monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada. Naised ei olnud ka avalikust elust täielikult kõrvale jäetud, koos abikaasaga võeti kodus vastu külalisi ja tehti ka vastuvisiite. Vana-Roomas polnud ebatavaline, kui kooli saadeti lisaks poegadele ka tütred. Seal said tütarlapsed õppida kirjatarkust. Tänapäeval on naise positsioon võrreldes vanaaja omaga väga erinev. Enamikes
Inimese probleemi tõstatamine. Sokrates ja ta õpilased. 16. Hellenistlik kultuur sündisid suurlinnas (aleksandria egiptuses, pergamon V.-aasias). Arhitektuuri idamaised mõjud. Korintose sambatüüp (taimeelemendid), 2 maailmaimet Artemise tempel; Pharose tuletorn. Skulptuuridel konkreetsed inimesed. Teaduse eraldumine omaette teadusharuks. Hakati kummaradama ja idamaa jumalaid. II Vana Rooma 1. Itaalia loodus ja rahvad apenniini ps. Tasasem maa. Maismaa ühendus. Itaalikud (kesk- ja lõunaosa), Etruskid (loodes), kreekakolonistid (lõunas ja sitsiilias) 2. Etruskid naiste kõrge positsioon. Korrapärased linnad(templid, teed, kanalisatsioon) 3. Rooma riigi algus kuningate ajal 7 kuningat. Viimane Romulus. 510 roomavõim kukutati. 4. Tõus suurriigiks ja kodusõjad itaalia langed rooma võimualla. 3 puuniasõda kartaagoga
Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi. Rooma rannajoon polnud sedavõrd liigendatud nagu Kreekal. Itaalia hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased. Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga - senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi.
Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt.
ajal.Ennustuskunstiga tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid- augurid. Haridus:Laste kasvatamine oli R perek. ül.See sõltus rikkusest ja ühisk.positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele hakati tähelepanu pöörama.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri samuti rooma kirjandust .Üsna taval. oli saata noormees Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima.Kõige sellega kasnes sõjaline ettevalmistus.Kõnekunsti õppinu oli aga kohtus kaitsja või süüdistaja.Teater:Teatrietendused kuulusid R avalike mängude kavva.(Polnud väga popid).Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane.R teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.Näitlejate hulgas võis olla ka orje
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2
Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
22 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid