keraamika, klaasikunst, metalliehistööd, nahkehistööd, tekstiil. DISAIN on tööstustoodangu kavandamine FOTO KUNSTISTIIL on kujutamisviis, mis lähtub kindlast terviknägemusest ja selle saavutamiseks kasutab sarnaseid elemente. (nt. Gootika, renessanss, barokk, klassitsism)
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel.
Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid nad Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Rooma vabariigi alguses olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomlasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Varane rooma kunst on õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega, kuid suur mõju oli ka etruskide kultuuripärandil. Etruskid elasid praeguse Toskaana aladel ning nende kultuuri kõrgaeg oli 7.-5. sajand e. m. a
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris?
ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga
Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus
ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Miks inimesed jäid paikseks ja tekkisid linnad ? kuna hakati tegelema põllumajandusega Mesopotaamia kunsti saavutused ( ehitusmaterjalid ja ehitustehnilised võtted)- kasutati telliseid, mis tehti savist ( päikese käes kuivatatud) Ehitustehnilised võtted- võlvid ja kaared. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud,
Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne
Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti
sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse
Livia otsustas ka riigiasju, nad seadsid palju abielukaitseseadusi. Nende tütar Julial oli afäär abielumehega. Ta pagendati Roomast terveks eluks Rooma arhitektuuri süsteem Rooma kunstis oli omapära, mis eriti väljendus arhitektuuris. Tehti ehitustehnilisi uuendusi, võeti kasutusele kaari, võlve ja kupleid. Kõiki neid võis kohata vanada Idamaade ja samuti etruski kunstis, kuid roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildistamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav. Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud
· templeid pole säilinud · templid sarnased kreekatemplitega, kuid proportsioonid erinesid oluliselt · templi kivist alus peaaegu ruudukujuline · Hoone põhiliselt puust · Ühel küljel 1 või 3 väikest pühakoda, teisel lai ja sügav eeskoda · puust talastik kerge, sambaid sai asetada hõredald · sambad algselt puust, hiljem puust. Meenutasid dooria sambaid, kuid oli olemas baas. · Arvukad keraamilised kaunistused 8. Vana - Rooma arhitektuur · arengule said määravaks ehitustehnilised muutused : lubjamördi kasutuselevõtt, põletatud tellis, uued konstruktsioonid. · Kaar - kasutati seinaavade katmiseks (aknad, uksed). Lihtsaim vorm on poolringikuj. kivirida · Võlvid: a) silindervõlv b)ristvõlv - kaks silindervõlvi risti asetatud. Võlvikuju, mis tekib sil. võlvide ristuval lõikumisel.
Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid Teos: Laokoon, Niobe Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum. Püstitasid suure tähtsa ehitise Panteoni, mis oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selle siseruum oli ümmargune
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15 LISAD
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati ulatub nende omapära rohutamine karikatuursuseni. VANA - ROOMA ARHITEKTUUR arhitektuurisüsteem Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Vaimset kultuuri, näiteks filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt
avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi! Aleksandria Egiptuses ja Pregamon Väike-Aasia poolsaarel. Nimeta hellenismiaja kuulsaid skulptuure! (3) * Samothrake Nike. * Pergamoni altar. * Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e.Kr praeguge Itaalia keskosas, Arno ja Tiberi jõgede alal. 2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta? Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel.
· Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon. · Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda
Mükeene ehitistes ka allapoole ahenev sammas (kivist), tihti kaetud sik-sak ja spiraalornamendiga. Ajastu ehitusmälestisi: Knossose palee (2. at eKr) Mükeene ja Tirynsi linnused (2. at eKr) Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Atreuse varakamber (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 4 Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Samba-tala konstruktsioonid. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Sisekujundus. Kreeta ruumi organiseerimisel sai oluliseks liikumine. Liikumise motiivi süvendasid värvilised sambad ning seinamaalidel ja –reljeefidel kujutatu. Paleede kujundamisel kasutati palju ka veealusele maailmale omaseid motiive – vesikasve, delfiine. Samad kujunduspõhimõtted ka Kreeta
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all · Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult · Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor · Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
eKr o Suur riik lagunes kiiresti · Uus-Babüloonia - 625 eKr - 539 eKr o 539 eKr vallutasid Pärslased Babüloni. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakidlused. · Tähtsam ehitusmaterjal oli savitellised. Osad olid põletatud, kuid enamasti päikese käes kuivatatud. · Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati ainult väratate ja keldrite ehitamisel. · Vana-Babüloonias oli kõrgehitised, tsikuraatid e. astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks. Kõige paremini on säilinud tsikuraat Sumerite linnas Uris. · Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis olid seotud ehitistega. · Kuningate figuur oli palju suurem ja võimukam kui sõdalastel ja tema alluvatel. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
