Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi endale 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Rootsi aega algas Eestis 17.sajandil ning seda peetakse eestlaste jaoks väga heaks ajaks. See aeg tõi eestlase jaoks kaasa väga suuri muutusi. Näiteks kasvas rahvastiku arv olulise kiirusega, kohandati riigivõimu, haridust ja vaimuelu. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Eriti jõuliselt hakkas kasvama talurahva arv, kuna neile mõjus pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Tol ajal oli rahvas noorem ja vabu maid oli kõikjal palju, et luua peale uusi perekondi. Perekondade loomisele aitas kaasa ka see, et pärast Rootsi võimu alla jäämist jäi Eesti tükiks ajaks sõjategevusest puutumata. Kui Rootsi võim kehtestati kujunes Eestis välja uus halduskorraldus. See
-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile.
Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat. Seoses paremate tingimustega suurenes eestlaste arv kuni 4x
Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud 13 maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka
Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende
Rootsi aeg kestis Eestis pea 100 aastat. Alguseks võib lugeda Altmargi rahu sõlmimist 1629. aastal,milles jättis Poola Rootsile kogu Eesti mandriala. Brömsebro rahuga 1645. aastal sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660.aastal Ruhnu. Rootsi aeg tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahu
üks vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt "kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale . Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest
Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Vakuraamatud-Kui talumaa kuulus mõisnikule siis tuli kasutamise eest tasuda koormisi mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Arvestust koormiste üle peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise pere suurusest. Suur nälg- Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel
Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, ka
Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa
aastal fikseeris Gustav Oxenstierna sunnimaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Kuigi võib selline seadus tunduda ebameeldivana, siis tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli ennem mõisniku oma, oli nüüd Rootsi riigi oma, kes hakkas looma uut süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus. Lisaks kõigele oli nüüd talupojal õigus kaevata mõisarentnike vastu. Lisaks reduktsioonile võttis Rootsi väga kindla sihi seada tugev alus luteri usule Eestimaal. Peatati senine Poola katoliku kiriku võim ja loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Siiski ei suutnud terve ühiskond sellist muudatust teha. Seda nägid ka rootslased, kes
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii k
Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645. aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere
Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645
See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 16431645 Taani-Rootsi sõda · 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · 1656 - Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. · 16561661 Rootsi-Vene sõda, mis lõppes Kärde rahuga. · 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. · 16601672 Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa pi
Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni
omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus
Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad maksud ja koormised. Tuli ka küüdi kohustus , mis osutus eriti vihatuks. Talupoegade seas oli aga Ivo Schenkenberg, kes pani kokku talupoegade salga, mis esialgu oli abistaja omaette.Kaitses talupoegi jne.Ivo asus hiljem aga tegema koostööd Rootsiga,sest ta vihkas venelasi. Venelased vihkasid teda ka ja teda taheti väga ära tappa. Tema salk tungis salaja venelaste laagrisse, hävitas püssirohtu jne, käisid närvidele ühesõnaga.1577 mängis Ivo salk aga suurt rolli. 1578-79 algas venelaste taganemine
• Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine 3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal 4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad
● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad
inimesed. 10.Milliseks kujunes talupoegade õiguslik seisund Rootsi ajal (enne ja pärast reduktsiooni, riigi- ja eramõisates)? (lk 106) 1) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. - Kasvav eramõisate arv (eramõisate talupoegade elu oli kehvem, kui riigimõisa talupojal). - Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised. - Eramõisates olid koormised normeerimata. 2) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes. 11.Millised muudatused toimusid linnade arengus 17. sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114) Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna. 12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis? Selle põhjused ja positiivsed jooned siinsele vaimuelule? (lk 115) 16. sajandi teine pool kuni 17. sajandi algus.
rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust
Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse
Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest kroonumaadel pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäev lükkas selle aga üksmeelselt tagasi. Talurahva kaitse
uuendused haridusolude parandamine Mis on positiivset, negatiivset Balti erikorra juures? POSITIIVNE NEGATIIVNE * siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine * restitutsioon- balti aadel sai tagasi maad ja (talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised * tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739
Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning k�
1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koos
1583 a asutati Tartus jesuiitide hgümnaasium, mille haridsutasemele ei olnud vördset. Gümnaaisum körvale asutasid jesuiidid tölkide seminari, mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast. Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis. 3. Talupoegade olukord, vördlus Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale
Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
