Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist
Vana-Egiptuse haudehitised Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja. Vana- Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund. Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest. Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid. Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad. Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid. Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi. Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal. Teine püramiidide väli asub Gizas. Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad). Giza suured püramiidid:
Maa-alusest kividega vooderdatud haua- kambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest. Mastabad Astmikpüramiid Vaarao Džoserile 3.dünastia Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra- miidi alus on mõõtmetega 125x109m . Kõrgus 62 m . Matmiskamber on 27 m sügavusel maaall. Püramiid Püramiidid Giza püramiidide väljal Kairo lähedal Giza püramiidid Cheopsi (Hufu) püramiid Egiptuse vaarao
Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod. Vaarao mastaba ületas kaugelt kõik teised haudehitised, nii nagu vaarao oli oma eluajal kõigist tähtsam. Astmikpüramiidid Vaaraode võimus suurenemisel ei rahuldanud neid enam madalad ja pealt lamedad mastabad. Nad hakkasid haudehitise maapealseid osi kõrgemaks ehitama, kuid jätsid maa-alused hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2) Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult vaarao võimu näiatmiseks, vaid trepi ehitamiseks. Arvatakse, et astmikpüramiid peaks kujtama päris treppi, mida mööda valitseja hing võis teiste jumalate juurde taaevasse tüusta ja nendega oma surematuses ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp. Vanim teadaolev astmikpüramiid asub Sakkaras ning on ehitatud umbes 2750 aastat eKr.
umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Ehnaton, Tutanhamon ja Ramses II
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)
uue riigi perioodil ja millised arheoloogilised muinsused on neist säilinud? V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber.
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt
tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi. I ja II dünastia ehk Thinise ajajärk (umbes 3100 - 2800 a. e.Kr.) III dünastiaga algab Vana riik (umbes 2800 - 2300 a. e.Kr.), kus Alam ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks saab Memphis. Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased.
lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
Egiptuseks. Alam-Egiptus asub suudmealal deltal.Delta ja I kärestiku vahel asub ülem-Eg ning allapoole jääv ala oli Nuubia.Vihma seal ei saja peaaegu üldse. Põllharimine oli võimalik ainult tänu Niilusese üleujutustele. Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja,isik ja võim olid jumalikud. Vaaraod samastati jumalatega horos taevajumal, surnute riigi valitseja Osiris,
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
riigi jõududega. Bes lõbujumal Oisiris hauataguse riigi valitseja ARHITEKTUUR Sissejuhatus Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maaalused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maaalust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid. Alguses olid astmikpüramiidid, millest ilmselt tekkisid tõelised püramiidid vaaraodele ehitatud
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b
Tähtsusperspektiiv, loomsümbolid, hieroglüüfide esikäijad. Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit)
15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks 17) Winston Churchill Suurbritannia peaminister, poliitik ja vabamüürlane 18) Carl Gustav Mannerheim Soome riigitegelane 1) Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse, rajas Memphise linna 2) Cheops/Hufu Vana-Egiptuse teine kuningas/vaarao, Cheopsi püramiidi ehitaja 3) Ehnaton Egiptuse vaarao, tuntud Atoni kultuse kehtestamise poolest, asutas Amarna linna 4) Nofretete Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ,,ilus,, , kuulus on Nofretete büst 5) Tutanhamon Vana-Egiptuse vaarao, algatas palju ehitusprojekte, taastas suhted teiste maadega 6) Hammurapi Vana-Babüloonia kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, kehtestas Hammurapi seadused (silm silma, hammas hamba vastu)
söögilauas jne. Kõige tuntumad Ehnatoni ja Nofretete portreed olid tehtud Tuthmosise poolt, kes oli õueskulptor. Kõige tuntum teos on üks Nofretete portree. Ehnatoni loomulikum kunst siiski kaob 13. saj ja pöördutakse tagasi kaanoni juurde. Valitsejaid kujutatakse jälleki ilustatult ning neid kujutatakse hästi suurelt. Kõige suuremaks Vana-Egiptuse skulptuuriks on Giza püramiidi juures olev sfinks, mille pikkus on 62m ja 20m kõrge. Väga vana on ka väikene reljeef tahvel Narmeri palett. Selle kõrgus on umbes 65 cm ning sellel on kujutatud Egiptuse ühendamist. Kreeka ajaloolaste andmetel oli Egiptuse ühendaja vaarao Menes, kuid vaaraodel oli mitu nime ning Narmer võib olla ka Menese teine nimi. Hiline Riik oli täis kodusõdu ning see kestab 11.saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur. 5. Vana Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34)
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia.
jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja
· Vaarao jumalikkus-Ra poeg · Kirja ja ehituskunsti areng · Püramiidide aeg Dzozer 2668-2649 e.Kr · Laiendas riiki lõuna Aswanini · Riigil juba suur jõukus · Esimese püramiidi ehitaja · Astmikpüramiid Saqqara platool · Esimine üleni kivist ehitis maailmas · originaalis väga suur kompleks, mida ümbritses müür · Püramiidi kõrgus 62m;ehitati 19 aastaga Cheops(hufu) 2589-2566 · Laskis ehitada Suure püramiidi · Üks seitsmest maailmaimest-ainuke püramiid · Asukoht Giza platoo · Kõrgus 146.6m;taäna 137,5m · Kaetud valge lubjakiviga.tänaseks hävinud · Täna olemas pääs hauakambrisse ja Suurde Galeriisse · Püramiidi juures kompleks · 3 väiksemat ning tempel SUUR PÜRAMIID · Suurim leid 1954 · Kuninglik laev · Vaarao ema haud · Vaaraod ennast ei ole leitud kuskilt · säilinud on väike kuju · Fakte · Mass 5,9 miljonit tonnni · Kiviplokkide eksimus o,5mm
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
4 3) Megaliitsed ehitised- .Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). 1.Menhir - Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. 2.Dolmen- (kolmest kivist )algelised hauakambrid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. 3.Kromlehh- koosneb menhritest ja dolmenitest nt. Stonehenge Inglismaal. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega
noorjumala ennatlikku surma. Iga suurem mesopotaamia linn seisis ühe või teise tähtsama kaitse all. Linnaelanikud püüdsid oma jumala kuulsust edendada, et siis kriitilistel hetkedel kindlalt tema toele loota võiks. Linna rikkus ja edukus andsid omakorda tunnistust kaitsejumala soosingust ja võimsusest. Seetõttu kaasnes uute linnade esiletõusuga sageli ka uute jumalate tõus Mesopotaamia panteoni esirinda. Kui kuningas Hammurapi allutas Baabüloni valitsejana kogu Mesopotaamia oma võimu alla, tõsusis jumalate etteotsa seni tähtsusetu Baabüloni jumal Marduk. Peagi hakkas ta Enlili järkjärgult jumalate kuninga kohalt kõrvale tõrjuma. Isegi mõned müüdid kujundati ümber nii, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk. Maailma ja inimkonna loomine. Suur üleujutus Maailma loomisest räägiti Mesopotaamias mitmeid erinevaid lugusid, millest ükski ei saanud ainuvalitsevaks
Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarvikuid, samuti ornamentika. Vana-Egiptus. Püramiidid 1)Millised ajalised piirid olid vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloo sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 3000 aastat eKr, mil Vaarao Menes ühendas Lõuna- ja Põhja-Egiptuse kuni 525. aastani, mil Pärsia vallutas Egiptuse. 2)Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi: 1) Vana Riik I-VI dünastia (III aastatuhat eKr) 2) Keskmine Riik XI-XIII dünastia (21.-16. sajand eKr)
Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
