Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"valijad" - 180 õppematerjali

thumbnail
1
txt

Reformierakond

Kuna vene kogukond ei ole htne, tuleb selgitada vlja suurima hlte osaga grupp ja keskenduda nendele, sest nii saadakse valimistel parim tulemus. 2.Kaardistada nende huvid ja probleemid. 3.Vastavalt saadud tulemustele kujundada hoiakud, millised viksid emotsionaalselt valiaskonnale atraktiivsed olla. 4.Edasi tuleks leida kanalid, kuidas neile meeldiv snum, mis paneks uskuma, et nende huvide eest seistakse viia edasi potensiaalse vene keelse valijaskonnani. 5.Arvestada tuleks sihtrhma kultuurilise kontekstiga, mis ei eelda eriti sisulist argumentatsiooni vaid rohkem emotsioonidele suunatust. 6.Kampaania rhk peaks olema keskendunud just enamuse iguste kaitsele. 7.Praeguses olukorras on kige keerulisem lesanne, kuidas trumbata le hetkel nimetatud sihtgruppi valdava poliitilise ju positsioon. 8.Sellise lesande titmiseks tuleks leida vga andekad, poliitikas orienteeeruvad turundus spe...

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Negatiivsusefekt poliitilises reklaamis

Oluline on, et informatsiooni peetaks ekvivalentseks; ainuke erinevus seisneb informatsiooni valentsis (positiivne vs negatiivne). Negatiivsele informatsioonile antakse võrreldes positiivse informatsiooniga sageli ebaproportsionaalne tähtsus. Veenmises rakendatakse negatiivsusefekti kõige sagedamini poliitilises kommunikatsioonis, eriti riiklikele ametikohtadele kandideerivate kandidaatide puhul. Enamasti ei tunne valijad kandidaati isiklikult ning mulje temast kujuneb pigem massimeediakesksest kui isiklikust kogemusest. Kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni teadmine võib temast luua vähem meeldivama pildi. Teiseks kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni allikas on opositsioon, kes võib kasutada kampaania läbiviimisel kaheldava väärtusega ja ebaausaid võtteid. Taoline negatiivne informatsioon võib olla varjatud viis käsitleda erinevaid küsimusi....

Kommunikatsioon
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

USA 1945-2000

1968. a. Valimistulemused sõltusid aga ennekõike sellest, kes lubab lõpetada Vietnami sõja, mitte kes on vähemvõltsima olekuga. Ja seda, mida USA kuulda tahtis, seda ta ka lubas. Samas ei lubanud Nixon eriti midagi, kuid kritiseeris eelkäijat. Valimislubadus ``seadus ja kord`` meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud ka, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Valijad ootasid presidenti, kes: · tagaks stabiilsuse ja rahu; · sotsiaalsete programmide jätkamise; · tehnoloogilise edumaa NSVLi ees; · kes ei peatks valijaid. Välispoliitika Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja...

Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas saada rikkaks?

Kuid tavaliselt satutakse ühest võidust vaimustusse ja proovitakse taas õnne. Nii mängitakse oma rikkus maha ja enamus inimesi laostuvad, vaid vähesed suudavad mängu õigel ajal lõpetada ja rikkana mängupõrgust tagasi oma elu juurde asuda. Mina soovin õppida ja omandada omale meeldiva ameti. Peale õppetööd soovin asuda tööle ja teenida ausalt raha ja oma tööga rikastuda. Mulle meeldib ausalt saada rikkaks. Aus rikastumine laseb rahulikult elada. Selle tee valijad ei pea oma ajusid vaevama mõtetega- Kellele ma võlgu olen? Mis ma siis teen kui võidetud raha otsa saab? jne. elus võib võitudega vedada, kuid terve elu pole võimalik loota kellegi või millegi peale. Seepärast ongi vaja teha ka ise midagi et rikkaks saada ja küll ka siis tuleb sulle mõni üllatusvõit....

Ühiskonnaõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

Allikad ja areng: kaks allikat: 1. Ühiskondliku valiku teooria 1.1. uusklassikaline majandusteadus 1.2. matemaatilised poliitilised mudelid 1.3. sotsiaalse kokkuleppe teooria 1.4. Jeffersoni ideed demokraatlikust haldamisest 2. Austria koolkond ­ kujunes Viinis 19saj viimasel kümnendil ja arendas väärtusteooriat Mõned uusparempoolsed ideed: · Valimised on iga nelja-viie aasta tagant. · Valijad on ratsionaalsed tegutsejad, kes teevad valiku parteide või kandidaatide vahel lähtudes oma kasust. · Ka poliitilised liidrid on ratsionaalsed, nad on maksimaalse häältehulga kogujad ning nende soov on jääda oma ametipostile, mitte aga nende ideoloogilised veendumused. 9 Poliitilised huvid Ühiskonna sotsiaalne struktuur...

Õigusteadus
252 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim?

Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada...

Ühiskonnaõpetus
106 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

Luua ja süstematiseerida ideid 2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid/riigitegelasi 5. Kooskõlastada riigiasutuste tööd 6. Valitsuse jälgimine ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis. 33. Tutvusta erakonna siseelu erakonnatüüpide arengu tagapõhjal. Erakonna siseelu: juhid e sisering, aktivistid, lihtliikmed, poolehoidjad ja valijad . 34. Võrdle sotsiaalse liikumise siseelu erakonna siseeluga. Sotsiaalse liikumise ,,sõnamehi" võib võrrelda erakonna juhtidega, fanaatikuid aktivistidega ja teoinimesi lihtliikmetega ja poolehoidjatega. 35. Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme. Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteemid, Mitmeparteisüsteemid: töötavad ja ebastabiilsed Domineeriva partei süsteemid, Üheparteisüsteemid. 36. Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme. Esinduskogu moodustamise alused...

Arenguõpetus
461 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) ­ osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad vajadused, kahjulike alternatiivide tõrjumine ® Poliitiku tegevusmustrid valijate suunas: n Ratsionaalne veenmine n Tabude, märkidega opereerimine...

Riik ja valitsemine
107 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Survegrupid, Erakonnad, Valimised

Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi. Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. Reeglid: Valimised on üldised, ühetaolised( kandideerijatele tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks), vabad( hääletajat ei thi valimissedeli täitmisel mõjutada), regulaarsed(iga kindlaksmääratud aja tagant) Etapid: ettevalmistus, valimiskampaania, valimised, tulemuste kindlakstegemine....

Ühiskonnaõpetus
192 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Nimetu

Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud,...

199 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Demokraatia vormid ja areng

(Näiteks kui Suurbritannia parlamendi alamkoja saadikud läksid XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamenti, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) 2. Diskreetse esindaja teooria Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes tegutsevad kuni järgmiste valimisteni oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid üles seadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud. EDASINE ARENG Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti...

Ühiskonnaõpetus
199 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Valimised

Mis ühes kampaanias mõjub hästi, võib järgmises olla katastroof. Teemad, mis töötavad hästi ühtedel valimistel, võivad teistel olla tähtsusetud. Ühtki valimisvõitlust ei saa pidada, arvestamata aktuaalset ajakonteksti, sündmusi jne. Võib juhtuda, et eelmistel valimistel hiilgavalt hääli kogunud kandidaadid võivad järgmistel läbi põruda. See tähendab, et valimistulemused pole kunagi ette teada. Põhjus on lihtne: valijad on inimesed ja inimeste eelistusi ning arvamusi ei ole võimalik kuigi täpselt ette ennustada. N. Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ütles kord, et vabade valimiste halb külg seisneb selles, et ei saa kunagi kindel olla, kes võidab. See pole aga demokraatia puhul hoopiski mitte halb. Seal, kus valimistulemused olid või on ette teada, on sageli ainupõhjuseks asjaolu, et üks poliitiline grupp on lasknud teise poliitikute grupi valimistelt kõrvaldada, vangi panna või maha lasta....

Ühiskonnaõpetus
215 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Kyros II ­ Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes ­ kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus ­ Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel valima. Õige valijad saavad pärast surma paradiisi, vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia ­ hea võidab alati. Dualism ­ kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad ­aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad ­ Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid:...

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päike

Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi...

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna valitsemine

Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samal ajal võib ka valijailt suhteliselt väikese poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puudus on veel keerukas häälte lugemine, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (Eestis valitakse parlamenti iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etapid: 1) ettevalmistusperiood, mida täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ning kohalikud...

Ühiskond
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun