Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Naise koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, abielu lepiti kokku peigmehe ja äia vahel. Abielu võis ka lahutada, sel juhul tuli naise kaasavara suguseltsile tagastada. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis omada ka suhteid väljaspool abielu. Homoseksuaalne armastus Suure au sees oli meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võtab
KREEKA sageli vööga kokkutõmmatud Pg 16 ELUOLUD JA PEREKOND Himation- kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2
Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara suuruse. Poolte kokkuleppel võis lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas omaisa v. meessugulase eestkostele. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus poliitiliste sidemete sõlmimine. Mõnigi aristokraatlik liit sõlmiti abielu teel, abikaasade tunded ei pruukinud rolli mängida,vahest polnud nad üksteist enne näinudgi. Abielu kestel ei pruukinud abikaasad kokku puutuda. Riigi kõrgkihti kuuluva mehe elu võis suurel määral kodust väljas: nõukogus, rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakutel jne. Naine püsis kodus, kasvatas lapsi ka korraldas majapidamist. Osales vaid lähedaste sugulastega pidudel. Harvaks võis jääda seksuaalne läbikäimine, sest meestel lubati omada
Olümpiamängudel ohverdati ka jumalatele (tule süütas staadionijooksu vöitja), vöistlesid trompetiouhujad, teadete kuulutajad. Et midagi ei takistaks seda üritust, kehtis olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sissepääsu relva jöul takistada. Varasest ajast peeti arvet vöitjate üle. See vöimaldas 5. saj eKr koostada olümpiavöitjate nimekirja, mida pärast täiendati. Peagi sai aastasse 776 eKr tagasi ulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu ja perekond Naistel puudus kodanikeöigus ja iseseisvus. Nad allusid meestele (abikaasa, ise, sugulane). Abielu oli oli kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel, mille kohaselt naine siirdus isa käe ast mehe eestkoste alla. 30-40-aastane mees vöttis naiseks 15-aastase tüdruku. Varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara, mis oli vöimalik ka tagastada, kui toimus lahutus, mis samuti lepiti kokku. Abielu pöhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi ja poliitiliste sidemete sölmimine
iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Orjanduslik ühiskond, orjade arv kasvas aja jooksul; orjatööd kasutati pea kõigis valdkondades: põllumajanduses,käsitöös, koduteenijatena jms. Orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur. Naiste positsioon. Abielu ja perekond Ühiskond oli patriarhaalne; Naistel polnud kodanikuõigusi; naise koht oli kodus;abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi; mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks; Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul; naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi;hetäärid(sõbratarid;armukesed);pederastia(tulnud sõnast paiderastia;meeste vaheline armastus);lesbid(tulnud sõnast Lesbos; naiste vaheline armastus) 4
tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna
vaimnepool(haridus; suurt rõhku pandi poiste sõjalisele välja suurt rõhku pandi haridusele, kaunitele kultuur) õppele. Kultuurile ei jäänud aega. Vaimse kunstidele. Sõjaline pool oli palju vähem tele erioludele ei pööratud eriti täheöepanu. tähtsam, kui Spartas. 4.Kreeka eluolu ja perekond. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu
emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid • Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond • Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või
Kõik kommentaarid