Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestuse üle on kaua vaieldud. Selle alguseks võib pidada Liivi sõja lõppu, kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, kui vallutatud oli Paide, alistus kogu Põhja- Eesti. 1583. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud Pljussa vaherahu lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Venemaa vahel Liivi sõjas. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile ning viimaks Brömsebro rahuga sai Rootsi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest taastuda, kuid inimesi oli tohutult vähe. Rahvaarv oli arvatavasti alla 100 000 inimese. Üle poole rahvast oli hukkunud. Maapind oli rüüstatud ja kurnatud pidevast sõjategevusest
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner.
VANA HEA ROOTSI AEG? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina välja tuua, miks peaks Rootsi aeg olema parem teistest perioodidest. Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused. 17.sajandi
ROOTSI AEG EESTIS Teele Sikka 12 C Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas
1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda Kuramaa piiskopkonda. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva Tsaaririigist tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati Moskva vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582 sõlmis Moskva Tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia
Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter POSITIIVSED JA NEGATIIVSED NÄHTUSED EESTIALA ARENGUS ROOTSI AJAL Arutlus Juhendaja: Sirje Laanemäe Pärnu 2010 SISUKORD 1. ROOTSI AEG.....................................................................................3 2. RAHVASTIK......................................................................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist
all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem
Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XIV(Rootsi), Frederick II, hertsog Magnus(Taani) 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile, 1645 Brömsebro rahu, Saaremaa läks Rootsile. Rootsi aeg 1583 Jesuiitide gümnaasium 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu millega Saaremaa läks Rootsile 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg`? Brömsebro lahinguga või siis sellega, et Pool loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile. 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermang 3. Kes moodustas kohaliku aadli?
Eesti alade minek Rootsi valdusse Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja- Eesti ja Hiiumaa Rootsile. 1 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. Poola aeg Lõuna-Eestis Rootsi aeg Põhja-Eestis Saaremaa Taani riigi osana. Rootsi aja algus Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas (praegu Stary Targ Poola
Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Õigused on suuremad ja paremad elutingimused kui mandril. Kuid olid aga mõisakoormised ,teokohustus. 5. Kuidas/ millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos? 1629. Altmargi vaherahuga. Rootsi aeg 1583 Pljussa vaherahu, lõppeb Liivisõda 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutas alad Rootsile. Algab Rootsi aeg. 1645 Brömsebro rahu. Taani loovutab Saaremaa Rootsile. 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg? Altmargi vaherahuga 1629.aastal 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. (Põhja-Eesti 4 maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna- Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa (liideti Rootsi valdustega alles 1645
Sellele aitas kaasa fakt, et ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat, mille järgi enamus vilja Eesti aladelt välja saadeti. Näljast hoolimata kasvas Rootsi ajal rahvaarv Eesti aladel pea 4 korda. Rahvastiku arvu kasvu võib pidada üheks põhjuseks, miks Rootsi aega nii nostalgiliselt suhtutakse. Mingil määral muutus Rootsi ajal talupoegade eluolu Eesti aladel. 1645. aastal fikseeriti PõhjaEestis sunnismaisus ja pärisorjus. Samal ajal kasvasid ka talupoegade koormised. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra
..................................................................................................................................... 5 Rahvastik ................................................................................................................................
1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp: 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti selle üle esimesele.
suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale! Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks. Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. 1632. aastal kehtestati Liivimaal aristokraatia. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võidetud õigusi ja vabadusi. Rahvastik 1629- aastaks oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, seda tänu rohketele sõdadele. 1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa neist asus elama mandrile. XVII sajandil hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid: · venelased · soomlased ·
Arvukalt asus neid elama Viru- ja Harjumaale, aga ka Põltsamaale ja Tartu ümbrusse. Osalt lahkuti Soomest riigivõimude sunnil, aga ka sõjaväekohustuse eest. Algul ei lubatud pärisorjastada rootsi ja soome talupoegi ega panna neid kandma mõisakohustusi, aga hiljem pandi kohustuseks ka neile. Kolmanda uustulnukate grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusse. Kokku elas Eestis u 10 võõrrahvust. Nt poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased, hollandlased, sotlased. Elama asuti laialipillutatud eestlaste hulka, võttes seeläbi peagi omaks ka keele, kombed ja töövõtted. Vaid vene piiri ääres jäid püsima üksikud vene külad. Peale sõda aga rahvaarv hakkas uuesti kiiresti tõusma. Ellujäänud rahvas oli noor ning elujõuline. Vaba maad oli küllalt, ja seega polnud ka uute perede loomiseks takistusi. Mõningane tagasilöök oli seoses Vene-Rootsi sõjasündmustest 1656-1658 ning 1657. aastal puhkenud katkuga.
Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU, KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID. KES OLI ''TALURAHVAKAUPMEES''? 2 peamist arengusuunda Rootsi ajal olid käsitöö ja manufaktuurid. Linnade arengut pidurdas see, et kaup liikus mujal-läbi Narva, Tallinna või Pihkvast iidset maanteed mööda Riiga. Narva saavutas kiirema arengu, sest see on Venemaa naaber ja kaup liikus sealt kõige paremini. 3 tööstusharu on klaasi-, tellise- ja hiljem ka riidemanufaktuurid. Talurahvakaupmehed müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS
Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R
sajandil. Sel perioodil valitseti Eestit Stockholmist, siinsed alad olid Rootsi kuningriigi täieõiguslikuks osaks, mitte okupeeritud võõrterritooriumiks. Täpsemate daatumite osas lähevad ajaloolaste arvamused lahku, kuna näiteks Tallinnas oli Rootsi aeg saabunud juba 1561.aastal, samas kui mujal võttis selle kehtestamine veel aega. Pärast Liivi ordu lagunemist olid koos Tallinnaga Rootsi kuninga alamateks hakanud Harju-Viru ja Järva vasallid, Lõuna-Eesti alad aga jäid veel poolakate võimu alla. Faktiliselt aga hakkas Stockholm Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitsema alles pärast seda, kui Pontus de la Gardie oli venelased siit lõplikult välja tõrjunud ja oma võidud 1583.aastal Pljussa rahuga fikseerinud. Ka Rootsi aja lõppu on ajaloolased suhtunud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
Eluviis muutus 16291699 Rootsi aeg Kunda lähedal Lammasmäel). kujunes kauplemine. paikseks, rahva arvukus 164345 TaaniRootsi soda Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile Tööriistad valmistasid kundala Hakati rajama kindlustatud kasvas ja asustus tihe 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust sed kivist, luust, sarvest ja ka asulaid, mille vajadus annab nes. Tekkisid kauban
mittemingisugust abi, vilja veeti maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda. Viljamüügist teeniti tohutut kasu. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused. Nad pidid maksma kümnist, tegema mõisas teotöid, keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Isegi ihunuhtlus oli lubamatu. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahast kaitsma. Reduktsioon muutis talurahva olukorda 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Samuti laienesid talupoegade õigused. Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine eestikeelde. 1637.aastalkoostas H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. Rootsi ajal asutati ka palju koole ning loodi ka Tartu ülikool. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Viimaks kolis ülikool Pärnu, kus see kahe aasta pärast lõpetas töö.
maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal. Peale reduktsiooni kuulus Eestimaal umbes 1/2, Saaremaal 1/4 ja Liivimaal 4/5 maadest riigile. Sellega seoses suurt midagi ei muutunud: maad anti rendile tema endistele omanikele, keda ei peetud enam omanikeks vaid rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud
Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 6. Seletage mõisted: adramaade revisjon talude suuruse ja mõisate majandusliku kandevõime väljaselgitamine; pandi kirja ka kõik töövõimelised talupojad riigimõis ehk kroonumõis; ametikorter, mis anti teenistuse eest kuninga juures. pärusmõis põlvest põlve pärandatud mõis reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 7. Milline oli mõisate reduktsiooni tulemus: a) riigi seisukohalt riik sai raha juurde, kuna mõisi renditi välja. b) mõisnike seisukohalt - aadlis tekitas tugevat vastuseisu, kes peale oma majanduslike huvide kahjustamise nägi ka oma õiguste rikkumist. 8. Miks oli Rootsi riigil vaja läbi viia mõisate reduktsioon? Nimetage 2 põhjust.
Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale.
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud
kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe. Talupoegade olukord ,,heal ajal" polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Talupoegade koormised olid määratud vakuraamatuga, millest igal pool ei pidanud mõisnikud kinni ning nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi. Õnneks oli aga talupoegadel võimalus mõisniku või maavalitseja peale kaevata, mida algselt talupojad ka jõudsalt kasutasid, kuid hiljem aga ei saanud nad enam selleks õigusi ning neid ei usutud ka enam, kuna mõisnikud olid ennast ,,puhtaks" ostnud
-Sool, metall, tubakas, kirjutuspaber Käsitöölised *Olid linnades koondunud tsunftidesse *Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud -Müügiks, mitte oma tarbeks *Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud -Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja *Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild -Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö -Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid *Olid lubjaahjud -Lubja valmistamiseks *Saeveskid -Plangud ja lauad, ka ekspordiks Kirik Rootsi ajal
Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine
Seda teemat on palju käsitletud juba gümnaasiumiastmes, kuid oma mõtteid pole ma saanud selle kohta kirja panna. Enda essees tahan ma vastust leida küsimusele - kuidas Rootsi aeg üldse alguse sai ja kas vana hea Rootsi aeg on tõesti nii palju parem kui eelnenud Saksa aeg ja hiljem järgnenud Vene aeg? Kas Rootsi aeg oli kõigile võrdselt hea? Milline oli Rootsi aeg talupoegade ja aadlike jaoks? Kuidas mõjus see haridusele ja majandusele? Rootsi aja algus. Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Kui Liivi sõda alguse sai oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all. Sealt edasi 1561. aastal ajasid rootslased Toompealt poolakad välja ning seejärel alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. Hiljem 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja- Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile
Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu 18. sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Seadustati talupoegade pärisorjus. 18.sajandi keskpaigast hakkas taas elavnema kaubandus, eriti merekaubandus. Väljaveos etendas peamist osa vili, metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad ja riie. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja- Eesti) ja Liivimaa(Lõuna-Eesti jaPõhja-Läti) kubermanguks, mille eesotsas seisis kuberner. Kuni Katariina II surmani 1796 püsis asehaldusaeg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
