KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine
Sõnasta kaks põhjust. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt
Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita
seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus
Orjandus võimaldas Kreeka kultuuriplahvatuse. Orjad võisid olla : sõjavangid(võis olla ka teine kreeklane) või võlaorjad(seda piiratakse) Peamised valitsemisvormid: 1. Aristokraatia · Rahvakoosolek apella sõjaväekoosolek · Vanemate nõukogu geruusia (30 liiget üle 60 eluaasta + 2 päritava võimuga kuningat väepealiku funktsioonis) · Ametnikud - 5 efoori (kontrollivad kõiki) Sparta paikneb Lakoonika maakonnas + vallutati ka Messeenia, loevad end doorlaste järeltulijateks, allutatud rahvad loetakse ahhailaste järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks
pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia( selle liikmed pidid olema vähemalt 60. a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid
esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele. Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine. Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased? ) Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati järgnes kultuuri kiire allakäik ÜLESANNE Mükeene kultuuri iseloomulikud tunnused: VALDKOND SARNASUSED MINOILISE ERINEVUSED KULTUURIGA MINOILISEST KULTUURIST Losside kultuur 1) Koguti põllumajandus 1) Lossid olid kindlustatud,
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
-VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus
c. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): · Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. · Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. · Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. · U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad)
Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma.
Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud. Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 899 ekr. 2)Arhailine 800 500 ekr. Tume ajajärk Mükeene kultuur hävines, lossid olid varemes, kõrgkultuuri ei olnud enam. Arhailine inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad saavutasid endise võimsuse, hakkasid kujunema linn riigid ehk polised, tuntumad neist Ateena, Spartaaaaaaaaaa, Korintos. Korintos ja Sparta asusid Peloponnesuse poolsaarel ja Ateena asus kesk Kreekas. Ühte suurt riiki ei olnud. Sellel ajajärgul võeti uuesti kasutusele ka kiri. Kujunes välja ka ülemkiht, kes hakkasid tegelema juhtimisega aristokraatia. Suhted naabritega muutub aktiivseks. Kreeklased hakkavad rajama asumaid ehk kolooniaid naaberriikidesse. Hakatakse ka korraldama esimesi Olympia mänge. Linnriigi keskus oli akropol, mis asus kalju otsas. Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.
sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate)
Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia
kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve. Lossidel mitu otstarvet: · majanduskeskused laoruumid, käsitöökojad, lineaarkirjatahvlid, mis võivad olla majapidamisdokumendid, igal aastal koguti elanikelt põllumajandussaadusi lossi salvedesse · usukeskused ja kultusepaigad eraldi templeid polnud, tähtsamad tseremooniad toimusid lossiesisel avaral platsil, keskõuel · poliitilise võimu keskus valitseja asupaik, losside eesotsas preesterkuningad Sõjakuse puudumine. Kunstis rahumeelne teema. Eredavärvilised freskod. Härja kujutamine. Naiste domineerimine. Mükeene kultuur 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam. Kasutasid lahingutes hobukaarikuid sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose, uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati
· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale
lossimajanduse lõpule. Lõplik allakäik saabus aga alles 1100. 1050. a., mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel maha jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Hilisema kreeka pärimuse järgi põhjustas Mükeene, Tirynsi, Pylose ja Teeba dünastiate languse doorlaste sissetung Kesk-Kreekast Peloponnesose poolsaarele ja mõned teised sellega seonduvad ränded. Doorlased, keda pärimuse järgi juhtisid Heraklese järeltulijad, olid üks kreeka murdegruppe, mis näitab, et pärimus kujutas toonaseid rändeid kreeka hõimude piirkonnasisese ümberpaiknemisena. Osa doorlasi rännanud Peloponnesoselt edasi Egeuse mere lõunapoolsetele saartele, sealhulgas Kreetale. Doorlaste sissetung omakorda olevat põhjustanud varem valitsenud dünastiate pagemise Kreekast Anatoolia läänerannikule, mille aristokraatlikud suguvõsad olid
Kreeklased võtsid kiiresti omaks minoilise kultuuri ja kohandasid kreetalaste lineaarkirja oma keelele. Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsetest kiviplokkidest, nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad. Lossi siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega. Kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. Nagu Kreetal, nii puudutasid ka Kreeka losside lineaarkirjatahvlid peamiselt majapidamist. Siiski võib nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisis kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Nagu Kreetalgi, oli loss suur majapidamiskeskus. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna
Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid usukeskused ja kultusepaigad, kolmandaks oli loss valitseja asupaik ja poliitilise võimu keskus. Losside seintele maalitud freskod kujut. loodut, pidustusi, sporti. Levis härja, kultuslooma kujutamine. Usuti veel, et Kreetas valit. naised, kuna neid on maalidel ja igalpool rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Tsivilisatsiooni uue tõusu ajal tekkisid taas tihedad valmissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
