Kuidas saaks Reformierakond vita vene valijaskonna hli; 1.Kuna vene kogukond ei ole htne, tuleb selgitada vlja suurima hlte osaga grupp ja keskenduda nendele, sest nii saadakse valimistel parim tulemus. 2.Kaardistada nende huvid ja probleemid. 3.Vastavalt saadud tulemustele kujundada hoiakud, millised viksid emotsionaalselt valiaskonnale atraktiivsed olla. 4.Edasi tuleks leida kanalid, kuidas neile meeldiv snum, mis paneks uskuma, et nende huvide eest seistakse viia edasi potensiaalse vene keelse valijaskonnani. 5.Arvestada tuleks sihtrhma kultuurilise kontekstiga, mis ei eelda eriti sisulist argumentatsiooni vaid rohkem emotsioonidele suunatust. 6.Kampaania rhk peaks olema keskendunud just enamuse iguste kaitsele. 7.Praeguses olukorras on kige keerulisem lesanne, kuidas trumbata le hetkel nimetatud sihtgruppi valdava poliitilise ju positsioon. 8.Sellise lesande titmiseks tuleks leida vga andekad, poliitikas orienteeeruvad turundus spe...
rohkem negatiivne kui positiivne informatsioon. Oluline on, et informatsiooni peetaks ekvivalentseks; ainuke erinevus seisneb informatsiooni valentsis (positiivne vs negatiivne). Negatiivsele informatsioonile antakse võrreldes positiivse informatsiooniga sageli ebaproportsionaalne tähtsus. Veenmises rakendatakse negatiivsusefekti kõige sagedamini poliitilises kommunikatsioonis, eriti riiklikele ametikohtadele kandideerivate kandidaatide puhul. Enamasti ei tunne valijad kandidaati isiklikult ning mulje temast kujuneb pigem massimeediakesksest kui isiklikust kogemusest. Kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni teadmine võib temast luua vähem meeldivama pildi. Teiseks kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni allikas on opositsioon, kes võib kasutada kampaania läbiviimisel kaheldava väärtusega ja ebaausaid võtteid. Taoline negatiivne informatsioon võib olla varjatud viis käsitleda erinevaid küsimusi.
Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võivad olla ekstreemsemate vaadetega või teisalt, kui on vähem parteisid, kes parlamenti pääsevad, siis teeb see valitsuse moodustamise lihtsamaks ja tagab suurema stabiilsuse samuti. Eestis viimastel valimistel pääses Riigikokkku 4 erakonda ning see tegi valitsuse moodustamise lihtsamaks. Juhul kui oleks saanud
· õpilased · lapsevanemad · õpetajad · koolijuhid · remonditöölised · koolikokad jt teenistujad · liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline
ÜLDISUS- hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest. ÜHETAOLISUS- kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada. OTSESUS- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. VALIJATÜÜBID AKTIIVSED- valijad on teinud kindla valiku mingi partei ja selle ideoloogia kasuks. Nad toetavad järjekindlalt partei poliitilist liini. RUTIINSED- valija jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad parteid harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. JOOKSIKUD- jälgivad ja võrdlevad parteide tegevusprogramme ning toetavad valimistel ideoloogilistest kaalutlustest sõltumatult parteid,
Selle kvooditamise phjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei pseks vhempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest kige rohkem hli saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga mdukalt.Teises voorus moodustatakse hine valimisblokk lhedase mtteviisiga parteide vahel.Need kaks vooru toimuvad reaalselt kahel erineval ajal. Valijad peavad kaks korda kima valimas.See kik on riigile kulukam. Proportsionaalne ssteem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.Kik hled lhevad arvesse.Puuduseks on see et see ssteem on keeruline ja ssteem on parteikeskne.Toimub hlte lekandmine helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see iglane aga ksikkandidaadi seisukohast see ei ole iglane.Valituks vib saada ka vhese toetusega inimene kes on krgel positsioonil oma parteis
ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile räägitakse, levitavad omal käel kampaania sisu edasi, üritades sellega parteile uusi pooldajaid leida. Tihti on partei esimees nende silmis isegi nö. "pühak". Kirikule tehtakse tihti rahalisi annetusi. Ka partei saab enamuse oma rahast tavainimeste
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud,
Võid kindel olla Eesti riik on üle elanud majanduskriisi. Me oleme sellest edukalt välja tulnud ja suudame jätkuvalt tegeleda majanduse elavdamisega. Selleks on vaja teil, kallid valijad, mõelda sellele, kas muutused on head või halvad. Vastus sellele on, et nad on halvad, kuniks pole garanteeritud muutuste heade tulemus. Valitsuse muutus ei garanteeri kunagi positiivseid tagajärgi. Seega ma loodan, et te toetate meid nendel valimistel. Põhjuseid miks meid toetada on loomulikult ka teisi. Meie valitsuse ajal oleme me palju korda saatnud käibele tuli euro, pensionid kasvasid, vanemahüvitis pikenes, võeti vastu uus
mehhanismide abil. Esindusdemokraatia osalusvormide hulka kuuluvad tegevused, mis on seotud demokraatia seadusandlike ja täidesaatvate institutsioonidega, ehk: 6. hääletamine valmistel; 7. osalemine valimiskampaanias, kohtumine saadikukandidaatidega, erakonna või kandidaadi heaks töötamine; 8. osalemine erakonnasisestes aruteludes ja üritustel; 9. kontakteerumine saadiku või ametnikuga. Esindusdemokraatliku tähtsaimaks osalemise vormiks on valimised. Kui valijad pole valitsejate senise poliitikaga rahul, võivad nad loobuda hääletamast. Sagedamini tuleb aga ette, et hääl antakse hoopis mõne uuele erakonnale mida võib nimetada protestihääletuseks. USA -s kasutatakse ka väljendit ,,jalgadega hääletama", mis tähendab seda, et valijad kolivad piirkonnast, mille juhtimine neile ei meeldi ehk siis vahetavad näiteks osariiki. Osaluse vormid jagunevad rahumeelseteks ja vägivaldseteks. Rahumeelseteks osaluse vormideks on: 10
rahvahääletus aastatel 1967, 1993 ning 1998, mil otsustati Puerto Rico poliitilist staatust mitte muuta. POLIITIKA Kuna eelnevalt Hispaania mõju all olnud saar kandis ka vastavat nimetust (hispaania keeles: Estado Libre Asociado de Puerto Rico), oli see USA Kongressile vastuvõetamatu, mistõttu võeti aastal 1952 kasutusele ametlik ingliskeelne nimetus (Commonwealth of Puerto Rico). 2004 aasta Novembri seisuga selgus, et valijad eelistavad Ühendust, teine pool aga USA osariigi staatust. Vaid 3% valijatest soovis iseisva riigi loomist. Peamised parteid Puerto Ricos on järgmised: • Partido Independentista Puertorriqueño (Puerto Rico Iseseisvuslaste Partei) — separatistlik sotsialistlik-demokraatlik blokk • Partido Nuevo Progresista (Uus Progressiivne Partei) — konservatiivid • Partido Popular Democrático (Rahvusdemokraatlik Partei) — liberaalid
Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus. Erakonnad teevad valimiskampaania ajal palju reklaami, et rahvast mõjutada
Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni. Diktatuuride tekkepõhjused I 1) Muutused ühiskonnas • Uued valijad - töölisklass ja naised, • neid kergem mõjutada ja nende rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2) Sõja mõju • Sõja ajal inimesed harjusid, et riigis oli nö karm käsi, kes nende eest otsustas. Olenemata sõjakoledustest oli selline valitsemine sõja aja efektiivne ja peale sõda ootasid inimesed samuti, et selline valitsemine jätkuks. Diktatuuride tekkepõhjused II 3) Pettumine Versailles` süsteemis • Kaotajate pettumus,
Korruptsiooni märkamise indeksi tabelis on Eesti 32. kohal (kõige väiksema korruptsiooniga riigid on tabeli eesotsas). Selle tabeli järgi on isegi riikides nagu Katar ja Botswana vähem korruptsiooni kui Eestis. Üheks miinuseks võib veel lugeda seda, et kõik kandideerijad ei ole võrdsed. Suurtel erakondadel on raha rohkem ja nad saavad korraldada mahukaid reklaamikampaaniaid. Selle tõttu saavad väiksemad erakonnad ja üksikkandidaadid valdavalt vähem hääli, kuna valijad on mõjutatud kõiksugu reklaamide poolt ja ei pruugi valida ratsionaalselt. Kolmas kindel nõrkus on see, et valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud, sest kõik ühiskonna liikmed ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsusi ühikonna üldiste huvide ja heaolu suhtes. Teisiti öeldes, mõningad ühiskonna liikmed ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga ja mõni näiteks
Kuid tavaliselt satutakse ühest võidust vaimustusse ja proovitakse taas õnne. Nii mängitakse oma rikkus maha ja enamus inimesi laostuvad, vaid vähesed suudavad mängu õigel ajal lõpetada ja rikkana mängupõrgust tagasi oma elu juurde asuda. Mina soovin õppida ja omandada omale meeldiva ameti. Peale õppetööd soovin asuda tööle ja teenida ausalt raha ja oma tööga rikastuda. Mulle meeldib ausalt saada rikkaks. Aus rikastumine laseb rahulikult elada. Selle tee valijad ei pea oma ajusid vaevama mõtetega- Kellele ma võlgu olen? Mis ma siis teen kui võidetud raha otsa saab? jne. elus võib võitudega vedada, kuid terve elu pole võimalik loota kellegi või millegi peale. Seepärast ongi vaja teha ka ise midagi et rikkaks saada ja küll ka siis tuleb sulle mõni üllatusvõit.
oma eesmärkideni. Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi. Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus. Valimised harivad osalejaid poliitiliselt. Reeglid: Valimised on üldised, ühetaolised( kandideerijatele tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks), vabad( hääletajat ei thi valimissedeli täitmisel mõjutada), regulaarsed(iga kindlaksmääratud aja tagant) Etapid: ettevalmistus, valimiskampaania, valimised, tulemuste kindlakstegemine.
rohkem kampaaniale kui abivajajatele. Ja kus see raha tuleb kui mitte maksumaksjate rahakotist. 2010. aasta seisuga toetab Keskerakonda 86% mitte-eestlastest valijatest ja ainult 14% eestlastest valijatest. Mulle ongi jäänud mulje, et Keskerakond on pigem venelaste kui eestlaste erakond. 2004. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuerakonna Ühtse Venemaaga. Kui Tallinnas toimus aprillimäss, siis Savisaar (linnapea) oli kahtlaselt vait. Nimelt just tema erakonna valijad laamendasid linnas ja rikkusid seadust. Kui Keskerakonda pooldavad just mitte-eestlased, siis võiksid nad ka ülekutse neile teha, et eesti keel ära õppida ning teha kodakondsuseksam. Mina pole küll kuulnud ühtegi sellega seotud kampaaniat Keskerakonna poolt, kuigi neil oleks võimu see teostada. Kui Riigikogu valimised võidaks erakond, keda pooldavad mitte-eestlased, siis see oleks päris halb.
Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie riigi poliitilisest olukorrast. Tema arvates ei ole meie riik ohus kuna Eestis ei ole ohtu, et demokraatia kaoks. Alati on opositsioon juhtivale parteile ja valijad on erinevad. Riigipea räägib ka meie riigi rahalisest seisust. Presidendi arvates, ei tohiks tekkida meil suuri kriise. Riik on rabelenud välja kriisist ja liigub taas paremate aegade poole, väidab ta. Seda kõike arvesse võttes toonitab ta ka seda, et saatus kordab ennast ja kriis võib alati tagasi tulla kuid Eesti rahvas on tugev ja tuleb sellest välja. President räägib ka meie rahvale väga armsast teemast ehk kultuurist
korral annab mandaadi asendusliikmele j) Poliitbroiler - noorpoliitik, kes teeb üksnes erakonna siseselt karjääri, partei tagatubades kasvatatud poliitikud k) Parlamentalism- seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev võim valitsus ja nad on teineteisest eraldunud l) Presidentalist- president on ühtlasi ka valitusjuht, puudub peaminister 5) Mille järgi langetavad valijad oma otsuseid, mis mõjutab neid kõige enam? V: Minu arvates on suur roll propagandal ja meedial, need mõjutavad valijat tugevalt. Samuti ka erakondade ja üksikliikmete põhimõtted ja valimislubadused. 6) Kas sinu arvates on valimas käimine kohus või õigus? V: Pigem õigus, sest igas riigis seda pole ja ei saa inimesi panna valima, kes seda teha ei taha.
tänavatel, vaadates televiisorit jne. Ajakirjandus on muutunud nii populaarseks, et sellega on hakanud kaasnema ka omad probleemid. Tänu meedias levinud uudistele on mitmed inimesed hakanud muutma oma arvamusi ning tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erinevatest asutustest ja firmadest. Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need
NT.eesti, saksamaa, iirimaa jne. [parlamendi võim tugev, president ainult riigi esindaja ja sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül on tasakaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. Sagedased valitsuse vahetused. Plussid:parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused autatakse läbi suurema hulga inimeste poolt, leitakse kompromiss. Miinus: küsimuste lahendamine võtab aega. Valijad valivad parlamendi-parlamendis enamuses olevad erakonnad moodustavad valitsuskabineti-panevad ka paika peaministri-riigipea kiidab formaalselt peaministri heaks. Presidentalism ...rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse.NT.Gruusia, Lõuna-Ameerika, USA jne. [President on nii riigipea kui ka valitsuse juht/peaminister, president täidab ka valitsusjuhi ülesandeid. Plussid:valitsus on püsivam
lubamatuks Kuritegelikud rühmitused-maffiad-salaalkohol, väljapressimised, tapmised, narko, prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude varjamise eest New Deal-kontroll panganduse üle,põllumajanduse reguleerimine, tlöökohtade loomine, hoolitsus abivajajatel eest Välispoliitikas tehti isolatsionismi poliitikat-eurooma konfliktidesse mittesukkumine Diktatuuride tekke põhjused-uued valijad(kogenematud),pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, pettumine Versailles süsteemis Autoritaarsed rigid-võim koondunud ühe isiku v väikese rühma kätte, erakondade tegevus lõpetatud, rahavl puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta, tähtsad olid tagasihoidlike väärtusi, ei propageerita vägivalda Totalitaarsed rigid-võim koondunud ühe juhi kätte, juhikultus, kontrollitakse inimeste tegevust, massipressioonid, rikutakse inimõigusi
KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN)
o Liikmed Inimesed,kes astunud partei liikmeks kas surve, veendumuse või lihtsalt selleks, et partei liikmeskonda suurendada . Osad käivad ka koosolekutel, teised passiivsemad. o Poolehoidjad Toetab kindlalt oma partei poliitikat. Inimene ei astu iialgi liikmeks. Ei astu kuna kardetakse tööd kaotada, lähedaste halvakspanu,säilitada sõltumatus, et mitte alluda partei sisereeglitele o Valijad Hääletavad valimistel teatud partei poolt · Ideoloogia · Grupihuvid · Aja iseloom · Probleemiväline pooldamine PARTEI FUNKTSIOONID · Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama · Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab
korruptsiooni, maffiaga jne. kõige parem näide selle kohta on Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. kes on kaua ametis olnud, kuid kelle ümber on kerkinud palju kahtlusi ja seetõttu on ka peaminister mitmeid kordi pidanud kohtusaali külastama. Berlusconi edu peitub selles, et ta on hea manipuleerija ja mõjutaja ning teab mida rahvas vajab. tal on oskus õigel ajal õigeid nuppe vajutada. tema valijad kahtlevad Berlusconi õigsuses, kuid nad valivad teda siiski, sest tema otsused on neile kasulikud, nagu selgub Kristiina Praakli teoses "Minu Itaalia". Tsiteerin Itaalia meest, kes ütleb, miks ta Berlusconit küll kirub, kuid valib teda siiski "Parem toetada ühte tugevad, kelle vastu naginii ei saa, kui et luua liit mulle kahjulike inimestega, kes võivad hiljem mulle endale saatuslikuks saada". Berlusconi võim ei piirdu aga vaid peaministri ametiga. talle kuulub ka peale
· Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel valima. Õige valijad saavad pärast surma paradiisi, vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia hea võidab alati. Dualism kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid:
Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi
Millal tekib Eestis olukord kus tavakodanikule ei pilluta tühje sõnu ja hakatakse lõpuks eestlaste eluolu parandama? Praeguse valimissüsteemiga tõenäoliselt ei oleks võimalik erakondi täielikult kaotada. Ajajooksul tekivad valimistel liidrid kuid ükski mahajäänu siiski ära ei kao. Eesti oleks palju õnnelikum, kui erakondi poleks, käib ju pigem tõmblemine valimistest valimisteni, mitte kindla eesmärgi nimel tegutsemine. Hoolitakse ainult mida arvavad neist valijad, sealjuures upitades ennast teiste najal. Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Kas siis olla võitlevate ninameeste vahel või lõplikult valida ühisel meelel alatiseks toimiv erakond? Indrek Neivelt, Eesti Arengufondi esimees, näeb probleemi selles, mida osad
2) Üldisus hääletusõigus on suurel osal ühiskonna liikmetest 3) Ühetaolisil kõigil häältel on võrdne kaal. Hääletaja mõjutamine on keelatud 4) Otsesus Valimistulemustel on võimalikult suur kaal Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad. 2) Rutiinsed valijad teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal. 3) Jooksikud hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub. 4) Passiivsed valivad juhuslikult ning ka valima sattumine on suur juhus. Valimiste etapid: 1) Väljakuulutamine kuulutab välja president. 2) Ettevalmistus tehnilised üksikasjad, kanditaatide ülesseadmine jms. 3) Valimiskampaania 4) Eelhääletus valimiste nädala (reeglina) kolmel esimesel päeval toimuvad
11p Kodanik Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus või suhe Senat Rooma senat oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Konsul Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Vabariik riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan või valijad. Keisririik Ainuvalitseja. Rahvas valib keisri. Patriits Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Plebei Rooma riigi kodanike seisus Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Vana Testament kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus Testament mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja
infosüsteem rajatud ühele identimis viisile, sidudes kokku erinevad andmekogud. Eestlased on lõpliku täpsusega loetud ning kõik isikuandmed (sünd, surm, nime muutus, elukohavahetus) on kantud andmebaasidesse. Krüptograafiale tuginedes on loodud isikute kaugtuvastamissüsteem, milles riik garanteerib baasidentiteedi tõese kindluse. Hetkel kasutusel olev süsteem eeldab kodanikelt suurt usaldust riigi institutsioonide ja IT- süsteemide vastu. See tähendab, et valijad peavad usaldama mistahes etapis kasutatud infotehnoloogia turvalisust ja süsteemi töökindlust ning eeldama, et hääletustulemusi pole rikutud pahavara poolt või tulemusi pole mõjutaud/muudetud inforturvet tagava asutuse poolt. Lisaks tuleb valijatel eeldada, et kogu hääletussüsteemi menetletakse vastavalt seadusandluses paika pandud protseduuride järgi [3]. Kui täna salvestatakse, loetakse, kontrollitakse ja hallatakse hääletamisel antud hääli
valdavalt vasakparteidi, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamis mõjutas ja inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeval ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised: ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid. Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma mõju avaldavad ka erakondade programmed, mis on muutunud sarnasemaks ning hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast tervikuna. Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartikklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja "poriga loopimine" tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale.
koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö ,,lihtsamat-teed-minevate" gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota, et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub sinna ning kvaliteetset ja tugevat haridust saavad kõik gümnaasiumitee valijad. Näiteks Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium, mis baseerub ,,puhtal" gümnaasiumil ja milles on viis paralleeli kõigis gümnaasiumiklassidel on oma tulemustega väga silmapaistev. Uus reform kaotab ka selle halva harjumuse, et gümnaasium, mis praegu on põhikooliga koos, saab eelistada gümnaasiumiklassidesse oma koolis põhikooli lõpetanud õpilasi. Seega looks see taaskord võrdsemad võimalused kõigile.
probleeme, mis tulenevad partokraatia läbipaistmatusest nagu valimisnimekirjades madalatele kohtadele palgatud häältemagnetid ja isiklike teenete eest valimisnimekirjade etteotsa saamine. See maagiline lahendus on lahtised valimisnimekirjad, mille alusel saaks parlamenti kõige enim hääli kogunud indiviidid, mitte parteide tagatubade ettepanekul valimisnimekirja etteotsa paigutatud esindajad. Nii saaksid parlamenti poliitikud, keda valijad usaldavad ja kelle kaudu nad soovivad riigi juhtimises osaleda. Nii oleks ebatõenäolisem eelmisel nädalal (25.01.2012) tekkinud olukord, kus kõrgharidusreformi II lugemist ei katkestatud, ignoreerides üle Eesti toimunud protestiaktsioone. Ühesõnaga saatis demokraatlikult valitud parlament kolmandale lugemisele otseselt üliõpilasi puudutava reformi eelnõu, eirates üliõpilaste soovi kaasata õpilasesinduste ja õppejõudude esindajad selle reformi arutamisse, et
erakondade ja eelkõige valitsusliidu juhtpartei poolt ametisse valitud või veel täpsemini väljendudes ametisse määratud presidenti. Rahvalt mandaadi saanud president julgeks öelda välja kriitika valitsejate aadressil, julgeks juhtida tähelepanu meie riigi probleemidele ja inimeste muredele ning julgeks ka riigi sünnipäevakõnes olla aus ja otsekohene ning anda edasi just sellise sõnumi, mida Eesti rahvas ja valijad temalt tegelikult ootavad. Demokraatliku ühiskonnakorralduse tingimustes poleks Eestis nii palju toimetulekuraskustes inimesi, kodanikud aga ei põgeneks kodumaalt. Kui otsused riigis põhinevad tühise seltskonna tahtel, siis ei saa enamusel hästi minna. Külluslikku elu nautivad otsustajad ei hakka kunagi mõistma neid, kellel hambad suus mädanevad, kes ei suuda iseseisvalt meelepärast tööd leida, kes pole sarnaselt peaministrile võimelised eluaset soojustama.
Õigusaktid: õigus(e üksik küsimused) ja määrus(üldised küsimused). Moodustab komisjoni. VALLAD: 185. Täitevõim: valla/linna valitsus. Moodustamine: volikogus luuakse koalitsioon, hääletus. Juhid: vallavanem, asevallavanem ning linnapea, abilinnapea. Vallavalitsuse ül: *juhib valla/linna igapäevast elu, *esindab valda/linna riigi ees, *koostab valla/linna eelarve. Moodustab: erinevaid ameteid/komisjone. MÕLEMAD Kandideerida saavad: valimisliidud, erakonnad, üksikisikud. Valijad: alalised elanikud, Eesti kodanikud(18-aastased), linna/valla elanikud. KODAKONDSUS saab sünniga või naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni tingimused: *alaliselt eanud Eestis väh 5 aastat, *olema püsiv sissetuek, *keeleoskus B1 tase, *kodakondsuseksam(e põhiseaduseksam), *truudusvanne. Kodakondsusest vabastamine: *riigi reetmine, *teiste riikide heaks töötamine, *topeltkodakondsus, *terroriseerimine. Ise saab ka loobuda kodakondsusest: tuleb see ära põhjendada
Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole mitte ainult õigus vaid ka kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peaks olema võimeline tagama informatsiooni piisava ja objektiivse jõudmise rahvani, ning tagama viimase otsustusvõime endale kõige kasulikumate otsuste langetamisel. Vaba ajakirjanduse kaudu saavad näiteks valijad jälgida võimude tegevust ja avalikustada nende võimalikke kuritarvitusi. Aga nagu elus ikka, on ka ajakirjandusvabadusse sisse kodeeritud mitmed konfliktid: sõnavabadus vastandub inimese põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. Just viimased aastad on näidanud, et demokraatliku elukorraldusega kaasneval sõnavabadusel ajakirjanduses on ka omad negatiivsed tagajärjed: moslemite meelepaha põhjaeurooplaste
just nende erakond on parim ning samas erakonnad pakuvad välja selliseid lubadusi mis tunduvad ilusad ja teevad meele heaks kohe aga kuid samas ei tundu see kuidagi võimalik ning siis ongi nii ,et tegelt kõik mis meedias kajastub ei ole tihtipeale tõsi aga kuna paljud inimesed lasevad end väga kergelt välistel teguritel mõjutada siis tihtipeale toob meedias kuuldu hea meele ning valitaksegi erakond kes tegelikult ei täida enda lubadusi mida valijad kuulnud olid. Olen tihti peale mõelnud ,et alati kui valimised on ukse ees hakkavad erakonnad end igatepidi näitama, teisi maha tegema ning pakuvad lubadusi mis tunduvad ebatõenäolised kohati. Aga kui valimised läbi kaovad jutud nende erakondade ümber ning paremaks minemist ning lubaduste täitmist ei näe kuskil. Kui aga taas valimised tulevad hakatakse enda lubadustega pihta mida inimesed tihti peale usuvad ning kõik hakkab otsast peale. Kui nüüd
Saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele Saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid ja keda kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. parema äratundmise kohaselt. Praktikas pole õnnestunud rakendada saadikute Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei tagasikutsumise põhimõtet. valijad ega neid ülesseadnud erakond. 5)Missugust dokumenti loetakse kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks? Kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks loetakse Magna Charta Libertatum'it (Suur Vabaduse Kiri) 6)Mida andsid demokraatia arendysse John Locke ja Charles de Montesquieu? Inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu olid XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks.
poole parteisüsteemi“ Saksamaal, „kaks-suurt-ja-peotäis-väikeseid“, „üks-suur-ja-satelliidid“ jt parteisüsteeme. Maurice Duverger on öelnud, et lihthäälteenamuse ja ühemandaadiliste ringkondadega valimis- süsteem soosib kaheparteisüsteemi teket, sest tekib n-ö mehhaaniline efekt, et kolmas ja neljas jne parteid saavad valimistel vähem kohti kui hääli; ning sest tekib psühholoogiline efekt, kus valijad ei taha oma häält raisata ning hääletavad pigem tugevamate parteide kandidaatide poolt, et olla hiljem võitjad. Institutsionaalse lähenemise puhul on teguriteks näiteks presidentaalne riigikord, kus valitakse üks isik, mistõttu peavad parteid tegema omavahel koostööd ja seda eelkõige suurtes riikides. Tihti on üheks teguriks ka valimiskünnis, mille peab ületama, et üldse parlamenti pääseda. Riigipoolsed toetused põhjustavad kartellistumise, kus võistuslikkus
Nimeta 4 valijatüüpi, kirjelda ühte lähemalt, mis on sinu arvates valitsejate hulgas valitsev. Põhjenda oma arvamust. Aktiivsed, Rutiinsed, Jooksikud, Passiivsed. Rutiinse valije jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad partied harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. Arvan, et Eestis on populaarsemad rutiinsed ja passiivsed valijad, kuna inimesed ei viitsi süveneda valimisprogrammidesse ega parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju. Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest? See määrab, kuidas jagunevad hääletutulemusest lähtudes kohad esindusorganis
Olen veendunud, et tänapäeval peaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi väärtustama sama palju nagu ka lugemist ja kirjutamist. Tundub, et enamjaolt on mugav lihtsalt nõustuda, et midagi tuleb ette võtta. Ent muutusteks on vaja tegusid, otsuseid, samme. Arvan, et tähtsaim meede oleks suurema hulga ressursside suunamine haridusse. Eriti põhikooli- ja gümnaasiumihariduse tähtsustamine ei ole poliitikute jaoks just kõige olulisem teema – valijad on ju enamjaolt teises eas ja alati leiab mõne valdkonna, mis on hetkel populaarsem. Kuid leian, et on vastuvõetamatu, et praegu koolis käivad noored peavad kohati õppima lausa kümme aastat vanadest õpikutest. Haridus kui riigi jätkusuutlikkuse tagaja peaks olema üks tähtsamaid valdkondi, mida pidevalt arendada ja uuendada. Kasvõi midagi nii väikest kui igale õpetajale algelise tehnoloogiaalase õpetuse tagamine aitaks ka noortele infotehnoloogia ala rohkem tutvustada
seaduseelnõusid. Enamus eelnõusid siiski algselt presidenti administratsioonilt · Kõik seaduseelnõud peavad saama heakskiidu parlamendi poolt. · Põhiline kontroll eelarve üle parlamendi käes. · Tugev presidendivõim tasakaalustatud parlamendi poolt Tooge välja parlamentaarse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on parlamentaarse süsteemiga! · Valijad valivad parlamendi ja parlamendierakondade baasil · moodustatakse valitsus, mida juhib peaminister · Riigipeal (president, monarh) tseremoniaalne roll · Parlamentarism ei tähenda, et poliitika kujundamises põhiroll · parlamendil. Enamus eelnõusid (70%-80%) tuleb valitsuselt. · Parlamendi põhiline võim: moodustab valitsuse, saadab · valitsuse laiali, võib keelduda valitsuse eelnõusid vastu võtmast
soov näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema Tahab üles ehitada riiki, mis: Usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema. Tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonna viljasalves. Kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke. Hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt. Kui valijad annavad IRL'ile märtsis mandaadi riigi juhtimiseks, siis tegutsetakse esmajärjekorras selle nimel, et: * Eestis sünniks rohkem lapsi ja nad saaksid üles kasvada õnnelikes ning hästi toimetulevates peredes. Sest ilma lasteta pole ka muul mõtet. * Eestis kujuneks haridussüsteem, mis annaks nii meie inimestele kui kogu ühiskonnale tugeva aluse, et globaliseerunud infoühiskonnas hästi hakkama saada. Tänapäeval saab hästi hakkama loov ja ettevõtlik inimene.
tegevuse kõlbelise sobivuse asjus majandustegevuse kontrollimine Tõlgendab põhikirja vastavalt erakonna Revideerib revisjonikomisjon volikogu poolt kehtestatud erakonna rahaliste ja muude aukohtumenetluse korrale vahendite laekumist ning kasutamist Kui valijad annavad IRL'ile märtsis mandaadi riigi juhtimiseks, siis tegutsetakse esmajärjekorras selle nimel, et: Eestis sünniks rohkem lapsi ja nad saaksid üles kasvada õnnelikes ning hästi toimetulevates peredes. Sest ilma lasteta pole ka muul mõtet. Eestis kujuneks haridussüsteem, mis annaks nii meie inimestele kui kogu ühiskonnale tugeva aluse, et globaliseerunud infoühiskonnas hästi hakkama saada. Tänapäeval saab hästi hakkama loov ja ettevõtlik inimene.
diktatuuri. Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama. Pettumine demokraatlikus riigikorras- demokraatia kriis. Majanduslikud raskused Jagunevad: autoritaarsed -Riigi sekkumine majandusse. -Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil.
*sotsiaalne majanduslik ja poliitiline bluralism *sallivuse, koostöö, programaatilisuse ja kompromissi valmiduse väärtustamine POLIITILINE IDEOLOOGIA See on ettekujutus ideaalsest või ideaali lähedasest ühiskonna korraldusest. Ideoloogia kaudu toimub võimu põhjendamine. Esitatakse seisukohti riigivalitsemise, majanduse ja totsiaalelu korraldamise kohta. ERAKONNAD Erakonnad on ühenduslüliks ühiskonna ja avaliku võimu vahel, nende liikmetele usaldavad valijad ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil Erakonna seadus paragrahv 1- erakond on eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendu, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine Erakond on mittetulundusühing Demokraatia toimib ka erakonna sees VÕIM ÜHISKONNAS *võim- inimese või grupi suutlikus mõjtada teiste tegevust ning saavutada selviisil oma huvide elluviimine
- Thomas Jefferson koostas Iseseisvusdeklaratsiooni, 4.juuli 1776 a., põhineb valgustusideedel 11.Mis oli ameeriklaste eelis Iseseisvussõjas? - Võitlesid oma maa ja vabaduse üle, tulistasid varjus, prantslased ja hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda? - I president oli George Washington, kes oli tasakaalukas riigijuhr, vältis monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi - Uus pealinn- Washington, et mitte anda kellelegi eelist - Uus osariik=vähemalt 60 000 meest 13.Kellel on seadusandlik võim? - Kongressil, mis on 2-kojaline - Esindajate koda- saadikud valitakse 2 aastaks, proportsionaalselt osariikides - Ülemkoda ehk senat- saadikud valitakse 6 aastaks, igast osariigist 2 14.Kellel oli valimisõigus? - Valgetel meestel, kes on kinnisvaraomanikud
käivitanud mõne kindla programmi. · Triki troojad(Rogue AV Trojans) Kasutajale öeldakse, et ta arvuti on ohus, ning soovitatakse laadida alla programm, mis kõik korda teeb. Tavaliselt läheb sealt veel edasi, et mingi osa saab tasuta ära parandada ülejäänu eest pead maksma. Enamus sellistest programmidest on troojad ning kasutaja teadmata instaleeritakse midagi muud. · Helistajad/ valijad (Dialers) Tagauksed on annavad kolmandatele isikutele võimaluse tulla arvutisse ning sedasi näga kasutaja tegemisi ning tehtud nii, et ohver sellest aru ei saaks. Neid võivad tekitada troojad või ka tavaline, kommerts tarkvara. Tootijad ise ütevad, et mõned tagauksed on selleks, et nad saaksid kasutajat abistada, kui neil on probleem, kuid on ka olnud juhtumeid, kus tagauksi kirjutatakse valitsuse tarbeks(FBI, CIA), et saaks vaadata mida kasutaja/ kodanik teeb.
Teame vaid, et üks kolmandik esimesel päeval politsei poolt kinnipeetutest olid eestlased ja kaks kolmandikku järelikult venelased. Teame samuti seda, et kahel päeval kinnipeetutest olid pooled Eesti Vabariigi kodanikud ja kümmekond protsenti Vene riigi siin elavad kodanikud, 40% järelikult elamisloaga isikud. 12 Andrus Ansip ja tema mõttekaaslased jätkavad seda joont, et kõik need inimesed olid Keskerakonna valijad ja järelikult oleks Keskerakond ning isiklikult mina neid ka korrale kutsuma pidanud. Lausa piinlik oli seda Ansipi parastamist kuulata laupäeval ühes telesaates. Sel ajal kui meie püüame ühiskonnas pingeid leevendada ja uut dialoogi algatada, nii raskelt kui see ka ei lähe, õhutavad reformierakondlaste juhid ühiskonnas meie-vastast vaenu ning püüavad toimunust lõigata kitsast parteilist kasu. Nemad keedavad supi kokku ja meie peame seda nüüd helpima.
annaabi.ee 
