Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest
· väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid peategelaseks · võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks Gasellettevõtted · väga kiirsti kasvav ettevõte · üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides · kõrge riskiga ettevõtted 11. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12
väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid peategelaseks võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks Gasellettevõtted väga kiirsti kasvav ettevõte üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides kõrge riskiga ettevõtted 11.Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12.EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida
väikeettevõtetes. -> rahvamajanduse arengu uurijate hulgas märgati uuesti väikeettevõtete tähtsust. Ka poliitikud märkasid tema tööd. Ta näitas uute väikeste ettevõtete tähtsust töökohtad loojatena. Gasellettevõtted – väga kiiresti kasvavad ettevõtted (annavad ca 70% uutest töökohtadest) 10. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi. Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad. 11. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012).
Käitumisteaduslik lähenenemine ettevõtjatele: Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlustegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus: Miks mõndadel indiviididel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistraditsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusealaseid empiirilisi uuringuid.
väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid peategelaseks võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks Gasellettevõtted väga kiiresti kasvav ettevõte üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides kõrge riskiga ettevõtted 11.Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12.EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida
töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. Väikeettevõtted ei olnud enam majanduses kõrvalseisjaks, vaid peategelaseks. Birch näitas uute väikeste ettevõtete tähtsust töökohtade loojana. Gasellettevõtted – väga kiiresti kasvavad ettevõtted, üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides, kõrgete riskidega ettevõtted. 10.Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. - Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalust (opportunity entrepreneurs) - Sundettevõtjad, indiviidid, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 11.EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem
Ettevõtja roll McClellandi järgi. Käitumisteaduslik lähenemine Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlus-tegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. David McClelland (1917-1998) Miks mõnedel indiviidel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistradistsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusalaseid empiirilisi uuringuid. Ettevõtjale olulised motivaatorid
Ettevõtja roll McClellandi järgi. Käitumisteaduslik lähenemine Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlus-tegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. David McClelland (1917-1998) Miks mõnedel indiviidel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistradistsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusalaseid empiirilisi uuringuid. Ettevõtjale olulised motivaatorid
· väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid peategelaseks · võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks Gasellettevõtted · väga kiirsti kasvav ettevõte · üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides · kõrge riskiga ettevõtted 11. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus............................................................................. 3 Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad.......................4 Tervishoid ja sotsiaalne kaitse.............................................................................6 Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks.................8 Kokkuvõte............................................................................................................ 9
Wildavsky on arutlenud selle üle, miks traditsiooniline eelarvestamine ikka veel kasutusel on, kui seda juba eelmisel sajandil kritiseeriti. Selle pahupoolteks peetakse irratsionaalsust, sisendite asemel väljunditega tegelemist, ühe aasta katmist mitme asemel, killustatust, lühinägelikkust jne. Vastusena näeb ta bürokraatlikku inertsi ehk konservatismi jõudu koos valitsusega nõuavad muutusi. Traditsiooniline eelarvestamine teeb kalkuleermise lihtsamaks, kuna see ei ole kõikehõlmav. Valikud, mis võivad tekitada konflikte on killustatud, seega ei pea kõikide probleemidega samaaegselt tegelema ning on võimalik teha muudatusi erinevates objektides ohustamata organisatsioonilist ellujäämist. Traditsiooniline eelarvestamine ei nõua poliitilist analüüsi, kuid ka ei keela seda. Kuna see suhtub poliitikasse neutraalselt, siis see ühildub erinevate poliitikatega. Riigieelarve on leping valitsuse arusaamade tähistamiseks ja väljaspool valitsust signaaliks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, f�
Igasugused toetused ja programmid aitaksid üha rohkem ja rohkem propageerida infotehnoloogiat ja see tõstaks noorte seas huvi. Mida rohkem noori hakkab antud teema vastu huvi tundma, seda rohkem on võimalus Eesti riigil enda majandus elavdada infotehnoloogia najal. Välisinvestoritega erinevad projektid ja mõningate helgemate peade ettevõtted, mis võivad jõuda maailmaturule. Kes teab, võibolla on Eesti üks esimesi riike, kelledel on kõrgelt haritud IT spetsialistid, kes suudavad võidelda suurte üle maailma toimuvate küberrünnakute vastu või luua mingisuguseid süsteeme, millede abil terves maailmas elavdatakse majandust või isegi ühiskonda selliselt, et on midagi täiesti uut ja kasulikku. Samas on negatiivne pool liigsel arvutikasutamisel ja infotehnoloogia arengul. Kui alguses lapsed õppisid kõiki asju tegema käsitsi ja ise mõtlema, siis nüüd tänapäeval on nende jaoks asjad lihtsustatud ära arvutitega.
kuid Euroopa Liidu toetused tõstatavad järgmise problemaatilise küsimuse - Euroopa rahaga tehakse, aga mis saab edasi? (Väikevalda ... 2011) Paljude omavalitsuste suureks probleemiks on tööpuudus, mis omakorda põhjustab palju selliseid probleeme nagu elanike vähenemine ja vananemine (Väikevalda ... 2011). Kui inimestel ei ole oma kodukohas võimalik tööle saada, siis nad lähevad teistesse omavalitsustesse, kus neil see võimalus tekiks, paremat elu otsima. Kui kohalikku 9 tööealist rahvast on vähe, siis laekub vähem makse ja on veelgi raskem kanda hoolt spordi ja kultuuri ning loomulikult ka teiste valdkondade arendamise eest. Paraku on sellisel juhul probleemiks ka see, et kui on kohalikus omavalitsuses vähe rahvast, siis on ka spordi- ja kultuuri ürituste sihtrühm väike. 10 2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD
Haridussüsteemis pakutava kutseõppe tase, tingimused ja õpetatavate erialade valik ei vasta ettevõtete vajadusele. Kõrghariduse ühesuunalisuse ja tehniliste erialade kõrghariduse omandamise võimaluse puudumise tõttu ei ole võimalik arendada suuremat majanduslikku lisaväärtust andvat kõrgtehnoloogilist tootmist. 12 Ettevõtluse arenguvajadustele ei vasta tehnilise infratsruktuuri tase. See pärsib uute maa-alade kasutuselevõtmist ettevõtlusega ja ka elamuehitusega seonduvatel eesmärkidel. Ettevõtjale on keeruline ja kulukas ehitiste ja hoonete varustamine tehnilise infrastruktuuri elementidega nagu teed, vesi- ja kanalisatsioon, elekter. Pärnule kui turismilinna mainele mõjub halvasti teede, tänavate ja sildade kehv olukord. Pärnu linna ettevõtlusele on iseloomulik hooajalisus. Talveperioodil puuduvad lisaväärtust tootvad elemendid turismi- ja puhkemajanduses ning mere kinnikülmumise
paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid. Ettevõtjana võib mul puudu tulla kannatlikkusest. Mulle ei meeldi oodata ja olen üsna püsimatu ja kärsitu. Kuid usun, et see võib tulla ka minu noorusest. Küll ma ajapikku ja vajadusel kannatlikumaks ja püsivamaks muutun. Kas minust saab ettevõtja? Ettevõtluses osaleb oma elus iga inimene, kuna vähemalt kord elus peab ta midagi ostma või müüma. Kui tegeleda süvenenult ettevõtlusega ehk kui asutada oma firma, selleks on vaja julget peale hakkamist ja püsivust. Seda sellepärast, et on väga palju konkurente, kes kõik tahavad sust lahti saada ja kogu kasumi endale saada.. Mina sain oma kogemuse ettevõtlusest siis, kui me tegime oma kambaga õpilasfirma. Seal oli meil oma idee, mis kahjuks polnud nii innovatiivne, et meil poleks konkurente olnud. Meie müüsime puust kaunistusi ja paljudel teistel firmadel oli sama idee.
Nii näiteks võib pidada ettevõtluseks mõni aasta tagasi ellu viidud ideed viia eestlased maailma katusele, Mount Everestile. Oli seatud kindel eesmärk jõuda mäe tippu, oli (ilmselt korduvalt) risk mitte sinna jõuda, oli vajadus planeerida oma tegevust - juba pikalt enne ekspeditsiooni algust ja samuti ekspeditsiooni jooksul ning kahtlemata vajas sellise eesmärgi saavutamine ohtralt aega, raha ning paljude inimeste energiat. Samamoodi tegeldakse ettevõtlusega ka näiteks rahvatantsurühma juhi kohal olles seades eesmärgiks osaleda järgmisel tantsupeol. On mitmeid riske, mis takistavad eesmärgini jõudmist - vähe tantsijaid, osalejate loobumine, ülevaatusel läbipõrumine. Edu saavutamine vajab planeerimist treeningaegade ja esinemiste osas. Eesmärk jääks saavutamata, kui osalejad ei kulutaks oma vaba aega treeninguteks ja raha rahvariiete ostmiseks või korrashoiuks.
Väikeriigi innovatsioonivõimekuse arendamise seisukohalt on olulisemad elemendid: · poliitika (riigipoolne teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste rahastamine, ratsionaalne innovatsioonipoliitika kujundamine); · erasektori osalemine teadus- arendus- ja innovatsioonitegevustes; · spetsialiseerumine antud riigi kontekstis suurema potentsiaaliga aladele; · rahvusvahelistumine (välisotseinvesteeringute meelitamine, tehnoloogiasiire). Eesti ettevõtjate jaoks on finantseerimise leidmisel suurimaks probleemiks napid kogemused uute toodete arendamise ja koostöö vallas, mistõttu neil puuduvad tagatiskapital ning haritud inimkapital. Seega võiks väikeriigi majanduskasvu jaoks üheks kriitilisemaks faktoriks pidada inimkapitali arendamist, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega tootmistegevust. See aga nõuab omavahel tihedalt seotud ja vastastikku täiendavat haridus-, teadus-, tööstus- ja
5 Antud töö peamist kasu näeb autor selles, et töö käigus antakse hea ülevaade võimalikest takistustest oma ettevõtte loomisel, mis aitab sellest huvitatutel loodetavasti tulevikus analoogseid probleeme (vigu) vältida. Töö annab praktilist abi ettevõtte loomise koha pealt, kuid mis kõige tähtsam, annab ettekujutuse, mis võib ettevõtjat esimesel aastal ees oodata. Töös keskendutakse ettevõtlusega seonduvale inimlikule faktorile, ettevõtte alustamisele ja ettevõtte esimese aasta tegevusele. Uurimuse koostamisel kasutati üle kahekümne erineva allika. Enim leiab viiteid Äripäeva ajakirjaniku Elo Oderese raamatule ,,Kuidas hakata ettevõtjaks: ideest kasumini". Et eesti keelsena ei leidu hetkel ühtegi empiirikal põhinevat ülevaadet ettevõtte alustamisest. Loodab autor ühe alameesmärgina ka selle lünga täita..
TASUTA ASJAD OÜ Äriplaan Autorid: Tõnis Teinemaa, Veiko Niinemäe ja Sander Salurand Tallinn 2013 1. Lühikokkuvõte Äriidee seisneb reklaamteenuse müügis ettevõtetele, kes soovivad end tudengite seas reklaamida. Reklaami müüakse tudengitele tasuta jagamiseks mõeldud t-särkidele, mille valmistamist finantseerivad ettevõtted, kes soovivad end ja oma tooteid/teenuseid tudengite seas reklaamida. Meie eesmärgiks on olla innovaatiliseks reklaamteenuse pakkujaks, kes jõuab kõige efektiivsemini tudengiteni. Tahame pakkuda ettevõtetele võimalust jõuda efektiivselt, soodsalt ja silmatorkavalt tudengiteni. Tulenevalt äriidee projektipõhisest elluviimisest on esialgse finantseeringu vajadus võrdlemisi väike tarvis on katta vaid ettevõtte registreerimisega seotud kulutused. Kuivõrd finantsvahendeid vaja väga palju ei ole, siis otsustasime algselt finantseerida oma tegevust meie endi va
10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. Suurim osa uusi töökohti luuakse väikeettevõtetes. 1987. aasta Job Creation in America – leidis, et edukad on vaid väike osa väikettevõtteid – jagas need gasellides – kiiresti kasvavad väiketteevõtted. 70% töökohti loovad just sellised ettevõtted. 11. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. * Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). * Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 12. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse
riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades,
Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4
1. milles seisneb rahvusvahelistumise olemus ja vajalikkus? Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses ● Suhteline ja absoluutne eelis ● Ettevõtjate „ahnus“ ● Riikide erinev roll ● Riikide majanduslik võimsus ● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine ● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riig
ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Soovituste järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja kinnisvaramaksude poole, et parandada tootmise efektiivsust ning seeläbi suurendada majanduskasvu. Tänavuses raportis leiab OECD, et Euroala võlakriisi tulemusel on viimastel aastatel laiapõhjaliste muudatuste tegemine liikmesriikides kiirenenud. OECD hinnangul on järgmiste aastate peamine väljakutse tööjõu rakendamine. 2 Raportit Going for Growth koostatakse alates aastast 2005 ning annab ülevaate viimastest struktuurireformidest OECD liikmesriikides. 3. SOOME MAJANDUSEST ÜLDISELT Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajanduslik maa. Tööstuse kiire areng sai alguse 19. sajandi teisel poolel, kui hakkasid arenema metsatööstus ja veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni
mobiilsuse kasv, rohelise elulaadi väärtustamine, töö- ja elukohtade paigutumine looduslikult ja kultuuriliselt meeldivatesse kohtadesse; · nii koondavate kui hajutavatena on elukoha-eelistuse väärtushinnangud, kus koondavateks on peamiselt sundvalikutest tulenevad üldised hoiakud, nt töökoht linnas, hajutavateks aga puhke-eelistustest ja hobidest tulenevad valikud. Jätkuvalt suuri muutusi võib lähituleviku areng tingida keskustest ja teedest kaugele jäävas maa-asustuses ja suurlinnade lähialadel. Endised majandikeskused on nõrgenenud, enamik töökohti kadunud. Teeninduse ja haldusstruktuuri ratsionaliseerimisega on kadunud ja kadumas hulk väiksemaid teenindusasutusi (pangakontorid, sidejaoskonnad, koolid jm). See protsess jätkub. Samas võimendub valglinnastumine, nagu see 1990. aastate teisel poolel ja eriti aastail 2001-2002 on juba toimunud
Sellest hoolimata on IKT sektor siiski oluline Euroopa Liidus. Seda näitab näiteks fakt, et praegu on Euroopa Liidus 20% patentidest IKT sektoris (Trulea et al 2010: 14). 1.2 Personaliotsingu teooria Kui juhtiv töötaja lahkub kiirel ajal, võib see tunduda katastroof, kuid seda võib võtta ka kui head võimalust. Nimelt annab see võimaluse uuesti mõtestada lahkunud inimese poolt juhitud meeskonna eesmärgid. Niisiis enne juhtivtöötaja otsima hakkamist, tuleb esmalt läbi mõelda, kas tahetakse, et meeskond jätkaks sarnasel teel või on muutused vajalikud. See on ülioluline küsimus, kuid kahjuks personaliotsingut alustades mõtlevad vähesed selle peale. Järgmisena tuleb läbi mõelda, mida oodatakse kandidaadilt. Tihipeale on ebaõnnestunud personaliotsingu põhjuseks just see, et ei ole selgelt määratletud, millist inimest otsitakse. Siinkohal on tähtis, et firmasiseselt ollakse ühel nõul, milline peab kandidaat olema
Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on p�
kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust.
Visuaalselt inimeste silmade ette manatud kaunis pilt meelitab inimesi toodet või teenust tarbima. Kuidas aga reklaamivad ennast mõisad, kes kõik on erinevad ja pakuvad ka erinevat teenust, kuid samas esindavad nad sama turismi suunda. Tänases Eestis on paljud ühetaolist teenust pakkuvad ettevõtted ühinenud ning turundavad ennast ja oma tooteid ühiselt. Nii nagu on ühinenud näiteks maaturismi pakkuvad ettevõtted, nii on ühinenud ka mõisad. Kui hakata otsima informatsiooni Eesti mõisate kohta ja sisestada internetti otsingusõnaks ``eesti mõisad``, siis esimesed lehekülje, mis avanevad ongi suuremat osa mõisaid tutvustavad internetileheküljed. Üheks ühiseks interneti allikaks, kust saab informatsiooni kõigi mõisate kohta on Estonian Manor Tourismi kodulehekülg (http://www.manor.ee/). Viited mõisatele ja nende kodulehekülgedele leiab ka eraisiku loodud Eesti mõisaportaalist (http://www.mois.ee/).
lisastressi ja ajakulu, valmidust sellega toime tulla on soovitatav katsetada enne välismaale minekut. Kui nõustaja tunneb, et noor ei ole veel päris küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis võib talle katsetamiseks soovitada kodumaal pakutavaid võimalusi – osaleda keelelaagrites, noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelistes tegevustes, suhelda Eestisse saabunud välismaa vabatahtlikega või mõnda teist emakeelt kõneleva inimesega. Rajaleidja spetsialistid pakuvad ka erinevaid simulatsioone, küsimustikke ja töölehti, kui on soov kiiremini testida noore valmisolekut väliskogemuseks. See annaks noorele aimu, mida kujutab endast teisest rahvusest inimesega suhtlemine. Karjäärinõustaja roll: Nõustaja ülesanne on kõrvaltvaatajana aidata hinnata ja analüüsida noore tegelikku soovi ja valmisolekut. K.Traksi artiklit "Välismaale õpirändama juba gümnaasiumi ajal" Vanem saab noort toetada kõikides õpirände etappides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
