eriti tähtis on kompimine pimedaile. Temperatuuri tajuvad retseptorid reageerivad vastavalt temperatuuri tõusule (soojaretseptorid) või langusele (külmaretseptorid). Kui temperatuuri tõus on väga järsk, siis reageerivad sellele üheaegselt nii külma- kui ka soojaretseptorid ning inimene tunneb külmavärinaid. See on tingitud asjaolust, et külmaretseptoreid on nahas rohkem kui soojaretseptoreid. Valuaistingu võtavad vastu vabad närvilõpmed nahas ja ka keha sisemuses. Valuaistingu kutsuvad esile ka külm ja kuumus, kui need on nii tugevad, et kahjustavad inimese organismi. Valuaistingu vastuvõtmist mõjutavad ka psüühilised tegurid. Kui näiteks inimene kardab süstimist, siis tundub see palju valusam. Kompimismeele tähtsus · Saab kindlaks teha esemete kuju, suurust, temperatuuri, materjali jne.
ebareaalsuse tunnet. Aja- ja kohataju moonduvad, nähakse nägemusi. Osad tarvitajad tunnevad, nagu oleksid nad kehast väljunud. Ketamiini poolt tekitatavateks füüsilisteks seisunditeks on järgmised: pupillid on normaalsed ja silmad reageerivad valgusele, ainitine pilk, sage pulss ning kõrgenenud vererõhk, jäigad lihased, koordinatsioonihäired, langetõvehood ja krambid, hingamishäired, teadvusetus (kooma), valuaistingu täielik puudumine, oksendamine, nahapunetus, kõrgenenud kehatemperatuur. Samas vaimsetest seisunditest on tähtsamad sellised, nagu näiteks mälukaotus, ärrituvus, mõtlemishäire, passiivsus ning skisofreeniasarnane psühhoos. Ketamiin tekitab sõltuvust. Sõltlane tahab aine mõju tunda üha uuesti. Sama mõju saamiseks on vaja järjest suuremaid koguseid. Mõnedel inimestel tekivad vägivalla- ja paanikahood, mõned kasutajad on jäänud vaimuhaigeks. On juhtunud ka selliseid
°C ja naudingute kujunem http://teadvusehuvi.blogspot.com/ (seksuaal- ja toitumisk 2011/04/dopamiin-ja-tervis.html samuti erinevad sõltuvusprobleemid) *osaleb kesknärvisüst valuaistingu tekkes Kantserogeenid *teratogeensed, *tekivad kõrvalproduk mutageensed ja inimestele klooritud süsivesinike Dioksiinid kantserogeensed omadused kloori sisaldavate aine Dioksiinide üldine *dioksiinid on väga polüvinüülkloriidi, põ http://et.wikipedia.org/wiki/Dioks
testides ning teadlase oletusel võib selle tarvitamine jätta mälule kestva jälje. Ketamiini poolt tekitava füüsilise seisundi tunnused: · Pupillid normaalsed ja silmad reageerivad valgusele. · Anitine pilk · Sage pulss ja kõrgenenud vererõhk · Jäigad lihased · Kordinatsiooni raskused · Langetõvehood ja krambid · Hingamishäired · Teadvusetus(kooma) · Valuaistingu täielik puudumine · Oksendamine · Nahapunetus · Kõrgenenud keha temperatuur Ketamiini poolt tekitava psüühilise seisundi tunnused: · Kahanenud teadvusena avaldub mõtlemishäire (dissotsiatsioon). · Plahvatuslik ja etteaimamatu agresiivsus. · Ligipääsmatus(inimesega on raske või võimatu suhelda). · Passiivsus. · Aeglane ja ebaselge kõne. · mälukaotus · ärrituvus · jälitusmõtted · meeltesegadus
Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas- haisterakud. Kompimine. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, retseptorid puudutust survet valu, külma ja kuuma. Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid. Tavaliselt reageerivad temperatuuri kuumaretseptoreid tõusule kuumaretseptorid ja temperatuuri langemisele külmaretseptorid. Kui aga temperatuuri muutus on väga järsk, siis reageerivad ka külmaretseptorid
Seejärel liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alusi ja jalus, mis asuvad keskkõrvas), mis võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muudavad võnked impulssideks, mis liiguvad kuulmisnärvi mööda peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse. Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz . Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz. Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest, vanemas eas kuulmisteravus langeb. Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB. Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole. Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras. Maitsmine eristatakse nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane ja mõru. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pärast mõru maitset, soolast maitset
meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2 valutunnet nt nimetatakse notsitseptoriteks ehk nõelatorkest on valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui võimalik ise mehaanilised, termilised või keemilised vähendada, kuidas? tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilised valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud).
kõrge heli ja amplituudi poolest vali v vaikne heli Kas metsas murduv puu teeb häält, kui keegi seda ei kuule? EI tekitab vibratsioone õhus aga hääl on tekitatud meie ajus NAHAMEELED Nahameeled- rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta Infot jõuab simatosensoorsess projektsioonipiirkonda Mõne kehaosa nahk on tundlikum kui teise osa Asitingute kodeerimine on spetsiifiline NAHAMEELED:VALU AISTING notsitseptorid- valuaistingu retseptorid HAISTMISMEEL Stiimuliks on lõhn-õhus olevad lõhnaaine molemulid Nina limaskest sisaldab lõhnatundlikke retseptoreid, mis vallandavad haistmismeele Ninas on umbes 100 erinevat tüüpi retseptoreid, mis eelistavad erinevaid lõhnaineid Eristame 10000 lõhna Mustri teooria Haistmine on oluline osa meie maisetajust NB! ilma nägemise või lõhnavihjeta ei suuda inimene eristada õuna sibulast
asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid,
lõhnaaistingu muutused. Alates sellest staadiumist võib hüpnotiseerija patsiendile kõike sisendada(näiteks võib ta sisendada patsiendile, et number kolme ei ole olemas ja kui paluda patsiendil numbeid lugeda, läheb ta number kahelt otse neljale). · Neljas staadium: Hüpnotiseerija saab patsiendil amneesiat, mälukaotust esile kutsuda. Lisanduvad teatud kehaosade anesteesia ehk tuimus ja analgeesia ehk valuaistingu puudumine. · Viies staadium: Algab transi sügav staadium. Selles staadiumis võivad hüpnotiseerijad rakendada ebaharilikke hüpnoosijärgseid enesesisendusi, nii et pärast ,,ärkamist" võib patsient näiteks linnu moodi tiibu lehvitada. · Kuues staadium: Kõige sügavamal transiastmel kogevad patsiendid sellist tuimsust, et neil võib teostada kirurgilisi operatsioone. Selles staadiumis võib esineda ka uneskõndimine. (Streeter,
esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel 10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta? väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus milles seisneb aju tonotoopiline kaart? Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest
On kindlaks tehtud, et imikud kuulevad ultraheli. Kuidas on seotud muusika ja heliõpetus? Helitaju mõõduks on võetud kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1 bell. Ühikule on antud nimetus telefoni leiutaja, ameerika teadlase Alexander Belli auks. Sagedamini kasutatakse ühikut 1 detsibell (1 dB). 1dB = 0,1B. Helile valjusega 0dB vastab kuuldelävi see on kõige nõrgem heli, mis tekitab heliaistingu. Heli valjusega üle 130 dB tekitab kõrvas valuaistingu. Heli valjusega 180dB loeakse inimesele surmavaks. Tänapäeval on kasutusel väga palju ipode ning mp3'e mängijaid. Neid saab kuulata kõrvaklappidega. Kuulates kõrvaklappidest muusikat liiga kõvasti, kahjustab see kõrvakuulmist, sest heli on liiga vali ning üle normaalse taseme. Helitugevuse tabel Helitugevus Näide elust 20 dB Väga vaikne sosin 45 dB Vaikse inimese hääl 60 dB Keskmine inimese hääl 70 dB Karjumine
haisterakud .Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. KOMPIMINE: Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. · Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina . · Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. · Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel , jalataldadel ja huultel . Veri Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest)
lahti ja ehk astun oma mugavustsoonist välja ja katsetan endale tundmatu firma ja vorsti tooteid. Paljud inimesed on kuulnud jutte rottidest, kes on lihatööstustes nuhtlusteks ja teinekord vorstimassi segamise hiigelnõudesse ära upuvad. Mõned inimesed on leidnud viinerite seest ka karvase rotinaha tüki. Korralikus lihatööstuses on paigutatud ümber tehasehoone ultraheliga töötav näriliste tõrje süsteem, mis tekitab närilistes valuaistingu ja peletab nad territooriumilt eemale. Lisakontrolli eesmärgil on territooriumile ja hoonete sissepääsude juurde paigutatud näriliste söödakastid. Söödakaste kontrollitakse pidevalt ning vajadusel lisatakse mürki. Samas ei saa kunagi kindel olla, et mõned rotid siiski liha- anumate juurde ei pääse. Seda enam, et lihatööstusi on väga palju, ning kontrollid pidevalt kõikjale ei jõua. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Kikas, H., Koger, E
Süstimislahuseid valmistatakse apteegis ja hoitakse klaasipurkides. Ketamiin tekitab joovet, kuid ta toime ei ole nii tugev kui PCPl. PCP ja ketamiini mõju. Füüsilise seisundi tunnused: · Pupillid normaalsed ja silmad reageerivad valgusele · Ainitine pilk · Sage pulss ja kõrgenenud vererõhk · Jäigad lihased · Koordinatsiooniraskused · Langetõvehood ja krambid · Hingamishäired · Teadvusetus(kooma) · Valuaistingu täielik puudumine · Oksendamine · Nahapunetus · Kõrgenenud kehatemperatuur Psüühilise seisundi tunnused: · Kahenenud teadvusena avalduv mõtlemishäire · Plahvatuslik ja etteaimamatu agressiivsus · Ligipääsmatu · Passiivsus · Aeglane ja ebaselge kõne · Mälukaotus · Ärrituvus · Jälitusmõtted · Meeltesegadus · Skisofreeniasarnane psühhoos
Sinu elu (Tamming, Teraapiakeskus, 2015) 10 Refleksoloogia ehk tsooniteraapia Teraapia käigus masseerib refleksoloog kätega jalatalla all olevaid erinevaid piirkondi ning vastavaid muutusi (valu, nahamuutusi) leides saab informatsiooni organismi hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ja läbipõetud haigustest. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas (Tamming, Teraapiakeskus, 2015) 8. vabastav hingamine Vabastav hingamine on hingamisteraapia liik, mis keskendub kehas asuvate pingete vabastamisele läbi ühendatud ja sügava hingamise. Enamik tänapäeva inimesi hingab alateadlikult ja pinnapealselt üles rindkeresse, luues enda kehas „ võitle-põgene“ seisundi
lahti ja ehk astun oma mugavustsoonist välja ja katsetan endale tundmatu firma ja vorsti tooteid. Paljud inimesed on kuulnud jutte rottidest, kes on lihatööstustes nuhtlusteks ja teinekord vorstimassi segamise hiigelnõudesse ära upuvad. Mõned inimesed on leidnud viinerite seest ka karvase rotinaha tüki. Korralikus lihatööstuses on paigutatud ümber tehasehoone ultraheliga töötav näriliste tõrje süsteem, mis tekitab närilistes valuaistingu ja peletab nad territooriumilt eemale. Lisakontrolli eesmärgil on territooriumile ja hoonete sissepääsude juurde paigutatud näriliste söödakastid. Söödakaste kontrollitakse pidevalt ning vajadusel lisatakse mürki. Samas ei saa kunagi kindel olla, et mõned rotid siiski liha- anumate juurde ei pääse. Seda enam, et lihatööstusi on väga palju, ning kontrollid pidevalt kõikjale ei jõua.
teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu Mustri teooria erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt. Sensoorne adaptsioon nt kuuma vanniga ära harjumine, lõhnaga harjumine Tasakaalumeeled sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile infot meie pea asendist ja selle liikumisest. Notsitseptorid nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest A-delta kiud-kiire info edastamine, vastutab valu eest, mida inimene kogeb kohe pärast vigastuse saamist. C-kiud-ilma müeliinita, seega aeglasemad, allikaks tuimale valule, mis püsib kaua pärast vigastuse teket Nägemine. Trikromaatiline värvuste nägemine-põhimte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. PUN,ROH,SIN
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste juhtimisega); dopamiin (DA, samuti liigutused, aga ka õppimine ja mälu); serotoniin (5HT; une ja ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla ka elektriline ja toimub ülalnimetatud interneuronite vahendusel: Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Seljaaju põhiülesandeks on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib aga info liikuda ka vaid seljaaju vahendusel (nt. valuaisting, vt. refleksikaare animatsioon ülalpool), seega on tema teiseks oluliseks funktsiooniks vastutada tingimatute reflekside eest
teoreetiliselt hävitavad tingimused, mis põhjustavad opioididega harjumist. Kuid praktikas nad ei 13 hävita seda mehhanismi, mis tekitab narkomaanidel ületamatut tungi jätkata narkootikumide kasutamist pärast ravi opioidiantagonistidega. Narkootikumide või alkoholi tarvitamise tungi tingivad organismi paljud süsteemid, mistõttu võitlus alkoholi euforiseeriva toime vastu ei vii kaugeltki alati paranemiseni. Opioidretseptorid kuuluvad süsteemi, mille kaudu toimub valuaistingu vähendamine organismis, ning selle süsteemi pidev blokeerimine kutsub esile psühhoosi sümptomid: unehäired, agressiivsuse, paanilised hirmud, teadvuse hägunemise jne. Seepärast võib seda meetodit alkoholismi ravis kasutada ainult arsti kontrolli all. Praktiliselt iga inimest on võimalik vabastada alkoholikirest, kasutades õiget lähenemisviisi, arvestades patsiendi pärilikku eelsoodumust ja väliseid tegureid ning ka tema paranemissoovi.
vastavaks basilaarmemraani kindlale asukohale ja saadab signaali karvakestest mööda otse kuulmisnärvile - Vastuvõtja stimulaator kirurgiliselt naha alla ja knet töötlev protsessor koos mikrofoniga kõrva taha Auditoorsed närviteod Thalamus – sensoorse info jaam, kõik meeled lähevad läbi thalamuse Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil - Notsiretseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid mis tekitavad APd - Haptilised r – puudutus ja surve. Nii kiiret kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite – AP. - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toimega. Liigutamine venitab
vajutamise kaudu inimese kehal. Iga reflektoorne punkt või tsoon vastab mingile kehaosale. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas. 6.1 Keha tsooniteraapia Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele; sääresüsteem
rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisinimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. 12 Helivaljust, millest suuremad valjused tekitavad heliaistingu asemel valuaistingu, nimetatakse valuläveks (130 dB) Heli valjust mõõdetakse detsibellides (dB) Heli intensiivsus näitab, kui palju helilaine energiat ajaühikus langeb pinnaühikule, näiteks ühes sekundis ühe ruutmeetri suurusele pinnale. Tähiseks on I ja mõõtühikuks J m s 2 . Heli valjus näitab, kui palju on mingi konkreetse heli intensiivsus suurem inimkõrvale vaevukuuldava heli intensiivsusest SOOJUSÕPETUS 1. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIALUSED. MOLEKULIDE MASS,
ohutuse taseme. Enamasti on tegemist harjutustega, mis põhjustavad ülevenivuse või ülepainduvuse. Ülemäärane koormus liialt suur koormus liigestele või lihastele, millele lisandub mitmekordne keharaskus. Suur terviseriskiga on näiteks harjutus kus ühele või kahele liigesele langeb keha raskus nt. põlvede painutus. Ekstreemsed liigutused üldjuhul on tegemist harjutustega, mis põhjustavad ülepainduvuse tekitades valuaistingu nt kobra venitus. Kiirus ja amplituut liiga kiire harjutuse sooritamine üle normaalse piiri võib terviseriski põhjustada ka muidu ohutu harjutuse puhul (nt. käte ringitamine võib kahjustada õlaliigest). Toestamata liigutused pidev harjutuste sooritamine toestamata seljaga, tekitab terviseriski ülemäärase koormuse näol alaseljale ja kaelale, nt.kõhulihaste harjutus. Liialt korduvad liigutused suure korduste arvuga liigutused võivad tekitada
→ talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Somatosensoorsete retseptorite ülesanded. mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikudretseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korralneurotransmitteritena toimivad kemikaalid, misaktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP. • Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid, mis tekitavas AP-d. • Haptilised r – puudutus ja surve, nii kiired kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite → AP. • Propriotseptorid – kinesteesia e kehataju. Toime kiire. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja
on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine). * fotoretseptorid – kolvid ja kepikesed, kolvikesed registreerivad värvi (lainepikkuse põhjal) ning kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele. * mehanoretseptorid – reageerivad mehaanilistele muutustele (rõhk, väänamine) * termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele * valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu Kogu signaal muudetakse AP-ks, mis kantakse närvirakkude abil ajju. 45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3
- Valuvaigistite võtmine ei ole soositud - Kaasuvate haiguste… Komplikatsioonid - Ravimsõltuvus - Abitu elustiili kujunemine - Meditsiinisüsteemi koormamine Hüpohondria - Hõivatus ideest et põetakse mingit rasket haigust (ei tohiks olla luulu tasemel) - Normaalseid või tavalisi aistinguid tõlgendatakse kui ebanormaalseid - Depressioon, ärevus võivad kaasneda Algus enamasti varases täiskasvanudeas. Kroonilise ja lainetava kuluga. Meestel ja naistel võrdselt KNS-s valuaistingu töötlemise muutus - Tekib tugev valureaktsioon vastuseks normaalsele stiimulile - Kudede notsitseptorid saadavad KNS signaale - Korduvad signaalid viivad ajus neurotransmitterite taseme muutuseni > plastlisuse muutuseni > neronid ’m’letavad’ signaalile vastamist > aju muutub stiimulile kergesti erutuvaks Miks on oluline teema? Stigmad: - Psühhiaatrilise diagnoosiga isikutel oht sattuda valediagnoosi osaliseks - ’rindkere valu’ > ärevus
!! Auditoorsed närviteed: 1) ühe kõrva helisignaalid jõuavad mõlemasse ajupoolkerra, samas on signaal vastaspoolkeral tugevam 2) algul vastaspoolkerra, aga taalamuses kolib osa signaalist jälle samale poolele et ikka mõlemad poolkerad infot saaksid 3) Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised koliikulid talamus auditoorne koos ja sealt edasi erinevatesse korteksi osadesse. Kaks somatosensoorset närviteed. - Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjstusele ja temperatuurile. Aeglane toime - Haptilised r – puudutus ja surve. Kiire ja aeglane. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. - Vestibulaarsüsteem ehk tasakaal – kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes, oliitorganid jälgivad pea lineaarset
See on keha kaitserefleks valuaistingule. Kaelalihased tõmbuvad pingesse ning peavalu ei ole enam terav. See on keha kaitse sellele valuaistingule. Kui see on krooniline, siis need pinged muutuvad samamoodi tugevaks ja krooniliseks. Kui keha raudrüü elemendid on väga tugevad inimese kehas, siis seda võib isegi silmaga näha. Reich ütleb, et tema kehale suunatud teraapia aitab neid blokeeringuid või pingete kohti leevendada. Miks neid pingeid ei võiks olla, kui nad valuaistingu vastu aitavad? Sügavam probleem on selles, et kõik emotsioonid käivad inimesel keha kaudu. Need on meie keha tunded, millele me anname mingi nime. Kui mingisugune piirkond kehas on väga pingeid täis, siis inimesel ei teki mitte kaitse ainult valuaistingu vastu, vaid ta muutub üleüldse tuimemaks ja ükskõiksemaks. Tema keha ei luba neid emotsioone niivõrd ehedalt ja teravalt tunda nagu varem. Selle pärast oleks mõistlik need lihaspinged maha võtta. Tema meelest
kohta). Punktide arv sõltub ka keha piirkonnast. Valu hoiatab seest- või väljastpoolt tuleva ohu eest ja seega suurendab ellujäämise võimalusi. Nahast lähtuvat valu nimetatakse pindmiseks, lihastest, luudest ja sidekoest lähtuvat valu aga süvavaluks. Peale selle esineb siseelundite e. vistseraalne valu, mis tekib õõnesorganite järsul ja tugeval venitusel, tugeva kontraktsiooni või puuduliku verevarustuse korral. Valuaistingu erivorm on sügelus, mille tekkeks on vajalik teatud keemilise aine, arvatavasti histamiini, vabanemine. 74) Hormooni mõiste. Proteiin- ja steroidhormoonide toimemehhanismi erinevused. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Proteiinhormoonid Steroidhormoonid 1.sünteesitakse ribosoomides 1
Punktide arv sõltub ka keha piirkonnast. Valu hoiatab seest- või väljastpoolt tuleva ohu eest ja seega suurendab ellujäämise võimalusi. Nahast lähtuvat valu nimetatakse pindmiseks, lihastest, luudest ja sidekoest lähtuvat valu aga süvavaluks. Peale selle esineb siseelundite e. vistseraalne valu, mis tekib õõnesorganite järsul ja tugeval venitusel, tugeva kontraktsiooni või puuduliku verevarustuse korral. Valuaistingu erivorm on sügelus, mille tekkeks on vajalik teatud keemilise aine, arvatavasti histamiini, vabanemine. 74) Hormooni mõiste. Proteiin- ja steroidhormoonide toimemehhanismi erinevused. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Proteiinhormoonid Steroidhormoonid 1.sünteesitakse ribosoomides 1
Milleks kuulmine? - Kuulmine kui oluline infoallikas võimaldab: o Tajuda helisid, o Teha kindlaks heliallikat ja selle asukohta. - Kuulmismeelel on juhtiv roll kõne omandamisel. - Kõrvas asub tasakaaluorgan, selle kahjustumisel tekivad motoorikaprobleemid. Heli omadused - Tugevus (dB) - inimkõrv kuuleb kõige nõrgemat heli 0 dB, vaikne sosin umbes 1,5m kaugusel on 10dB, sõitev auto 65dB, tavaline kõne 3m kaugusel 30-35dB. Üle 125 dB heli tekitab kõrvas valuaistingu. 25dB on piir normaalse ja vaegkuulmise vahel. - Kõrgus/sagedus (Hz) inimesed kuulevad helisid vahemikus 20-20 000 Hz. Klaveri madalaim heli 30Hz, kõrgeim heli on 4000 Hz. Lapse arengu seisukohast on oluline kas ta kuuleb inimese kõne sagedusvahemikus helisid, mis on 500-2000 Hz. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 28 - Heli tausta (müra) tugevus inimese kõne peab olema 10-15dB taustamürast tugevam,
mängu jätkama. Valu läks suuremaks kui ta lõpetas mängimise. Noormees kaebab teravat valu põlveliigese mediaalsel küljel, mis suureneb jala sirutamisel. Hindamine: visuaalselt on vigastuspiirkonnas nähtav nahavärvi muutus (punetab- ingl. k reddening), mis on tingitud veresoonte paisumisest ning verevoolu langusest. Palpatsioon: vigastuspiirkond on kuum ning turses. Test: nii passiivsed kui aktiivsed liigutused on põletikuprotsessist tingituna ebamugavad. Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav. Mingeid märke põlve ebastabiilsusest ei täheldata. Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus.
annaabi.ee 
