Nüüd antakse ta trükitult, sest trükikunst oli juba ammu ülesleitud"1 Ei ole kindlalt teada, kas see oli valmis trükitud või tuli korraldada koopiate valmistamine. Kui Kieveli katekismus oleks olnud trükitud, nihkuks eesti raamatu vanus kaheksa aasta võrra etepoole. Kuna tegemist on oletusega siis ei saa seda kindlalt väita. Kullamaa käsikiri Vanimad säilinud seotud tekstid eesti keeles on Kullamaa vakuraamatusse umbes aastatel 1524-1532 tehtud sissekanded hulk kohanimesid, üksikud eestikeelsed sõnad ja käsikirja lõpus kolm kiriklikku teksti: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus.Eestikeelsed märkmed vakuraamatusse on tehtud Johannes Lelowle ja Konderth Gulerthile poolt. Vakuraamatu tekstide kirjapanemisel on tarvitatud alamsakas ortograafiat. Tolleaegstet eestikeelsete tekstide autorid olid sakslased, kes eesti keelt panid kirja sellisena nagu see nende kõrvadesse kostis
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma si...
saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nljahdas. Kuigi talupojad said hariduse, ei olnud haridus eestikeeles. Samuti levitati ka luteriusku, Tnu sellele tekkisid niaprotsessid ja piiratud sidemed teiste Euroopa riikkondadega, selletttu ongi Vana Hea Rootsi Aeg ksimrgiga.
Liivi sõja põhjused 1) Venemaa välispoliitika - allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus 3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi 2) Soov saada tagasi oma kaotatud alad 3) Soov saada ülemvõim Läänemerel Jutt Eestimaa kuberneri Gustav Oxtenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris 1645 aastal pärisorjuse. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rüütlid rentisid oma mõisaid siinsetele sakslastele. Põllumajanduse põhiliseks alaks oli teraviljakasvatus ja sellest omakorda viina põletamine Rahvastiku muutumine 16,17saj. Pärast Liivi sõja lõppu oli rahvaarv vähem kui 100 000. Tühjadele maadele asusid elama uued elanikud, kes olid suuremas osas pärit Venemaalt, Lätist ja Soomes. Uus rahvastik sulandus eestlaste kuoltuuri sekka . 17 saj. lõpuks oli elanike arv
Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt
poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Muutusi toimus ka talurahva elus. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud siiski igal pool. Talupoegade sunnismaisus säilis. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnike, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kinni ei peetud vakuraamatusse kirjutatud kohustustest ning neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. Samuti oli talupoegadel õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses üsna palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna õigust nad siiski ei saanud. Mõisnikud ostsid iseendale õiguse ning tihti ei usutud seda, mida talupojad rääkisid. Eestis oli väga hea kasvatada teravilja, see oli ka peamine eksportkaup
Eestlased elasid rehielamutes mis oli algselt ainult üks suur ruum, kuid hiljem muutus kahetoaliseks. Rehielamus polnud korstent. Ving läks välja akende ja uste kaudu. Rootsi riigipead tahtsid eestlaste elu kergendada ja võrdväärtustada seda Rootsi talupoegadega. Riik võttis aadlikelt annetatud maad ära, kuid rentis need aadlikele tagasi. Nüüd olid taludki riigi omad, kuid tuli uus maksusüsteem: makse maksti vastavalt talu võimalustele. Maksmise süsteem oli kirja pandud vakuraamatusse. Muidugi polnud aadlikud sellega päri ja nad koondusid rüütelkondadesse. 17. sajandil oli Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rootsi aeg kestis kuni Põhjasõjani. Autor: Kaarel Vandler 2009
polnud või olid need märgatavalt väiksemad. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. Aadlikud ühinesid rüütelkondadesse. Hiljem toimus reduktsioon, mõisad võeti riigile tagasi. Oluline oli reduktsioon ka talupoegade jaoks. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud. Koormised seati vastavusse talu majanudslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Luteri usk oli Rootsi riigiusk. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. Talurahvakoolidele õpetajate saamiseks asutati Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar, kus oli õpetajaks Bengt Gottfried Forselius. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus
* Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse * Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole, andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse VAIMUELU ROOTSI AJAL * Vaimuelu kujundajaks oli kirik * Luterluse levitamiseks peeti vajalikuks õpetada talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed * 17.sajandi lõpul loodi rahvakoolide võrk * 17. sajandil alustasid ka tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus * Lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja trükiste avaldamist, oluliseks
Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati palju osavamaid ja targemaid inimesi. Minu arust hea rootsi aja positiivsed küljed olid: talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad kasutasid seda võimalust küll alguses palju, aga lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Talupojad vabastati ka pärisorjusest. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu ja selle tõttu piirati mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Vabastati ka peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati kirjutamist ja lugemist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus ja avati Tartu ülikool 1630. aastal. Minu arust polnud Rootsi aeg kuigi hea, kui vaadata neid plusse, sest talupoegade elu polnud
Erakätesse läinud riigimaade taasriigistamine Põhjus: Rootsi riigivõimu soov tugevdada kuningavõimu Baltikumis Selle viis läbi Karl XI J.R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord: Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida 1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma) Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu
Millised tähtsad sündmused toimusid Rootsi ajal Eesti haridus ja kultuuri elus? V. Tartu Ülikooli asustamine. 12. Millal toimusid Eesti ala minek Rootsi alla? V. 1629.aastal Mandri Eesti. 1645 Saared. Millal ja kelle poolt asustati Tartu Ülikool? 1632 Gustav II Adolf. 13. Miks nimetatakse XVII sajandi algust Venemaal segaduste ajaks? V. Siis oli suur näljahäda ja suur pakane. 14. Miks nimetakse Rootsi aega Eesti alal NN Vanaks heaks Rootsi ajaks? V. Talupoegade õigused pandi kõik kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku kohtusse kaevata. Nad said ennast vabaks osta. Aadlikud kuulusid rüütelkondadesse ja neil oli võimalus kaitsta oma õigusi. Haridus hakkas kasvama. Aadlikele annetati maad tagasi.
kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem. Talupoegadel oli sunnimaisus, millega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra kohtuvõimule,. Rootsiajal võib pidada talupoegi pärisorjadeks. Kuningas Karl XI kavatses kaotada kroonumaadelt pärisorjuse ja tegi ettepaneku ka rüütlimõisate talupojad vabastada, kuid sellest keelduti. Kroonumõisate talupoegadel oli seega rohkem õigusi: neile
Iga aastaga paraneb talupoja seis ning lõpuks saavad neist pärisperemehed. 1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse. Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine tähendas, et talupoegadest sai vaba talupoja seisus ning talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.Talupojad ei võinud elukutsed vahetada, nende elukutseks jäi põlluharimine ning neil oli liikumisevabadus piiratud
Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade
teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks. Koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Anti õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talupojad ei sõltunud enam mõisnikust nii väga. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga ja käreda pakasega. Rahvas hakkas arvama et see on Jumala kättemaks Boriss Godunovi eest. Teda kahtlustati Ivan Julma poja Dmitri tapmises. Venemaa segadust hakkas ära kasutama troonilepüüdleja, Poolast pagenud munk Grigori Otrepjev, kes esines Vale-Dmitrina. See õnnestus tal ja kroonitigi valitsejaks. Otrepjev tapeti
Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. 1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist;
TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait
korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle oma lastele pärandada,*piirati talupoegade müüki. 1804-*jäeti talupojad endiselt pärisorjadeks,*talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus keelustati,*talupojad said omandiõiguse vallasvarale,*nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada,*koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega,selleks maad mõõdeti ja kaardistati,*koormised pandi kirja vakuraamatusse. Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal:talupoegadest sai vaba talupojaseisus,talupoegade, ost,müük keelustati lõplikult, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara,ei tohtinud elukutset vahetada,liikumisvabadus piiratud. 1849-Liivimaal talurahvaseadus-mõisnikel õigus mõisda ja ka talumaale,kuid ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta, võis seda talupjale rentida või müüa, mindi üle raharendile.
kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine) Taluperemeest ei tohi lüüa, nekrutiks anda ning kodukariüiguse korras karistada 3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS: Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping
Võru Talupoegade Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad olukord Pärast reduktsiooni Vohnja Jaani kaebekiri Browne´i positiivsete määruste a.fikseeriti koormised ja kanti Roseni dekl. 1739 kohaselt 1765 vakuraamatusse a. talupojal puudub õigus a.fikseeriti koormised b.piirati mõisnike kodukariõigust varale b.õigus vallasvarale c.keelati võõrandamine maast lahus b.koormisi ei piirata c.õigus kaevata mõisnike peale d. talude päritav kasutamisõigus c.kodukariõigus e
omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse] Eestimaa kubermangus läks riigile umbes pool mõisatest; Liivimaal u 80% Reduktsioon muutis paljude talupoegade elu kergemaks Riigile läinud mõisates kanti talupoegade kohustused vakuraamatusse Linnad ja kaubandus Rootsi ajaks lisanud 2 uut linna Valga ja Kuressare Rootsiajal linnade iseseisvus vähenes ning hakkasid kaotama oma keskaegset ilmet Uued kaitserajatised bastionid Tallinna tähtsus säilis, Tartu tähtsus teisenes ja Viljandi tähtsus kadus täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi
1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. 1697. aastal, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Rootsi võimud ei andnud näjahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti näljahäda. Sellega ei piirdunud mõisnike valitsemine ja talupoegade halb elu. Mõisnikud ei pidanud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikele kasulik oli. Talupoegadel oli küll õigus ja võimalus kaevata mõisarentnikke ja -valitsejate peale, aga sellest sõltumata olid võitjateks mõisnikud kuna nemad suutsid endale õiguse osta. Üleüldse ei usutud tihilugu seda, mida talupojad väitsid. Seadusi väänati mõisniku kasuks ka siis, kui oli vaja leida mõni seadus, et talupojalt viimnegi saak ja alles jäänud seeme ära võtta.
Vaja otsida uusi majandusviise. Reform Sisulised muutused 1802 Eestimaa Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale 1804 Liivimaa Keelustas koormiste tõstmise Võib talu pärandada Talupoegade müük, kinkimine keelustati Koormised pandi kirja vakuraamatusse 1816 Eestimaa Pärisorjus kaotati, talupoeg vaba seisus 1819 Liivimaa Nende ost ja müük keelustati lõplikult Talup. Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas-ja kinnisvara, kuid ei tohtinud vahetada elukutset. Pidid maad mõisnikelt rentima 1849 Liivimaa Talumaa piirid fikseeriti 1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile
hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1)Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse.Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed
13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja. 14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud. 15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega. Ta mõisteti surma, tal õnnestus põgeneda
13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja.14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud.15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nende l lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.16. Kes on Johann Reinhold von Patkul? Jonann Reinhold von Patuk oli Liivimaa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu reduktsioonile.Ta oli haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik. oli tuntud arvukate protsessidega vendade vastu ja teenijate eriti jõhkra kohtlemisega. oli tuntud kuritegelike kirjutiste, mässulise tegevusega.
18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim. 1/3 teraviljast põletati viinaks ja ainult mõisnik võis põletada. Talupoegi oli ~40 000 Talupojad kasvatasid vilja, lina herneid, naerist ja musta villaga lambaid, kitsed, sead, kanad ja härg. Suvel toodi Tallinna sadamasse soola, mis talvel laiali veeti üle kogu eesti, samuti mööda Emajõge pidi ka Venemaale ja kasutati hobuseid. Kirikus käidi hobustega. Rootsi ajal pandi vakuraamatusse kirja talusuurus ja töölisvõimeliste inimeste arv Inimeste täpsed andmeid saadi kirikuraamatutest.
tuli Eestisse elama väljaspoolt ning kõige kiuste kasvas Eesti rahvaarv umbes neli korda. Siiani teadaoleva laastavaima nälja ajal, aga ei tuldud siinsele rahvale vastu, vilja saadeti isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus olid inimesed samuti näljas. Vili aga tuli Eesti talurahvalt, kes pidid koormist maksma mõisale, kuigi selleks ajaks oli suurem osa Eesti mõisatest riigistatud. Mille tõttu alates 1680.aasta reduktsioonist märgiti talupoegade koormis vakuraamatusse. Ikkagi leidis mõisnik mõne mõjuva põhjuse või seaduse, miks talupoeg peaks andma suurema koormise, kui see ette oli nähtud. Ent nüüd, kui talupoeg sellega nõus ei olnud, oli tal õigus kaevata mõisarentnike ja-valitsejate peale. Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja
· Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist 1) Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 4) Endiste eramõisate talupoegadest said riigitalupojad, riigimõisad renditi välja kas alalisele või tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas.
Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale - võisid maad osta ja talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.
seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus
viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda
leidis, et võiks pärisorjuse likvideerida, sest rootsi mis oli kasvanud maru suureks riigiks, tahtis oma territooriumisiseselt riiki ja rahvastikku ühtlustada, tahtis talupoegi ümber paigutada, aga ei saa seda teha kui mõnes kohas on pärisorjus Karl XI tahtis pärisorjuse kaotada, sest tollel ajal hakkasid levima valgustusideed talupoegade koormised fikseeritakse, kui tegemist krooni alluvuses oleva inimesega, pannakse vakuraamatusse selgelt kirja, kui palju mõisnik võib talt koormist nõuda, mõisnik ei saanud enam suvaliselt küsida krooni alluvusse läinud mõisates piirati mõisnikke võimu talupoegade karistamisel
· keelustas koormiste tõstmise · korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle lastele pärandada · piirati talupoegade müüki 1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati) · talupojad endiselt pärisorjad, kuid müük maast lahus keelustati · omandiõigus vallas varale · võisid maad osta ja talu järglastele pärandada · koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt. Uued seadused võeti vastu 1816. Eestimaal ja 1819. Liivimaal · pärisorjus kaotati > talupoegadest sai vaba talupojaseisus; vabastati ilma maata, pidid talud mõisnikelt rentima, talupojad sõltuvuses mõisnikest · ost ja müük keelustati lõplikult · võivad sõlmida lepinguid
Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade
Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks. 2/3 tulust kuulus riigile, 1/3 jäi endale. Riigimaadel talupoegade elu paranes. Toimus maade hindamine ja koormised viidi vastavusse maa viljakusega. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku üle kaevata, sai pärandada talu kasutamisõigust. Linnad. Käsitöö ja kaubandus. Rootsi aja 10 linna: Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere. Mõned linnad sattusid mõisnikeperedele, kes kasutasid neid kui oma lääni. Tartu- kaubateed kulgesid nüüd sealt mööda, seega osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva kaudu hakkas toimuma kaubavahetus Venemaaga. Rikkus barokkstiilis ehitised
võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt pärisorjad, aga nende müük, kinkimine, pantimine maast lahus keelustati. Ka liivi tp-d said vallasvarale omandiõiguse, võisid osta maad, talu pärandada. Koormised vastavusse maa suuruse, väärtusega(maa mõõdeti, hinnati, kaardistati). Koormised kirja vakuraamatusse. Võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis oli talupoegadele võrreldes Liivimaa seadusega ebasoodsam:polnud maa mõõtmist, vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. pärisorjuse kaotamine- 1816Eestimaal, 1819 Liivimaal-talupoegadest vaba talupojaseisus. Ost-müük keelustati, võisid sõlmida lepinguid, omada vara aga ei võinud elukutset vahetada-põlluharimine. Piiratud liikumisvabadus. Vabastati pärisorjusest ilma maata-pidid talu mõisnikelt rentima
rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust
Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus, et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks. Talupojad elasid vaeselt, maja oli korstnata, vähe mööblit, elati koos loomadega; toit oli üksluine. Oli ka palju näljahädasid. Reduktsioon on aadlile annetatud maade taasriigistamine. Reduktsioon parandas veidi talupoegad eolukroda. Peale seda seati koormised vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi võimud jälgisid, et talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust suuremaid koormisi. Talurahval oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talurahvast hakati õpetama lugema kuna see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17.saj algul alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus, asutati Tartu ülikool. Avaldati lõunaeestikeelne Uus Testament. Gustav II Adolf lasi Eestisse mitmeid
juhtuda kes tab mida (mäss), kuningas käsitles seda ähvardusena, Patkul mõisteti surma, kuid ta põgenes, läks Poola teenistusse ja Põhjasõja algul aitas Poolal sõdida Rootsi vastu. Kui enne oli mõisnik omanik, siis nüüd rentnik. Sissetulekust 1/3 jäi endale, 2/3 riigile. Ei saanud ka täiesti omavoliliselt tegutseda, sest 1) toimus maade mõõtmine ja hindamine ja kõik talupoegade koormised viidi vastavusse maa kvaliteediga, 2) kõik talupoegade koormised pandi kirja vakuraamatusse, mõisnik ei saanud neilt rohkem nõuda, kui oli ette määratud, 3) need talupojad, kes elasid riigistatud maadel, hakkas kohut mõistma riigikohus, 4) neil oli ka võimalus esitada kuningale kaebusi oma mõisarentniku suhtes. 1700-1701 talvel, kui Karl XII viibis Eesti aladel, on teada, et päris palju talupoegi käis kuninga jutul väga erinevate kaebustega. Need punktid kehtisid ainult redutseeritud maadel elavate talupoegade kohta. Linnad, käsitöö ja kaubandus
-Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat *Mõisnikud ei pidanud lahkuma, sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile *Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu) Redutseeritud maad *Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda *Toimus maade mõõtmine ja hindamine -Talupoegade koormised vastavusse maa kvaliteediga *Koormised pandi kirja vakuraamatusse -Rentnik ei saanud rohkem nõuda kui oli ette määratud *Riigistatud maadel elavate talupoegade üle hakkas kohut mõistma riigikohus *Riigistatud maadel elavatel talupoegadel oli võimalik esitada kuningale kaebusi oma mõisarentniku suhtes -Ei läinud Stockholmi, aga 1701. talvel, kui Carl XI oli Eestis, käisid talupojad kuninga jutul (kaebamas) *Seega läks kõige kergemaks Liivimaa talupoegadel Rootsiaegsed linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad Rootsi ajal
suri ligi viiendik rahvast. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale sarnaseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval. Aadlid ühinesid rüütelkondadesse, et oma seisuslikke huve kaitsta. Et sissetulekuid suurendada, toimus reduktsioon ehk aadlile annetatud maade taasriigistamine. Mõisnikud pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi ajal õnnestus avalikustada lõunaeestikeelne Uus Testament (Wastne Testament 1686). 10.peatükk Eesti 18.sajandil Põhjasõda tõi Eesti alal kaasa koletu laastamise. Rohkem kui otsene sõjategevus tappis inimesi maale tulnud katk. Tartu ja Narva elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Mõisahäärbereid iseloomustasid õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Nii
ajakohastada agraarolusid. 1802. kinnitaski Aleksander I talurahvaseaduse Eestimaal, milles tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning lubas talusid lastele pärandada, mõnevõrra piiras ka talupoegade müüki. 1804. kiideti Liivimaal heaks nende talurahvaseadus, milles anti ka neile õigus vallasvarale, nad võisid maad osta ja pärandada, neid ei tohtinud müüa ega vahetada, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega ning pandi kirja vakuraamatusse. Kuna need seadused ei pakkunud rahulolu ei mõisnikku, talupoega ega riiki, hakati mõtlema uute talurahvaseaduste peale. Uued seadused Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal, millega pärisorjus kaotati, nende müük ja vahetus keelustati, nad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud vahetada elukutsed, s.t nad pidi tegelema ainult põlluharimisega, ka liikumisvabadus oli piiratud. Endiselt olid nad mõisnikest sõltuvad, sest nad pidid maad rentima
*Selle tulemusena suurenes riigikassa sissetulek olulisemalt *Läänistamine anti maad rendile, mille eest tuli minna sõtta, teenida kuningat *Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad. *Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks. *Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil. *Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta. *Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse. *Talupoegadel säilis õigus kohtusse kaevata mõisniku omavoli vastu *Eramõisate üle kehtis riigikontroll. *Riigimõisatest pärisorjus kaotati. *1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsuste õigusi.(maanõunike koleegium kaotaiti, maapäeva võis kokku kutsuda ainult kindral kuberner) *Kärbiti tallinna ja Riia raeõigusi. *Tehti muudatusi seadushalduses(haridus, kaubandus, postiliiklus, toll, kohtukorraldus *Vaatamata piirangutele jäi aadelkond kuningale truuks.
(peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli polnud piiranguid, mida ja kuipalju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud · 1592 piirab Venemaa Narvat, rahulepinguni Rootsiga jõutakse 1595. aastal viljakas aasta. kinni vakuraamatusse kirjutatud · 17211918 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata kohustustest, neid tõlgendati nii, mõisarentnike ja valitsejate peale. Talupojad kasutasid Millal ja kuidas kehtestati Vene võim Eesti alade üle kuidas mõisnikule kasulik oli.
16951697 aastate suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 aastal avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708 aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710 aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Vakuraamat 14-15 sajandil märgiti vakuraamatusse talupoegade andami võlad, mida ei suudetud tähtaegselt tasuda. 16 sajandist alates kõik talul lasuvad koormised ja nende täitmine. Reduktsiooni ajal riigistatud mõisates sisse seatud vakuraamatud ühtlustasid talupoegade koormised ja välistasid maksude meelevaldse tõstmise ning seal kirjas olevad talude koormiste normid muudeti kohustuslikuks riigimõisas 17 sajandi lõpus, eramõisas aastast 1804. Peale pärisorjuse kaotamist kaotati ka vakuraamatud, mida asendasid talude rendilepingud
riigikassasse rendimakse). See tähendas, et reduktsioon tuli kasuks ka läti talurahvale. Seni mõisniku isiklikus omandis olnud talupojast sai Rootsi riigi alluv. Tunduvalt piirati mõisnike õigusi, mis puudutas talupoegade karistamist, taludest välja ajamist jne – sillakohtud, kus kõik süüasjad läbi vaadati, mitte kohapeal. Maade kaardistamine, kruntimine, hindamine. Otseseks tulemuseks olid vakuraamatud. Pandi konkreetselt kirja iga talu kohustused. Vakuraamatusse kirja pandud kohustusi polnud võimalik mõisnikel omatahtsi suurendada, mis omakorda tähendas talurahva olukorra paranemist. 1687 Karl XI andis korralduse, milles on nähtud pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Fakt on see, et taoline korraldus olemas oli, samas on fakt ka see, et seda korraldust ei viidud just eriti entusiastlikult ellu – samas aega jäi ka napiks, Põhjasõda – vb ei tahetud, jõutud ellu viia.
annaabi.ee 
