Väljakutsed ja valikud Eesti majandusarengus.
Praegu on Eesti majandusarengus jätkuvalt suurimaks väljakutseks
majanduslangusest võitu saamine. Sellega on tegeletud küll juba
mitu aastat, kuid tuleb veel edasi tegeleda, sest seni on olukorda veidike leevendatud, kuid sellest on vähe. Majanduslangusest tuleb
üle saada. Selleks, aga tuleb kõigil midagi teha. Näiteks
ettevõtlusega tegelevad inimesed võiksid teha rohkem koostööd
erinevate organisatsioonidega, teiste ettevõtetega ja isegi teistes
riikides asuvate ettevõtetega. Lisaks sellele ei tohiks nad ühele
kohale seisma jääda ja nad peaksid kogu aeg otsima uusi võimalusi
ja ideid, et oma äri edendada või suurendada, sest nende kasu on ka
riigi kasu.
Üheks väljakutseks Eesti majandusarengule on kindlasti ka hinnatud
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greks
Õppematerjali autor
Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest
· uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg Madalad sisenemisbarjäärid Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem Kontsentreeritumad turud Kõrged sisenemisbarjäärid Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus Innovatsioonide keskne roll Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
: toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal jooksvalt on kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu. – sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid. ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 92% Mikroettevõte 0-9 töötajat 7% Väikeettevõte 10-49 <1% Keskettevõte 50-249 0,2% Suurettevõte 250-... VKEd 0-249 6. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus.
töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? Vastus järgmises küsimuses olemas. 6
/Старое надо разрушить до того, как внедрить новое Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. /В ходе процесса многие выигрывают, но, по крайней мере, кратковременно много и проигравших. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg/Экономика менее концентрирована, конкурентный рынок Madalad sisenemisbarjäärid /Низкие входные барьеры Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal /Инновации в экономическом развитии на центральном месте
- uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ - Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi - Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise - „Vana“ tuleb hävitada, enne kui „uus“ saab koha sisse võtta - Protsessi käigus paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem (põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel) - Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg - Madalad sisenemisbarjäärid - Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal - Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem (põhineb 1942. a avaldatud raamatul) - Kontsentreeritumad turud - Kõrged sisenemisbarjäärid - Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus - Innovatsioonide keskne roll - Põhitähelepanu keskendub funktsioonile - see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus-tegevust, vaid see
3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid