Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

füüsika valemid (0)

1 Hindamata
Punktid

ajaloo kt



ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED
1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste
jumalate vahele
2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda
igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid.
3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi
näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja
võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis.
4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena? Kui jumalatele ohverdada ja neile palveid esitada võis igaüks, siis suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse nimetatud preestrid.
Preestreid määrati ametisse. Üldjuhul pärinesid preestrid kindlatest suursugustest suguvõsadest.
5. Milline tegevus oli kreeklaste jumalakultuse peamine osa? Mida veel usupidustuste ajal tehti? Tähtsaim rituaal kreeklaste jumalakultusest on vereohver - loomade tapmine jumala altaril. Jumalate
ühine austamine toimus iga-aastastel usupidustustel, kus pidulised läksid rongkäigus pühamusse, kus
järgnes ohvritalitus ja pidusöök. Pillimängu-,laulu- või spordivõistlused.
6. Milline osa ohvriloomast ohverdati Kreekas jumalatele? Kes oli seda pärimuse järgi inimestele õpetanud? Jumalatele küpsetati altarile süüdatud tule peale inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi,
enamasti vaagnaluu ja saba. Selle õpetas neile titaan Prometheus.
7. Kuidas kreeklased tulevikku ennustasid? Kus asus Kreeka tähtsaim oraakel? Kreeklased lugesid asju välja lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust
muust. Tähtsaim oraakel oli Delfi oraakel ja see asus Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel
jalamil.
8. Kes olid kreeka mütoloogia esimese ja teise põlvkonna tähtsaimad jumalad? Esimene põlvkond olid Maa ja Taeva lapsed, titaanid, ehk vanema põlvkonna jumalad. Esimese põlvkonna
tähtsaim oli Prometheus ja teise põlvkonna oma Zeus.
9. Nimeta mõni jumal-jumalanna, kes oli peajumal Zeusi vend või õde.Nimeta mõni jumal-jumalanna, kes oli peajumal Zeusi poeg või tütar. Zeusil oli kaks venda, Hades ja Poseidon.
Hades valitses allmaailma, Poseidon valitses merd ja Zeus taevast. Ares, Kreeka sõjajumal oli Zeusi
ja Hera poeg. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar. Herakles oli Zeusi ja Alkmene
poeg.
10. Kes oli ja millega sai hakkama Prometheus? Prometheus oli titaan. Ta pidi kaitsma inimesi aga ta varastas Olümpose mäelt tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi.
11. Kuhu läksid kreeklaste arvates surnute hinged? Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu.
12. Mida tähendas kreeklaste jaoks algselt „gümnaasium“? Kreeklased sportisid alasti, see oli puhke- ja olmeruum (alastioleku koht).
13. Kus ja millal peeti esimesed olümpiamängud? Kuidas olid seotud olümpiamängud ja kreeklaste ajaarvamine? Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr Olümpia pühas hiies
Altises. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine.
14. Nimeta vähemalt viis vana-kreeka olümpiaala? Staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, odavise, kettaheide, kaugushüppe, jooks ja maadlus e siis viievõistlused.


15. Nimeta vähemalt üks vana-kreeka luuletaja? Mida tähendas lüürika? Kõige kuulsam oli 5 sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Luule ehk lüürika tähendas algselt lüüra
saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks.
16. Mida tähendasid panatenaia mängud? Olid südasuvised pidustused Ateenas. Algas tõrvikuvõidjooksu ja koorilauludega. Sinna kuulus ohvritoomine ja spordivõistlused.
17. Millistest pidustustest kasvas välja vana-kreeka teater? Millised olid selle põhizanrid? Mida tähendas algselt theatron? See sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.
Kujunes välja talivste Dionysose-pidustustest. Selle põhižanrid olid tragöödia, komöödia ja draama.
Theatron tähendas algselt vaatamise kohta.
18. Kust ammutati enamasti tragöödia, kus komöödia aines? Tragöödias otsiti vastust küsimusele, kuidas mõista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas käituda nii, et see ei põhjustaks
jumalatele pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Müütidest ammutati ainest. Komöödiad
ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. MÕISTED:
Panteon- Ühe usundi jumalad
Oraakel- Spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida
Püütia- Delfi oraakli preestrinna, kes ennustas Apolloni nimel
Dionüüsiad- Olid veinijumal Dionysose auks peetud pidustused, mis leidis aset Atikas kevade
saabudes.
Titaanid- Muistsed jumalad Kreeka mütoloogias, kes valitsesid enne Zeusi.
Antropomorfsed jumalad- inimesekujulised jumalad.
12 Olümpose jumalat- ● Zeus – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
● Hera – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
● Poseidon – Zeusi vend, merejumal
● Demeter ( – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
● Hestia – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
● Ares – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
● Athena – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
● Apollon  – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
● Aphrodite – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
● Hermes – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
● Artemis – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
● Hephaistos – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Deus ex machina- Ehk “jumal masinast” on võte, mida kasutati vanakreeka teatris.
füüsika valemid #1 füüsika valemid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalluk Õppematerjali autor
erinevad 9klassi füüsika valemid

Sarnased õppematerjalid

ajaloo kt-1
2
pdf

ajaloo kt-1

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena? Kui jumalatele ohverdada

Kategoriseerimata
ajaloo kt-1
2
pdf

ajaloo kt-1

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena? Kui jumalatele ohverdada

Kategoriseerimata
Kreeka klassikaline ajajärk
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing ­ 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja täh

Ajalugu
Vana-Kreeka Usk
2
docx

Vana-Kreeka Usk

Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA ­ Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON ­ Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES ­ Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER ­ Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES ­ julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON ­ luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS ­ jahijumalanna, elava looduse ­ metsloomade kaitsja HERMES - Teekäijate kaitsja. Tiivu

Ajalugu
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mägedes varinguid.

Kirjandus
Referaat maailma loomisest
12
doc

Referaat maailma loomisest

..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt teistes jumalatest isikustamata kuid piiritult viljakas. Teda ei kummardatud). Kaos lõi maa ­ Gaia, see kasvasja muutus kauniks. Siis lõi kaos hirmsa Tartarose (all

Ajalugu
Vana-Kreeka kultuur
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

Vana-Kreeka kultuur 1. Mütoloogia Väga palju müüte jumalatest ja kangelastest. Kuulsamad kangelased Achilleus, Odysseus 2. Eeposed · ,,Ilias" ­jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates ­ V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mi

Ajalugu
Vana-kreeka perioodid
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun