Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega s�
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed
Nad lihtsalt tundsid, et nad on lahutamatud. Neil õieti ei olnud selgust oma ühendusest, see lihtsalt oli olemas, nagu olid nad ise olemas ja kõik muu maailmas. Annil käis palju kosilasi, kuid ta peletas nad kõik eemale. Anni ja Jaan ei kohtunud enam avalikult, et arvataks, et nende side on lõdvenemas. Kuid öösiti käis Anni tihtipeale Väljaotsal, ja alati oli tal midagi kaasas, mille ta sauna jättis. Jaanile ei meeldinud sellised armuannid. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Esmalt söödi-joodi, ka Jaani ema kutsuti endaga lauda. Jaani ema läks sängi. Luha Mart nihkus Jaanile lähemale, kui ta lõpuks päris Jaani lähedal oli ja oma kätt ümber Jaani kaela hoidis, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Nad tahtsid varastatud hobust ja muud kraami Jaani juures hoida. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja
kitumist kritiseerimata jtta . Pidi ta kik ju ele nina alla hruma ja Jaani mnitama . Hommikul rkas Jaan ahastade ja eelneva htu meelde tuletas , tabas teda ahastus . Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia . aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapeva leida ja ngi , kui raske oli emal raha kest anda isegi siis , kui sai teada raha pritolu . Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees vlglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda nhti koos sellise pttiga nagu seda on Kaarel , eriti tundis ta hbi Anni ees . Aga mis tehtud see tehtud . Ta lks masendunult koju . sel saabus talle klaline - Anni . Jaan rkis , kuidas lood on . Anni palus ,et sa saadaks kellegi teise
reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees
Kuid hiljem ühe teise kraamivarjaja ütluste põhjal mõisteti nii Anni kui ka Jaan Siberisse. Kuid enne sinna sõitmist, abiellusid noored kongis, kes pealtvaatajateks olid vaid mõned vangid ja mehe pere. Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" oli kohati päris huvitav raamat. Kõik need pettused ja draamad, mis sel ajal olid, muudsidki selle teose lugejatele köitvaks. Inimestel pole alati olnud valikuid, mida teha, mida mitte. Kuid olude sunnil tuleb tegutseda nii nagu endale kui ka perele perele kasulikum on. See ei pruugi küll õige tunduda, kuid iga üks tahab elada ja seda peaks ta saama teha täisväärtuslikult. Inimene on olude ohver. Seda näitas ka raamat ,,Külmale maale", kus Jaanil polnud lihtlalt muud võimalust, kui minna halvale teele. Au ei maksa enam midagi, kui ennastki siin maailmas enam ei ole.
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui
minema. Herman veenab vanemaid, et nood tal minna laseks. Lastakse, Eeva paneb raamatu vahele 5 rublase igaks juhuks. Ütlevad veel ,et raudteesõit viis ühe, laev teise, kolmas peab siis lennuteed minema. Pühitsevad oma kuldpulma. Enam ei mõtle oma majast kusagil maal, kõik on nii kalliks läinud. Säästavad küll raha, aga tulutult. Herman saadab kirja, et tervis halb ja tuleb koju, on 16.a. Tal on seljal sinikad ja suured sügavad haavad jne. kahjustused, kuid perele räägib, et arst oli keelanud vanni võtta, süda ja kops haige. Eeva näeb magava Hermani haavu. Ei räägi midagi. Aasta on 1915. Suured rahutused vabrikus, Jüri pannakse etteotsa rääkima, ta loobub. Vabrik läheb venemaale. Jüri töötu. Viiakse jälle sõdureid. Ka Uulbergi poeg viiakse, teisigi tuttavaid. Vene võidukad väed koos eesti noortega taganevad, on kaotamas. Ilmar ütleb tähtsalt, et ea see sõda enne ei lõpe ,kui mina seda ei lõpeta.
A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud peatükkideks. Tegevus toimub novembrikuus 30 päeva jooksul. Raamatus on 30 peatükki ja iga peatükk oleks just nagu päeva järgi päevikut täidetud. Tegevuskoht on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, m
kratil nad eksiteele juhatada ja siis Rehepapi juurde tagasi. Vanapaar pidi tühjade kätega koju minema. Kiltri pere jagas aga surnud mehe vara laste vahel. Äkitselt ilmus aga surnud Lembit sinna. Tahtis liha süüa, aga poisid läksid talle kallale ning lõpuks jooksis surnu minema. Järgmisel päeval oli külasse jõudnud Saksamaalt parunihärra tütar. Luise oli sellepärast masenduses, et ta oli temast kenam. Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks aidamees oma perele süüa jahtima hundina. Kubjas Hans oli aga nii armunud, et läks järgmisel õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas. Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama. Ta nägi kubjas Hansu Saksa neiu akna all korrutamas lauset: "Ma armastan teid".
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
Põlva Ühisgümnaasium Maiken Mägi 12.a klass JAAN TÄTTE ELU JA TEGEVUS Referaat Põlva 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lapsepõlv.................................................................................................................................4 2.Haridus ja eraelu......................................................................................................................5 3.Elu Vilsandil............................................................................................................
kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
pole reaalne, nt 93-94 %, mis pole reaalses elus võimalik. See kui registreeritud kuritegevuse arv kasvab ja absoluutarv langeb, siis see näitab, et õiguskaitse ametnike tegevuses on midagi valesti nt 80ndate lõpp ja 90ndate algusaastatel, kui vahetati ametites inimesi välja ning polnud palju kvalifitseeritud inimesi leida. Kuritegude avastamine on stabiilselt 50% juures püsima jäänud, see on siis sellest summast, mis politseisse laekub. Tüüpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti läbi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on väga suur ning kohtusse jõudnud asja on neist veelgi vähem (oportuniteediga lõpetamised nt). Tellinn ja Ida-Virumaa on kõige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta.
nagu 16-aastased tütarlapsed tegelikult vastavas olukorras teeksid, vaid nii, nagu meesterahvastele meeldiks neid toimimas näha. Samas, tõsi see on, et filmis on märksa rohkem kui raamatus tarvis rõhutada dramaatilist, äärmustada karaktereid, teravdada konflikte ja intensiivistada tegevust ja kui raamatu-Ann neid asju sel määral ei võimaldanud, siis pidigi tegelane muutuma. Aga kas ta selliste minu arust päris põhimõtteliselt suurte muutuste käigus veel üldse Anniks pidi jääma? Sain ma õigesti aru te ei soovi, et filmi-Anni seostataks raamatu-Anniga? Just. Eelmisel sügisel, veidi enne võtteperioodi algust, kui mulle oli tutvumiseks saadetud võttevalmis, 10. stsenaariumi variant, tegin ettepaneku muuta ära ka filmi peategelase ja ta perekonnaliikmete nimed, katkestada igasugune seos filmi ja Anni- raamatute peategelaste vahel oli see ju nagunii muutunud peaaegu et olematuks. Asi on ju selles, et kino ja televisiooni teismelise jaoks kõige tugevamate
" Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu sissetulekud oleks suuremad. Kui Prillup kais raha ära toomas ütles ta Kremerile: "Ärra võiksid nüid niisamati leppida." "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud aga järgmiselgi tähtajal enamat - seekord põhjusel, mis talle tumedaks jäi -, kui Tõnu kuuraha ära õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis ei jäetud vana puudujääk mitte üksnes uuesti tasumata, vaid paarkümmend rubla nooremat lisati veel juurdegi
poliitika klassikute panteoni kantud tahtsid või tahaksid olla Tammsaare mõttes klassikud? Jaan Poska on kahtlematult Eesti poliitilise panteoni üks auväärsemaid kujusid. Jaan Poska kui pereisa Jaan Poska pere lugu on seotud Tallinna vanalinnaga, kus ta elas esialgu Pikk 49 ja siis Lai 5, ja mille viimane periood kandub juba Kadriorgu Liiva 8 majja. Kadriorgu kolimine oli perele pikemaajaline plaan, mis ilmselt ei täitunud nii kiiresti, kui esialgu loodeti. Tütar Veera mälestustest saame teada, et sellest Kadrioru majast oli peres juttu juba 1906. või 1907. aastal. Lastele tundus suure imena, et selles majas pidi neil olema elektrivalgustus "vajuta ainult nupule ja valgus hakkab lambis põlema". Liiva 8 asumine oli suur sündmus: võttis tükk aega, enne kui lapsed jätsid rahule elektrilülitid, süüdates ja jälle kustutades elektrilampe.
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste kä
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südame
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10 3. Hinnag teos
eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Looming". Ta oli pidand ka fakultatiivloenguid Euroopa kultuuriloost, mida omal kombel viiskümmend aastat hiljem kordas tema poeg "tõlkekabineti" sildi all 1983 1986. Isa vanaisa Edward Kaplinski (1834 1879) oli arhitekt, tema vend Leon Kaplinski (1826 1873) maalikunstnik ja kirjanik, 1863. aasta ülestõusust osavõtja, kes hiljem elas pagulasena Pariisis. Kaplinskite perele kuulunud Leon Kaplinski portree, mille oli maalind nimekas Poola kunstnik Henryk Rodakowski, hävis Tartus sõjatules. Isa isa Zygmunt Kaplinski oli olnd inseneriharidusega ja juhtind sajandi alguses aktsiaseltsi "Prodameta" SanktPeterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama Sveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu
Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval üldse on ajada olnud." Samuti peetakse teda ka Eesti diplomaatia suurvaimuks.1 Biograafiaid, refereerivaid raamatuid ning arvamusjutte on teinud temast paljud kirjanikud
Siis oligi aga kell juba liiga palju ning Ann sättis ennast kodu poole. Kooli Ann järgmisel päeval ei läinud vaid viis ühe oma venna särgi Maya ema kätte. Ann oli kodust leidnud ema kirja kus seisis:"Andrese olukord halvenes taas. Läksime haiglasse." See tegi Anni kurvaks. Mayat polnud kodus ning Ann palus tema ema, et ta saaks Mayat siin oodata. Ta otsustas natuke koristada ning tegi, siis tervele perele praekartuleid. Kui Maya saabus koolist oli ta üllatunud, et leidis Anni sealt eest. Ann ja Maya veetsid terve päeva koos Maya juures ning õhtu saabudes pakkus Maya ette et kas ta ei võiks jääda ööseks. Ann oli sellega nõus. Pealegi ei olnud ju Devit kodus niiet Devi ase oli vaba. Nad olid kaua üleval, pikutasid niisama voodis ja ajasid juttu. Öösel ärkasid nad Deevi märatsemise peale. Devi peksis ust ja röökis, et Maya laseks ta sisse. Selle
Raamat lõpeb tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis, et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" on tugevam jäi siiski peale mees. Mari; Villu; Kremer; Juhan; Kuru Jaan Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on
RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid rask
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
