· rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha väärtust, väljendatuna teise riigi rahas. Iga kauba, s.h. ka raha väärtus on nõdluse ja pakkumise funktsioon. Kui rahapakkumine ületab nõudlust, tema väärtus langeb. Raha väärtuse ehk ostujõu langust nimetatakse inflatsiooniks. Rahvusvaheliselt, erinevused
8. nädala praktikum ÜLESANNE 1 (28) Välisvaluuta konto (nagu tavaline arvelduskonto). Kui mulle laekub 10 000 dollarit, siis võtan Keskpanga kursi raha laekumise päeval. = 6920,415 eurot 31. detsembri seisuga kurss = 6877,579 eurot Erinevus on -42,84 eurot D: Kadum valuutakursi muutusest 42,84 K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus. 5 Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss. Kursivahed kajastatakse kassakande akna alumises osas muudes ärituludes ( kontol 3520) või kuludes (kontol 4950). Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu (kontoö 6040) või kuluna (kontol 6041). Valuutakursi muutused kantakse sisse
Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud
esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv vääring. Üldjuhul toimub ka Eesti ettevõtete majandustehingute jooksev arvestus Eestis ametlikult kehtivas vääringus (arvestusvaluuta) Välisvaluutatehingud (1) Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või mille arveldamine toimub välisvaluutas. Välisvaluutatehingute esmasel kajastamisel võetakse nad arvele Eestis ametlikult kehtivas vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi alusel. (IAS 21.21). Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursile ümber: Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused; ning Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23). Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem
Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist
Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt
- Vale Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust c. Eesti demograafilisest olukorrast d. Maksumääradest Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et a. Valuutakursi stabiilsus tagab majanduse toimimise potentsiaalse tootmismahu tasemel b. Stabiilne palgatase tagab majanduses täishõive c. Paindlikud hinnad tagavad pikaajaliselt majanduse toimimise täishõive tingimustes d. Majandus vajab väliseid regulatsioone potentsiaalse täishõive saavutamiseks Keynes'i teooriast lähtudes põhjustab majanduslangust a. Intressimäära alanemine b. SKP komponentide vähenemine c. Säästmise jäikus d. Piirtarbiimise suurenemine
6020 Finantstulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Tulu Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6021 Finantskulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Kulu Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6030 Finantstulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Tulu Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 6031 Finantskulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Kulu Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 6040 Kasum valuutakursi muut. v.a. H,K Tulu Kasum valuutakursi muutustest 6041 Kahjum valuutakursi muut. v.a H,K Kulu Kahjum valuutakursi muutustest 6050 Muud finantstulud-panga intressid Tulu Muud finantstulud 6060 Pangalaenu intressikulud Kulu Intressikulud 6065 Kapitalirendi intressikulud Kulu Intressikulud 7000 Ettevõtte tulumaks Kulu Tulumaks 267
Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud
8.2. Käibevarade allahindlus KOKKU rühm 8. 0 kr 0 kr 9. Muud ärikulud ÄRIKULUD KOKKU 0 kr 0 kr 10. Finantstulud 10.1. Finantstulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11
K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga
, . - , . . RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05
· Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõu kulud · Palgakulu · Sotsiaalmaksud · Pensionikulu · Töötuskindlustuse kulu · Kulum · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Käibevarade allahindlus · Muud ärikulud · Kokku ärikulud Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt · Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt · Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt · Kasum valuutakursi muutustest · Muud intressi- ja finantstulud · Kokku finantstulud Finantskulud · Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud · Intressikulud · Kahjum valuutakursi muutustest 14 · Finantsinvesteeringute väärtuse muutus · Muud finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest · Erakorralised tulud · Erakorralised kulud
Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud. Maailma valuutaturg kujuneb eri riikide pankade korrespondentsisidemete kaudu. 31. valuutakursi mõiste ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 32. valuuta kaudne ja otsene noteering
FINANTSTULUD 0 finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0 finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0 FINANTSKULUD 0 tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0
keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31. Valuutakurss- on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut
Kokku 188813 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -42561 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Realiseeritud kasum val.k muutusest 8770 Realiseeritud kahjum val.k muutusest -8142 Kasum valuutakursi muut. laenulepingust 6840 Kokku 70476 Aruandeaasta kasum 27915
(real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et nõrgal valuutal on kõrgem intressimäär, sest on rahabaas intressimäärade vahe võrdub oodatava valuutakursi protsentuaalse Reaalne intressimäär on erinevus nominaalse intressimäära ja i = C +%P muutusega. inflatsiooni määra vahe. % muutus M( raha pakkumine)+ % muutus V (raha ringluskiirus)
huvi just netoeksport, mis on kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi väärtuse vahe. 1.2 SKP ja majanduslik heaolu Erinevate riikide võrdlemiseks ja neis valitseva heaolu mõõtmiseks kasutatakse samuti SKP näitajat. Selleks, et erinevaid riike omavahel paremini võrrelda on riigi SKP jagatud riigi elanike arvuga. Saadud tulemuste alusel jagatakse riigid vaesteks ja rikasteks. (Vaata tabel 2) Tabel 2. SKT ühe inimese kohta 1996. aastal, arvutatuna valuutakursi järgi, USD Rikkad riigid SKT elaniku kohta, Vaesed riigid SKT elaniku kohta, USD USD Luksemburg 41187 Sao Tome ja Principe 40 Šveits 40746 Sudaan 40 Jaapan 36658 Afganistan 70
investeeritud tulude pealt. Soodne maksupoliitika on kindlasti väga oluline tegur investorite huvi tekitamises. Kindlasti oleks üheks oluliseks sammuks välisinvesteeringute soodustamisel euro kasutuselevõtt Eestis. Praegu on välisinvestorite usaldusväärsus Eesti suhtes nõrk, kardeti krooni devalveerimist. Euro aga kindlustaks paremad väljavaated täiendavate investeerinute saamisel. Oluliseks mõjuriks euroopa investoritel oleks valuutakursi riski puudumine. Seega mida kiiremini suudab Eesti euro kasutusele võtta, seda atraktiivsemad oleksime välisinvestoritele.
Kanded pearaamatus: 1. Kliendi summa laekumine: Deebet 10121(EEK) pank Kreedit 1031 ostjate tasumata summad 2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank Kreedit 3204 kasum valuutakursi muutustest Kasumi tekkimise korral: Deebet 4204 kahjum valuutakursi muutustest Kreedit 10122(USD) pank 8.2. Välisvaluutatehingud Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga
Oma osad või aktsiad (miinus) Ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad Tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglane väärtus RTJ 3 Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt RT juhenditele ei kajastata kasumiaruandes (näiteks välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv vastavalt juhendile RTJ 11; aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkivad vahed vastavalt juhendile RTJ 1; jne.). Muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid. Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiva valuutakursi reservi moodustamine on reguleeritud juhendis RTJ 11. Ümberarvestust arvestusvaluutast esitusvaluutasse on reguleeritud juhendis RTJ 1.
Intressi eesmärk on kaitsta riigi varalisi huve ja motiveerida maksumaksjat või maksu kinnipidajat täitma oma rahalisi kohustusi riigi vastu ettenähtud tähtajaks.5 4.2 Valuutakurss Valuutakurss on hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas ehk valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid. Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg ehk nõudmise ja pakkumise suhe viib valuutakursi sellisele tasemele, mis on tegelikkusele vastav. Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 6 Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg. Selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu.
Päevaraha võib tööandja asemel maksta ka kolmas isik, näiteks lähetuse sihtkohas olev teine ettevõte. Sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületavat päevaraha ainult tulumaksuga. Majutuskulu Eestis 1200 krooni ööpäev Välismaal 2000 krooni ööpäev Majutuskulu piirmäära vaadatakse iga ööpäeva suhtes eraldi Hüvitamise aluseks on kuludokument sõidukulu Sõidukulu, sõidupiletiga kaasnev kulu, reisikindlustuse kulu, viisakulu, pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud: kuludokumendi ulatuses Hüvitamisel ülempiiri ei ole Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument või sõidupilet Toitlustuskulu Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Tööandja võib päevaraha arvel ise toitlustamise kulud kinni maksta. Kui need mahuvad päevaraha piirmäära sisse, ei ole tegemist erisoodustusega.
ülesehitamist tugevamatel alustel ja edukas eksport, mida kahtlemata odavam valuuta kaasa tooks, tähendaks raha teenimist, mitte selle laenamist. c. Vahetuskursi muutus mõjutaks Kreeka kodanike reisimisvõimalusi selles mõttes, et sel juhul oleks nende raha väärtus väiksem, mistõttu muutuvad välismaised kaubad kallimaks. Revalveerimine tõstaks inimeste ostuvõimet, kuid valuutakursi kunstlik tõstmine maksupoliitika läbi tundub väga „kreekalik“ lähenemine. d. Esialgse kursi taastamise põhjenduseks võiks olla majanduse piisav taastumine ning avalik surve. e. Selleks, et soovitud eesmärki saavutada oleks vaja makse langetada, selleks et reaalne vahetuskurss suureneks. f. Maksude langetamisel S↓, I↓, NX↓, r↑. g. Revalveerimine, majanduse endisele tasemele kasvamise ära
Põhivara kulum ja väärtuse langus Põhivara amortisatsioonikulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed
· sihtkoht, · aeg (millisest kuupäevast millise kuupäevani) · kulude otstarve (näit päevaraha), · avansi suurus, · asutuse juhi kinnitus, · eelarve vastutava täitja kinnitustempel, · töötaja allkiri. Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi alusel. Vastavalt praegu kehtivale Vabariigi Valitsuse määrusele on kehtestatud töölähetuse kulude hüvitiste ja päearahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord. Korras on sätestatud tingimused ja piirmmäärad, millele vastavaid töölähetuse kulude hüvitisi ja päevaraha ei maksustata tulumaksuga: Lähetus Päevaraha maksuvaba piirmäär Majutus maksuvaba piirmäär
Finantstulud ja -kulud investeeringuilt Финансовые доходы и расходы от инвестиций в sidusettevõtetesse связные предприятия Intressikulud Расходы по интрессам Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Прибыль (убыток) от изменения курсов валют Kokku finantstulud ja -kulud Всего финансовых доходов и расходов KASUM (-KAHJUM) ПРИБЫЛЬ (УБЫТОК) ENNE TULUMAKSUSTAMIST ДО ОБЛОЖЕНИЯ ПОДОХОДНЫМ
Väga erinevatel asjadel on mõju valuutakurssidele. Lisaks ka mõjutavad valuutakursse keskpangad ja suured kommertspangad erinevatel eesmärkidel- kas sooviga kurssi stabiliseerida, spekuleerida või väliskaubandusega seotud eesmärkidel. Valuutakurss on ühe valuuta hind teises valuutas. See peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid. Näiteks vabalt ujuv kurss tähendab seda, et rik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Nõudmine ja pakkumine on need, mis viivad valuutakursi oma tasemele. Fikseeritud valuutakurss tähendab aga seda, et kurss on seotud mõne teise valuutaga. Seda vormi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. Valuutakursi võib väljendada kas otseselt või kaudselt. Esimene neist näitab, kui palju raha on vaja välisriigi valuuta jaoks. Kaudne noteering aga näitab, kui palju välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Kui toimub valuutavahetus, siis pangad annavad kaks noteeringut.
Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha
Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse näiteks: eesti kroon on seotud euroga. Sellist fikseerimist kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tõstmiseks. Seda metoodikat kasutavad enamasti vastloodud riigid. 1973 aastal läks enamik maailma juhtivatest riikidest üle reguleeritult ujuvale valuutakursside süsteemile.
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Selle nime all alates 1995. aastast Eelkäija GATT (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, 1948. aastal) Eesmärk parandada kõikide riikide vahelist kaubavahetust, alandada kaubandustõkkeid, võrdsed aktsiisimaksud kõikidel kaupadele (nii oma riigi kui välisriigi), vaba konkurents, heaolu suurendamine. IMF Rahvusvaheline valuutafond Asutati aastal 1994 Ülesanne koordineerida maailma majandust ja eelkõige vältida järske valuutakursi kõikumisis, aidata kaasa majandusarengule, anda ka laena (arveldusühik SDR koosneb neljast valuutast). Üle 180 liikme, Eesti alates aastast 1992 IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank Asutati 1944. aastal (1945) Ülesanne majanduse koordineerimine ja laenude andmine (palju laene võetakse infrastruktuuride arendamiseks, raha antakse ka keskkonna- ja haridusprojektide jaoks). Riikide arengunäitajatest ülevaate koostamine.
majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad euro kurssi USA dollari suhtes? Kas eurokurss tõuseb või langeb? a. EL intressimäärad tõusevad siis eurokurss tõuseb b. EL ekspordi defitsiit suureneb siis euro kurss tõuseb c. EL tootmisefektiivsus väheneb euro kurss langeb d. EL majanduspiirangud suurenevad euro kurss langeb 8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel? Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist. 9. Oleta, et inimesed eeldavad inflatsiooni olulist langust lähiaastatel. Mis sinu arvates juhtub pikaajaliste laenude intressimääradega? Miks? Kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille
rikkust samastatakse rahaga, nimetatakse: Valige üks: Multinatsionalistlik majandus Merkatilism Rahvusvaheline ekspordimajandus Ekspordile suunatud majandus 6. Roald Coase firmateoorias toodud transaktsioonikuludeks nimetatakse: Valige üks: nn tehingukulusid, mis on põhjustatud riikidevahelisest kaubandusest tekkiva informatsiooni ja ülekandekuludega kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega tehingute hinnavahest tekkivate kuludega valuutakursi muutusest tingitud kuludega, mis on põhjustatud erinevates valuutades arveldavatest riikidest 7. Multinatsionaalseks nimetatakse ettevõtet... Valige üks: mis ekspordib või impordib paljudesse välisriikidesse mille tegevus on täielikult üle viidud mõnda välisriiki mis on teinud otseinvesteeringu mõnda välisriiki mis tegutseb peale koduturu veel vähemalt ühes välisriigis 8. Rahvusvahelise ettevõtte tunnusteks on: Valige üks või mitu: Välisinvesteeringud
See on ettevõttele otseselt mittesaadav tulu. Juhul, kui müügitehing on toimunud, aga selgub vajadus hinnasoodustust rakendada, tuleb teha tulude vähendus, mitte näidata soodustust kuluna. Müük järelmaksuga · Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule (seotud isikute korral) · Intressi ei maksustata käibemaksuga /KMS §12 lg1/ 5. Valuuta Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas. Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kauba müük 15 000 USD, eksport, arve esitamise päeval 1 = 1,4415 $. D 10312 10405,83 K 31032 10405,83 Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29
tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Sotsiaalsete rühmade vaheline võitlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest. Inflatsioon on siis kui üldine hinnatase tõuseb. 11. Maksebilanss ja selle koostisosad. Valuutakurss ja selle liigid (ujuv ja fikseeritud). Valuutakursi mõju riikidevahelisele kaubavahetusele. Maksebilanss: riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentite vahel. Tavaliselt sisaldab maksebilanss kolm kontot: jooksevkonto, kapitali-ja finantskonto ning reservkonto. Valuutakurss: hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas e. valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus)
töökohti. Paraneb liikmesriikide vaheline kaubavahetus, alanevad tollimaksud, võrdsed aktsiisimaksud kõikidele kaupadele, vaba konkurents, heaolu suurendamine. 6) IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Kõik IMF-i liikmed võivad astuda ka 1944.a asutatud Maailmapanga liikmeks, mis annab laenu. Asutati aastal 1944; peakorter Washingtonis Üle 180 liikme. Eesti alates aastast 1992. Ülesanne: koordineerida maailmamajandust - eelkõige vältida järske valuutakursi kõikumisi ja leevendada riikide finantskriise, anda ka laene. Rahvusvaheline firma (RVF) = rahvusvaheline ettevõte (RVE) Mõned RVE-d on suuremad kui rahvusriigid. RVE on ettevõte mis tegutseb paljudes riikides ja majandussidemed ületavad riigipiire. MAJANDUS on tootmise ja tarbimise süsteem tulu saamise eesmärgil. Rahvusvahelistel ettevõtetel on: 1) juurdepääs loodusvaradele; 2) tänu kaasaegsele tehnoloogiale on nende toodang "odav"; 3) juurdepääs turgudele (ülemaailmne turg)
% 44. Esmane avalik emissioon, initial public offering,IPO aktsiate müük suurele d. hulgale investoritele spetsialiseerunud vahendajate firmade poolt 51. 45. Valuuta (vahetus) kurss, exchange rate ühe maa valuuta hind teise maa valuutas 52. , cas 46. Valuuta ametlik kurss, official exchange rate-valuutakursi määramine keskpanga poolt, mida kasutatakse eelarve koostamisel, valitsuse arveldamisel firmade ja 53. , FOreign EXc eraisikutega, maksude arvestamisel ja raamatupidamises 47. Valuutakursi reziimid 54. a. Fikseeritud kurss, ficed
intressimääradele ja valuutakursile. viimased omakorda m6jutavad otseselt majandusagentide tegevusv6imalusi 29. * Valuuta - riigi rahvuslik rahaühik, mida teised rigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 30. * valuutapoliitika - valuutasuhete -ja raharinglusalaste abin6ude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostuj6u ja valuutakursi m6jutamiseks 3l'* Valuutaturg majandussuhete sfäär , kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud 32. * valuutakurss - ühe valuuta hind teises valuutas , ühe riigi raha kurss teiste riikide rahade suhtes 33. Valuuta otsene ja kaudne noteering Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne noteering annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostuks.
Kui võlakirja emiteerija ei maksa intresse ja põhisummat õigeaegselt välja, võib võlakiri kaotada oma väärtuse, isegi kuni täielikult. Tegevusrisk kahjude risk, mis tuleneb näiteks süsteemi riketest, inimlikest vigadest või välistest sündmustest. Valuutarisk- fond investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud muudes valuutades kui fondi baasvaluuta. Seetõttu mõjutab fondi valuutarisk, mis tuleneb valuutakursi muutustest. Samas on riskide maandamiseks investeeringud hajutatud eri ettevõtete, majandussektorite ja riikide vahel.Fondi investeerimisriski juhitakse volatiilsusel põhineva riskimõõdiku VaR (Value at Risk) alusel ja eesmärgiks on seatud, et 20- päevase perioodi jooksul ei langeks fondi väärtus üle 6% (99% tõenäosusega). 6
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4 Vähemusosaluse osa kasumist 5 Lisa 3 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum)
Neto 607 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 93 000 D: Kadum immateriaalse põhivara likvideerimisest 607 000 K: Patent 700 000 4) D: amortisatsioon 300 000 K: Goodwilli akumuleeritud kulum 300 000 5) D: Amortisatsioon 300 000 K: Patendi akumuleeritud kulum 300 000 Aluseks 5 aastat, millal kuluks kannan (1 500 000 / 5 = 300 000) KORDAMINE II 1) B debiteeritakse kontot Kassa 2) A debiteeritakse kontot Kadum valuutakursi muutumisest B ja C ei ole näiteks üldse võimalikud 3) B kuluna 4) B lühiajalised finantsinvesteeringud 5) B väärtpaberite maksumus müügihinnas maakleritasu väärtpaberite maksumus soetushinnas 6) D- kontraaktivakonto 7) B 5000 eurot Aluseks on ostjate tasumata arved Väärtus - vähend D K 4000 5000 S1 9000
ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti riskifaktorid Makromajandusliku olurkorra muutus; turusituatsiooni muutus; seadusandluse muutus; toorainete ja materjalide hindade muutus; energia, kütuse vms hinnamuutus; ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud; ebapiisav käibekapital või lepingute rikkumine; äripartnerite mitteusaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Finantsprognoosid Kooseneb prognoosidest tavaliselt kuni kolmeks aastaks. Koostatakse majandusaastate kaupa. Kalkulatsioonide objektiivsemaks koostamiseks on mõistlik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ning suurusega firmade aruannetega käibe, hinnapoliitika ja kasumimarginaalide kohta: kasumiaruanne-bilanss-kassavoog. Kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks
USD, Inglise nael GBP, Norra kroon NOK, Euroopa paljudes riikides kasutusel olev rahaühik euro EUR. Väärtuse mõõduna ei ole erinevate riikide rahaühikud võrdsed. Näiteks 1 SEK eest ei saa osta sedasama, mis 1 EUR või 1 USD eest. Riikide rahaühikute võrdlemiseks on vaja teada, kui palju maksab ühe riigi rahaühik, näiteks 1 EUR = ? USD. Riigi rahaühiku hinda, mis on väljendatud teise riigi rahas, nimetatakse raha- ehk valuutakursiks. Valuutakursi määramine on valuuta noteerimine (ladina keelest märkimine, üles tähendamine). Kui ühe riigi raha on võimalik ametliku kursi alusel vabalt vahetada teise riigi raha vastu, siis nimetatakse raha konverteeritavaks (ladina keelest ümberpööramine, muutmine). Valuutakursside tabeleid avaldatakse pankade kodulehtedel, pankade seintel, ajakirjanduses. Näiteks 27. oktoobril 2013 aastal Tavid AS (Tavidi peamised tegevusalad on investeerimiskuld ja
valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt
Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. 4
annaabi.ee 
