Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ajaloo kt-1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


ajaloo kt



ajaloo kt
KORDAMISKÜSIMUSED
1.
Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas
tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste
jumalate vahele
2.
ajaloo kt-1 #1 ajaloo kt-1 #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalluk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

füüsika valemid

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena? Kui jumalatele ohverdada

Aineehitus
thumbnail
2
pdf

ajaloo kt-1

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust. Ristkülikukujuline, enamasti sammastest ümbritsetud madala viilkatusega ehitis. 4. Kes võisid Kreekas toimida preestritena? Kui jumalatele ohverdada

Kategoriseerimata
thumbnail
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing ­ 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja täh

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka Usk

Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA ­ Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON ­ Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES ­ Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER ­ Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES ­ julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON ­ luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS ­ jahijumalanna, elava looduse ­ metsloomade kaitsja HERMES - Teekäijate kaitsja. Tiivu

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mägedes varinguid.

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Referaat maailma loomisest

..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt teistes jumalatest isikustamata kuid piiritult viljakas. Teda ei kummardatud). Kaos lõi maa ­ Gaia, see kasvasja muutus kauniks. Siis lõi kaos hirmsa Tartarose (all

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid · ~ 600 aastat eKr hakati templeid ehitama kivist; puidust tugipalkide asemele kivisambad

Ajalugu
thumbnail
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun