Kool OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS Referaat õppeaines ,,Ajalugu" Koostaja: Ees ja perekonnanimi Juhendaja: Ees ja perekonnanimi Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mängudeks valmistumine..................................................................................................4 Võistlused Olümpias..........................................................................................................5 Võitjate autasustamine.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 ...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS referaat Koostaja: Gerli Alliksaar Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad.....................................................................
Naiste positsioon hiskonnas pole kunagi olnud meestega tiesti vrdne. Mis moodi erinesid ja sarnasesid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka naiste positsioonid hiskonnas? Nii Vana-Roomas , kui Vana-Kreekas olid naised meestest palju madalama thtsusega. Neil oli vhem igusi ja rohkem keelde. Ometi vib elda, et Vana-Roomas oli naiste elu pisut kergem. Kui Vana-Kreekas olid naised suurema osa elust kodus ning viibisid vljas nii vhe, kui vimalik, siis Vana- Roomas vtsid nad paljudest ritustest osa.Nad vtsid koos oma mehega klalisi vastu ning saatsid oma kaasat ka pidudel. Siiski olid naised mlemas riigis, kas isa, mehe vi muu meessoost sugulase eestkoste all ning neil ei olnud poliitilisi igusi. Vana-Roomas oli naisel vimalus oma mehest lahutada ja hiljem , vabariigi lpul hakkas suurenema ka mehe eeskoste alt vabanenud naiste hulk.
Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi
Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr
Olümpiamängud Vana-Kreekas Olümpiamängud, mis on tänapäevalgi suur sündmus, pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba ...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
NAISTE POSITSIOON. ABIELU JA PEREKOND Ühiskond ja abielu • Kreeka ühiskond oli patriarhaalne • Naistel puudusid kodanikuõigused • Naiste peamine koht oli kodu • Abielu eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi • Vastastikused tunded ei mänginud enam rolli • Abielu lepiti kokku tulevase äia ja peigmehe vahel Mehe ja naise suhted • Mees oli palju kodust ära, kas siis rahvakoosolekul, sõjakäigul või mõnel muul üritusel • Naine pidi hoolitsema majapidamise eest • Mees võis luua suhteid ka väljapool abielu, ehk nad pidasid ka armukesi • Naine oli ka madalamates ühiskonnakihtides mehe võimu all Õpetused naisevõtuks • Peab olema üsna küps, umbes kolmekümnendates • Naine tuleks valida enda naabrusest, keda tuntakse juba ammu • Naist tuleb hoolega valida • Peab leidma sellise naise, kes poleks ahne ja maias Homoseksuaalne armastus • Kreeka ühiskonnas suure au sees • Kreeklased nimetasid täiesti normaalset suhet pederastiaks (paideras...
Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene. palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud). meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst.
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel pa...
Zeusi kuju Ehitamise aeg Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana Kreekas Olümpias. Ehitamise põhjus Zeus oli kreeka usus peajumal. Selle autor oli kuulus kujur Phedias. Asukoht, selle kirjeldus Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Kuju asus Zeusi templis Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud s...
Vana Kreeka- Euroopa kultuurihäll? Vana- Kreeka ajajärk jääb kusagile 2000 eKr kuni 30 eKr vahele. See ajavahemik on jaotatud mitmeteks ajajärkudeks, mis iseloomustab Kreekas toimuvat sel ajahetkel. Vana- Kreeka on andnud minu arvates tänapäeva maailmale alla korraliku põhja. Seda siis näiteks kirjanduses, spordis, kunstis ja veel paljudes teistes. Võiks öelda isegi, et pole valdkonda, mis poleks algust saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist. Seal tekkis teater, millest arenesid välja komöödia, tragöödia ja draama ning võtsid kasutusele poolringi kujulise teatriplatsi. Kirjanduses lõi Homeros kuulsad teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning luulevormidest ehk lüürikast on kujunenud välja lüüra ja kitarri eelkäija kitara. Kuulsad on ka nende templid, sambad, skulptuurid, vaasimaalid ja odakandja kuju. Kõige kuulsam spordiüri...
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther....................................................................
Nümfid Vana-Kreekas olid nümfid inimese suurused loodusjumalad, kes suudavad vaid käeviibutusega luua uhkeid lilleaasu või päästa merehädalisi. Samuti arvati , et nad suudavad avada värava elulätte juurde. Kes aga sellest lättest joob saab surematuks, kuid nümfid avasid vastava värava vaid siis, kui nende kaaslane tapeti. Kõik nümfid, olgu siis mere-, jõe- või metsanümfid olid noored, õrnad, kaunid ja meelad. Ka oli neid raske tabada ja nende kavalus oli võrdne vaid nende metsiku poolega kui vaja, võisid nad olla hävitavad ja kättemaksuhimulised. Nümfid veetlesid Paani ta jahtis neid armutult , kuid nümfid ei vastanud tema armastusele. Nümf Syrinx oli sunnitud end isegi kõrkjapuhmaks muutma, et Paani küüsist pääseda. Kättemaksuks tegi Paan endale kõrkjavartest muusikariista, mis võlus edaspidi kõiki nümfe. Neriidid Merenümfid. Merejumala Neruse ja okeaniidi Dorise 50 tütart, kes el...
· Vaarao-Muinas-Egiptuse valitseja · Animism-uskumus, et kõik on hingestatud · Polüteism-mitme jumalaga usk · Monoteism-ühe jumalaga usk · Tsikuraat-Mesopotaamias jumalatele ehitatud hoone · Messias-salvimisega pühitsetud kuningas · Lineaarkiri-Vana-Kreekas kasutusel olnud silpkiri · Barbar-võõramaalane, mittekreeklane · Polis-Vana-Kreeka linna koos selle ümbruskonnaga · Aristokraatia- paremate võim · Demokraatia-rahvavõim, Vana-Kreekas kodanikevõim · Sümpoosion-aristokraatlike meest koosviibimine ja joomine · Gümnaasion-spordiplats koos pesemis-, riietumis-, ja puhkeruumidega · Spartiaat-Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik · Deemos- kodanikuõigustega, kuid mitte aristokraatiasse kuuluv alamrahvas Vana- Kreeka linnriikides · Akropol-usukultushooned, templid, parthenon · Agoraa-keskplats, algsel tturuplats, hiljem peeti seal rahvakoosolekuid · Pedagoog-õpetaja · Oraakel-ennustaja
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste ...
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia
Vaikelu eelkäijad ja õitseng Sven Puusepp Dita Donatella Henriette Kadak 102 • Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. • Natüürmorti võib jaotada kujutatu põhjal alaliikideks: lille- ja viljademaal, kalad ja jahitrofeed, vanitas–tüüpi vaikelud ning einevaikelud. • Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt. • Kuigi nüüdisaegseset vaikelu vaadeldakse 17 sajandist, on sellest ka varasemaid jälgi olnud Kreekas. POMPEII JA HERCULANEUM • 50 a. eKr - 79 a. pKr. Nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. • Kasutat...
läinud? Retoorika oli kõnekunst, mis oli ühtlasi ka teadus. Retoorika oli valjalik, sest majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel arvamusliidrite veenmisoskuse mõjul. Tuntuim esindaja oli Demosthenes. Läks ajalukku sellega, et veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama. 7. Võrrelge Vana - Kreeka ja tänapäeva teatrit, leidke 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused: 1) Nii Vana-Kreekas kui ka tänapäeval kasutati laval dekoratsioone. Vana- Kreekas maaliti dekoratsioonid liikuvatele tahvlitele ning kasutati primitiivseid mehaanilisi seadmeid. 2) Mõlemal ajastul kostüümid. Vana-Kreekas kasutati palju maske ja suuri rüüsid ning kõrgeid jalanõusid, et rahvale silma paista. Tänapäeval kostüümid karakteri iseloomustamiseks. 3) Nii tänapäeval kui ka Vana-Kreekas teater tasuline.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste oluko...
Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus. Nimelt tegelesid mehed põllunduse, küttmise ning purjetamisega ning meelelahutuseks võisid nad nautida joomapidusid, maadlust, olümpiamänge ning hobustega ratsutamist. Naisi sellistele avalikele üritustele ei lubatud, kuna nemad pidid tegelema peamiselt koduse
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ...
Samuti abielus domineeris mees. Tavaliselt abiellus 30-40-aastane mees puberteedieas tüdrukuga. Sageli ei olnud mees ja naine(tüdruk) teineteist enne abiellumist näinud. Samuti avaldus mehe domineerivus ka väljaspool abielu. Näiteks möödus mehe elu kodust väljas. Ta käis nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakutel ja sümpoosionidel. Ja naine pidi püsima kodus. Ta korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. See tähendab seda, et naiste positsioon oli Vana-Kreekas madalam kui Vanas-Egiptuses. Samuti oli Vana-Rooma perekond väga mehekeskne. Naistel puudusid poliitilised õigused. Nii nagu Vanas-Kreekas abiellusid ka Vanas-Roomas tüdrukud murdeea lõpus. Naiste suurimaks vooruseks peeti truudust. Nad võisid osaleda kodus korraldatud pidusöökidel ja nad olid oma mehe kõrval aukohal. Näiteks kuulus mehele piimatu võim kõigi pereliikmete üle. Mehele kuulus ka kogu pere varandus, loomulikult ka abielus laste oma. Mehel oli nii suur võim,
Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. 23 Milliseid Vana-Kreeka teaduse saavutusi peate kõige olulisemaks? Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 24 Iseloomustage mõne lausega järgmiste kreeka filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. (Sokrates, Platon, Aristoteles) 25 Milliste teemadega tegelesid kreeka filosoofid lisaks ideaalse riigikorra otsimisele? Nimetage kaks teemat.
Tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad siiani. Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel. e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik. k)Jumalatele pühendatud ehitis- tempel. 3) Nimeta kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjuta iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. Ajaloo teadus- Herodotos. Füüsika- Aristoteles. Botaanika- Aristoteles.
Iseseisev töö 1. Mida tähendab sõna drama? Drama tähistab tegevust, mille alla kuulusid nii traagilise kui ka koomilise tegevuse kujutamise viise. 2. Kuidas tekkis teatrikunst? Teater tekki Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. 3. Millise jumala auks peeti Vana-Kreekas viljakuspidustusi? Dionysose auks. 4. Mida tähendab dionüüsia? Pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas 5. Millised olid iseseisva kirjanduszanri draama kolm haru? Draama, tragöödia ja komöödia. 6. Kirjelda antiikaja näitlejat ja teatri erinevust tänapäevast. Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7. Mida andis edasi antiikaja näitleja mask? Mask ava tegelase soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku staatuse. 8. Milline oli kõige hinnatum draamakirjanik antiikajal? 9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal? Kuulsaim oli Sophokles. 10
komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riigivorm. · aristokraatia- suursuguste inimeste võim (aristokraadid-parimate võimu pooldaja;tähendab ka suursugust inimest) · demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid
naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss. Mõisted: Helleen vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest hellenism ajajärk Kreeka ajaloos A. Suure vallutusretkedest Rooma võimu kehtestamiseni barbar võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas polis tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm, hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas
Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? ‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla...
veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ning see, mis on säilinud, seda võetakse siiani eeskujuks või üritatakse taaselustada
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda)
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli ...
Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26. Napoleon- Edukas väejuht, konsul, juhtis 1799.a riigipööret. 27. K. von Metternich- Austria välisminister, tema järgi nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust- Metternichi süsteem. VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) Polis-linnriik, Vana-Kreekas. Faalanks-sõjaväe lahinguformatsioon, raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi, sõjameded olid rivistunud üksteise taha, pikkadesse viirgudesse Agoraa-vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, Kreekas. Akropol-Ateena linnriigi keskele, kaljukünkale ehitatud kindlus. Strateeg-sõjaväejuht Andron-Sümpoosiumi toimumiseks ettenähtud külalistetuba, maja kõige esinduslikum ruum, Kreekas. Sümpoosion-Aristrokraatide sõpruskonna ühine pidusöök või koosjooming, Kreekas.
majaosades, kuhu nad külaliste saabumisel suundusid. Roomas aga osales pereema ehk matroon koos abikaasaga pidusöökidel. Naise osa ühiskonnaelus oli iseenesestmõistetav. Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta. Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla abieluväliseid suhted, kuid naiselt nõuti monogaamsust. Abielu oli vaid poliitiliste sidemete sõlmimine ning lähedaseks kaasad üldjuhul ei saanud. Roomas sai enamik naisi vähemalt alghariduse. 7-aastaselt saadeti koos poistega kooli ka tüdrukud
agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,kaupmehed amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad.
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeu...
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt. Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeva...
SPARTA (eesotsas:kaks kuningat)(riigivõimuorgan: )(võim:geruusia) 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? 1) valiti rahvakoosolekul hääletusega. 2)määrati liisu teel 4.Millised elanike kihid olid Spartas? a)spartiaadid(kohalikud vabad elanikud) b)perioigid(ümbruskonnas elavad inimesed) c)heloodid(orjad) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? a) spartas- kasvatussüsteem põhiliselt sõjamehele omased. b)Ateenas- alguses said lapsed haridust ja hiljem väike sõjaline koolitus c)Ateenas demokraatia, Spartas aristokraatioa....... Türannia 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi?Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimlusi, ta sai haridust, teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele
· Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed.
· Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed.
ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on silmapaistev, ehituse osas ei ole selliseid kindlaid reegleid nagu antiikajal. Suurepäraseks näiteks tänapäevasest teatrist on Sydney sümboliks tõusnud ooperiteater. Ka lavakujundust ei olnud, seda asendas skene orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku üha keerukamaks arhitektuuriliseks taustaks.
Vana-Kreeka ajajärk kestis 2000 eKr-30eKr. Alates II sajandist hakkas Rooma riik Itaalias oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Ni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
