Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valge sõstar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põõsas, fourth, kobarates, marjad, saagikas, varjus, kasvuaeg, viljad1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1 Cerasus avium ´Meelika´ 2011k Vili valmib juulis, saagikas. Viljaliha pehme, tumepunane, mahlane, vürtsikas, hapukasmagus. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, talvekindel, isetolmneja, hea haiguskindlusega. HAPUKIRSIPUUD
Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must. Lihtlehed on vahelduvad ja terveservalised, 38 cm pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kollakasrohelised. Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis. Vili on marjataoline luuvili. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks
3.1 Viljapuud ja põõsad Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’) Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea talvekindlusega ning vastupdiav haigustele. Läti sort. Õunapuu ’Auksis’ (Malus domestica ’Auksis’) Laiümar, punase kattevärvusega, kohati rohekas vili. Hapumagus, mahlane ja hea maitsega. Valmib septembri esimesel poolel. Varaviljuv, saagikas ja talvekindel. Hapukirsipuu ’Shokoladnitsa’ (Prunus cerasus ’Shokoladnitsa’) Keskmise suurusega, tumepunane, mahlane, hapukasmagus vili. Valmimisaeg juuli lõpus. Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja. 6 Pirn ’Moskovskaja (Pyrus communis ’Moskovskaja ) Keskmise suurusega hea maitsega pirnid. Saagikus väga hea. Talvekindlus hea Harilik vaarikas ´Glen Ample´ (Rubus idaeus ´Glen Ample´)
ploomisorte, mille viljade värv on kollane või punane nagu haralisel ploomipuul. Ploomipuu kultuuristati 3. sajandil eKr Kaukaasias. Kreeka kaudu, kus harilikku ploomipuud tunti juba 6. sajandil eKr, levis ta mujale Euroopasse. Juba 1. sajandil eKr hakkasid roomlased kasvatama mitut sorti ploome. Ploomipuu liikidest on Eestis (Saaremaa lääneosas) kodumaine ainult laukapuu (Prunus spinosa), millel on väikesed mustjad ümmargused mõrkjashapud viljad, mis külma saanult hädapärast süüa sünnivad. Kuid vaevalt laukapuud meil viljapuuna käsitleda saab. Kõik teised ploomipuuliigid on Eestisse mujalt sisse toodud. Millal harilik ploomipuu (P. domestica) võis Eestisse jõuda, selle kohta on ainult üksikuid pidepunkte. Tartu vanalinna arheoloogiliste kaevamiste andmeil väidetakse, et juba 13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et
kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad. Rahvapärasid nimetusi: vabarn, vaarakas, vaargas, aavermo, oarmari. LIIGID Vaarikas (Rubus idaeus) kuulub roosõieliste sugukonda ja muraka (Rubus) perekonda. W. O
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates
SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga.
Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuulub, nagu eelpool mainitud, üle 200 perekonna, kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill
Pungad munajad, helepruunid, vaiguta. Käbid 10-15cm pikad, lagunevad. Puit sae- ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse tärpentiini valmistamiseks, jõulupuud, okstest pärjad. Eristamise tunnused: Levik, pungade vaigusus, käbide suurus. 3. Palsamnulg ja hall nulg Palsamnulg: Abies balsamea Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud, pargipuu. Kõrgus 20-25m. Talub madalaid temperatuure, mullastiku suhtes nõudlik. Okkad varjus kammitud, kergesti murduvad, tuhmid. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid 5-10cm pikad, lagunevad. Puit sae-ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse liimide tootmiseks optikatööstusse. Populaarne jõulupuu ja pargipuu. Hall nulg: Abies concolor Levinud Põhja-Ameerika Lääneosas. Eestisse sissetoodud. 25-40m Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistet, ei talu õhusaastet. Okkad kaarjalt ülespoole suunatud, hallikat värvi, ilma sisselõiketa. Pungad piklikud, vaigused
tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla
Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim
aastal D. Douglas'i poolt. Kasvab kodumaal kuni 90 m kõrguse puuna (tavaliselt 30...50 m kõrge) Areaal: Hariliku ebatsuuga kodumaaks on Põhja-Ameerika lääneosa, ulatudes Kanadast (Briti Columbiast) kuni New - Mexikon'i lõunas, tõustes Vaikse ookeani rannikult kuni 3000 m. kõrguseni Kaljumägedes. Võrsed: noorelt oranzkollakad, hiljem hallikaspruunid, paljad. Pungad: pruunid, teravatipulised, koonusjad, vaiguta, suured. Okkad: 2...3,5 cm pikad, tömbid, radiaalsed või varjus kamjad, pealt rohelised alt kahvatute hallikate õhulõheribadega. Käbid: noorelt helerohelised, 5...10 cm pikad, kattesoomused kaugele väljaulatuvad ja vahest tagasikäändunud, valminult helepruunid. Seda eeskätt tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma puidu tõttu, kui kohalikel okaspuudel. Harilik ebatsuuga on varjutaluvuselt meie h. kuuse ja h. männi vahepeal, ei talu eriti varju noores eas. On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust
äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.htm 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis- augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata
osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades
lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm läbimõõdus, noorelt helerohelised, valminult helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Suuri puid on meil kasvamas Hiiumaal, Suuremõisas [ h = 21,7 m, d = 46 cm (Roht, 1986)], Saku pargis [ h = 23,5 m, d = 38 cm (Roht, 1986)] . Suuri puid kasvab veel Olustveres, Sangastes, Vigalas jm. Kanada kuusk ei talu varju, kasvab varjus aeglaselt ja laasub tüve allosast tugevasti ning pole enam dekoratiivne. Eelistab kasvamiseks niisket kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Sordid: 'Conica'; 'Echiniformis'; 'Alberta Globe';; 'Achat'; 'Alberta Blue'; 'Arneson's Blue'; 'Arneson's Blue Variegated'; 'Biesenthaler Frühling'; 'Blue Planet'; 'Blue Wonder'; 'Coerulea'; 'Daisy's White'; 'Echiniformis Globosa'; 'J. W. Daisy's White'; 'Jean's Dilly';
Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia)
valmistamiseks. Koorest saadavast vaigust valmistatakse strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke. 3. Palsamnulg (Abies balsamea) ja hall nulg (Abies concolor) Abies balsamea - Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Kõrgus 20 (26) m. · Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. · Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. · Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid · Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. · Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
Pika rohtse, poolpuitunud või puitunud varrsega taimed, milla pikkus ületab mitusada Liaanid kuni kümme tuheat korda varre läbimõõdu; vajavad vertikaalseks kavamiseks tuge. Sambucus (punase Mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või Leeder leedri näitel- madal puu. Võrsed hallikaspruunid, sageli Sambucus racemosa) looklevad. Daphne (Hariliku Mitmeaastane heitlehine püstine põõsas. Näsiniin näsiniini näitel- Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga Daphne mezereum) painduvad.
Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
html. 04.08.2013. Seemnemaailm Lugemissaal. Bergeenia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=262. 04.08.2013. Seemnemaailm. Kaheleheline bergeenia Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633. 04.08.2013. 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) (joon. 13, joon.14) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3..
Alchemilla mollis - pehme kortsleht, Alchemilla epipsila- paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe kortsleht http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kortsleht-suureparane- naistetaim-mis-sobib-salatisse-ja-haava-peale?id=71682209 Metsülane (Anemone sylvestris) Puhmik, 20 cm Kasvab poolvarjus või varjus, Pinnas on parasniiske ja kobe, viltjas talub ka rasket savimulda Õitseb mai-juuni, õied piimvalged ja ümarad, lehed sõrmjalt lõhestunud, umbes 4-6cm suurused, Paljundamine seemnest isekülv või juurevõrgustiku jagamine Istutada varjulistesse kohtadesse, puittaimede ääristuseks Sorte "Flore Pleno", " Flore Pleno Elise Fellmann", "Wienerwald", "Frühlingszauber". Anemone tomentosa- viltjas ülane, "Serenade", "Robustissima"
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
Harilik iisop huulõielised lubjarikkama mullaga kasvukoht kuni 60 cm päikeseline, soe, viljakas muld, eelistab lubjarikast ja vett hästi Harilik aniis sarikalised läbilaskvat mulda kuni 50 cm vähenõudlik, võib kasvada Hapuoblikas tatralised poolvarjus või varjus 30 - 70 cm vähenõudlik, kuid eelistab soojemat kasvukohta ja kergemat Aed-koriander sarikalised mulda 20-60 cm eelistab niiskemat pinnast ja talub Harilik naistenõges huulõielised ka poolvarju 60-70 cm päikeseline, parajalt niiske ja kerge
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi
Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes.
annaabi.ee 
