Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark.
Aphroditel on palju armukesi ja mehi ning temaga on seotud sakraalne prostitutsioon (põhil Korintoses). Aphrodite pühad loomad olid jänes ja tuvi. Aphroditele vastandlik oli Athena, kes oli Ateena kaitsejumalanna ning tarkuse- ja sõjajumalanna. Athenaga oli seotud kõige rohkem kultuurinähtusi. Pühad loomad on öökull ja madu. Lisaks on ta veel käsitööjumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia, kes oli kodukolde kaitsja. Hestia oli neitsilik jumalanna. Sõjajumal oli Ares, kelle kultuspaik Ateenas oli areopaag. Kreeklased Arest ei armastanud. Ares oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos, kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal.Hermese kultusesammas oli herm (falosse kujuline tulp). Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes
.................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid.
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti
,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu
arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla
sel ajal oli Athena kultuuriline keskus, ehitati väga kauniks. Mereliidu kassalt saadi raha (nihverdati muidugi...) Ehitati Olympia tempel. Parthenon oli Ateena linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud peatempel. Kreeka kuulus kuni 19. saj alguseni Türgile. Ühelt inglise laevalt sattus mürsk Parthenoni pihta, seepärast on lagunenud. Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes (reisijate jumalus), Ares (sõjajumal), Athena (linnadekaitsja jumalanna), Artemis (väike-aasia päritoluga loomade kaitsja), Hephaistos (käsitööjumal), Dionysose (veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist.
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:...................................................................................
Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.
............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid
o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude
Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr
preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid
Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all
ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas 8 sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomalased nagu teisedki Latiumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt.Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist : kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku , olid tugevalt mõjutatud nende
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid
sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
• Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
338- 146 eKr (või 30 eKr) · Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) · Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) · Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles · Kreeka keelest maailmakeel · Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus · 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. · 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
· Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester. Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud, preestrid, sõjaväelased. Peamised töötegijad olid riigivõimu kontrollile allutatud talupojad ja käsitöölised
Need riigid sõdisid omavahel pidevalt. Polised kaotasid senise tähtsuse. Suurriike valitsesid Makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Teaduse areng Eratosthenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu. Ta koostas kogu varasemat kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Aristarchos oli astronoom, kes esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. 4. Rooma 4.1 Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Esimesel aastatuhandel e.Kr. elasid Itaalia kesk- ja lõunaosas itaalikud. Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid, kellest pärinesid roomlased. Itaalia lõunarannikul ja sitsiilias elasid kreeklased. Etruskid Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kuid nende keel on arusaamatu. Nad rajasid 12 suuremat linnriiki. Nad uskusid paljusid jumalaid ja surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustuskunst, eriti
Suurde seitsmikusse kuulusid alguses veel päikesejumal Utu, kuujumal Nanna, armastusjumalanna Inanna ja jumalate ema Ninhursaga Ainuüksi peajumala otsimine võimaldaks kirjutada terve raamatu. Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk. 7 Astroloogia pärineb Mesopotaamiast. (Astroloogia üheks põhikomponendiks on antiikaja seitse planeeti -- Päike , Kuu , Merkuur , Veenus , Marss , Jupiter ja Saturn ). Mesopotaamias avastati viis planeeti: Jupiter, Veenus, Saturn, Merkuur, Marss Astroloogia polnud kaugeltki ainus ennustamisõpetus Mesopotaamias, kus ennustuskunst oli suure au sees, põimudes läbi ka ravimaagiaga. Ennustamiseks kasutati loomamaksa, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, lindude lendamist jne. Maailmapilt oli sel ajal mütoloogiline, mille üheks tunnuseks on kõige seotus kõigega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
