1851. aastal asus ta õppima Oxfordi ülikooli ning pärast lõpetamist jäi tööle sama ülikooli matemaatikateaduskonda kus temast sai kaasaegsete sõnul kiuv, kuid täpne õpetaja ning tänaseks suuremas osas unustatud geomeetria- ja sümboliloogikaalaste traktaatide autor. 1861. aastal sai Dogdson dekaaniks. Samal ajal kasutas ta aga ka oma fantaasiarikkamaid andeis. 1855. aastal oli Dodgson kirjutanud oma kuulsa Jabberwocky poeemi. Ta joonistas vaimukaid sketse, mida hinnatakse veel tänapäevalgi ning sai tuntuks kui üks sajandi silmapaistvamaid lastepiltnikke. Ka kirjutas ta hämmastavalt originaalset proosat, kaks raamatut Alice`i seiklustest, mis esmalt olid mõeldud valjult ettelugemiseks tema kolledz rektori tütrele. Ehkki Dodgson armastas lapsi ning kinkis sageli väikestele tüdrukutele oma joonistusi ja fotosid, ei abiellunud ta kunagi. Ta suri 14. jaanuaril 1898
1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat – ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. TÄNAME KUULAMAST!
parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. !960ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming
Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade
Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra coverid Kindlasti naljakamad kui orginaalid Mõned sõnad on tekkinud originaal sõnade ingliskeelsest kõlast Suurepärane näide sellest on Suzanne Vega lihtsast tüüdütamisest tehtud "Tüütu kärbes" Eesmärk pole midagi halvustada Päris vaimukaid covereid on teinud "Erisaaate" tarbeks Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://www.folklore.ee/pubte/meedia/contra.html http://www.folklore.ee/pubte/meedia/sarg1.jpg http://fot.elu24.ee/tee_puuduv_pilt.php?r=/f/2007/08/29/2741t11he62e.jpg http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000129/7237e8f4d89b4a6f8446108e9358fd49.jpg http://www.luunja.ee/lohkvark/pildid/contra5.jpg http://lib.werro.ee/images/stories/lastekirjanikud/contraminu_jonn.png
· Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni
töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet
Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritake inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud
koos olemise rõõm. Jõulude juurde kuulusid lõbusad maskeeritud olevused: jõulusokud, -karud, -haned ja -kured. Need olid tervist, vilja- ja karjaõnne toovad külalised, kes käisid talust tallu, saades oma esinemise eest tasuks õlut, pähkleid või muud head-paremat.Uuemal ajal said neist vei- derdavad tegelased, kes aitasid pühi lõbusamaks ja meeldejäävamaks muuta. Jõuluvana tu- leks Eesti külla umbes sada aastat tagasi tõrjus nad küll tagaplaanile, kuid vaimukaid või- malusi pakkuvad jõulutegelased vääriksid taas au sisse tõstmist. Tuntuim pühadetegelane on jõulusokk, kes hakkas perest peresse käima juba jõuluööl. Üle pea tõmmatud pahupidi kasukas, toas ringikargav, sarvedega puskiv, tembutav ja mökitav sokk taltus alles pärast õlle, õunte, pähklite või präänikutega kostitamist. Tänini säilinud vanadest kommetest püsib jõulude ja uue aasta ajal verivorsti söö-
Joosep Seppi 10.a klass Kose Gümnaasium Arvamus mängufilmi "Siin me oleme" kohta Enamik eestlasi teab Sulev Nõmmiku lavastajakäe all 1979. aastal valminud muusikalist mängufilmi "Siin me oleme", mis on kindlasti viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti üks populaarsemaid komöödiafilme. Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" alusel kirjutas filmile stsenaariumi Enn Vetemaa ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..." . On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde. Heale näitetrupile omase rahvalikkusega o...
saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad kõik on tulnud siia ehk siis Kuressaarde oma enda jõul. Ei ole kasutanud mingeid salajasi võimeid. Teiseks oli tal arvamus, et meil igaühel on hinges oma enda jõul. Ei ole kõigil sarnast jõulu vaid iga ühel on oma jõul.
Naine suri. Wilde küll püüdis end parandada, kuid Alfred peibutas teda, nad said jälle kokku. Oscar Wilde'il oli vähk, operatsiooniks tal raha polnud,ja ta suri Pariisis. Looming · Kirjandusse astus Wilde luule ja lühiproosaga. Edu tõid muinasjutud (,,Õnnelik prints", ,,Õnnelik kuningapoeg" jt) mis ta kirjutas ning jutustused, nagu ,,Canterville'i lossi vaim"; suur menu saatis ka vaimukaid salongikomöödiaid ,,Leedi Windermere'i lehvik", ,,Tähtsusetu naine", ,,Kui tähtis on olla tõsine" ja ,,Ideaalne abikaasa". · Tema looming ei olnud kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu muinasjutud, näidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal
Teose puändiks oli hetk, mil Justin teatas Paige'ile, et läheb temaga kaasa. Neiu algul kahtles, kas Justin ikka suudab nii, tagasivaatamata põgeneda. Suutis, ja nad läksidki koos. Nii lõppeski Justini ja Julie-Ann'i kihluspidu ja ilmselt ka suhe. Mulle väga meeldis see etendus, kuna seal oli palju mulle tuttavaid näitlejaid ja muidugi ka minu suur lemmik Kadri Adamson, keda ma olen austanud juba mitmeid aastaid. Väga palju oli etenduses vaimukaid ütlemisi ja situatsioonikoomikat,mis kogu saalitäie naerma ajas. Samas oli lugu ka väga põnev ja usutavalt mängitud. Olen varemgi Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas käinud, näiteks "Hilinenud pulmaööd" , kus oli samuti peaosas Kadri Adamson. Arvan, et tegu on väga professionaalse teatri ja näitlejatega, ning mulle väga meeldib see mida ja kuidas nad laval mängivad.
väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada. ("Vesteid ja vestlusi). Ta
hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust.
Theodor Lemba juures. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa
Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Oma eluajal ilmus temalt kaks luulekogu: ,,Palavik" Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ,,Kohtupäev" 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Talviku luule Dekadentlik stiil naturalismi sugemed sümbolistlikud sugemed pettumuste ja eksimuste tajumine filosoofilised otsingud ajakriitilisus võllahuumor ja iroonia Talvik debüteeris poeedina 1924
Theodor Lemba juures. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa
( loe altpoolt) Teoses on selgesti vastandatud mõisarahvas ja talurahvas, ehkki sakste eluolu käasitletakse vaid möödaminnes. Saame teada, et nad on Saksamaalt, nad on rikkad ja ilusad. ( mõisapreili). Leiab kajastamist eestlaste südametesse kogunenud iidne vimm rõhujate vastu. 2 Teos kubiseb "rahvatarkustest" ja vanarahva ütlemistest, kasutatud on rahvapärast kõnepruuki. Hulgaliselt vaimukaid võrdlusi. ( loe lk 74 3. lõik) Meeldejääv stseen: rehepapp päästab külarahva katkulainest.( loe lk 95 ) Ühel päeval tuli naaberküla ametikaaslane Villu rehepapi juurde teatega, et naaberkülas on katk. Rehepapp võttis kohe nõuks külarahvast lähenevast ohust teavitada. Kõik teadsid, et see tähendab väga tõenäoliselt kindlat surma. Noored ja vanad kogunesid kõik rehepapi maja juurde, kus viimane suitsetas ja oma rahvast silmitses. Ta kutsus kõik
Kuna tegemist oli monoloog etendusega, siis varesemaid kogemusi minul monoloog etendusest puudusid. Esimest korda näha monoloog etendust jättis see mulle väga hea mulje ning võrreldes varasemate teatri külastustest võib seda pidada ka kõige meelde jäävamaks teatri külastuseks. Kõige enam meeldiski see kuidas suutis näidelja muuta kogu monoloogi terviklikus samal ajal rääkides nii mitmetest erinevatest asjades ja tuua vaimukaid näideid teatri telgitagustest. Etenduse muutis terviklikuks etenduse teema, mis edasi anti väga veenvalt. Väga hästi oli ära kasutatud laval olevaid esmeid, millel oli mitu tähendust kuid seostus kogu jutustava teemaga hästi. Tüki esitluses oligi kujutatud teatri lava, mis tuli valmis seada järgmise päeva Hamleti etenduseks. Lava mõjuvus oli väga realistlik, tegemist oli black box'ile omane kujundus musta värvi seinad, laed, prozektorid ning kogu vajalik audiotehnika
30-ndate aastate lõpus sai ta tuntuks oma aktiivse fasismivastase hoiaku poolest. H. G. Wells suri 13. augustil 1946 Londonis. 4 Looming Wellsi kirjanikutee algas 1895. aastal. Selle tee võib tinglikult jaotada kolmeks: loodusteaduslikud sotsiaalkriitilise värvinguga ulmeromaanid (1895-19049, realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid ,,Ajamasin" (,,The Time Machine," 1895; eesti k. 1924), ,,Doktor Moreau saar" (,,The Island of Doctor Moreau," 1896), ,,Nähtamatu" (,,The Invisible Man," 1897, eesti k. 1913 ja 1966), ,,Maailmade sõda" (,,The War of the Worlds," 1898; eesti k. 1911 ja 1929),
Ajalukku on ta läinud kui elujõuline ja andekas kunstnik, kes rohkem kui nelikümmend aastat rõõmustas ja lõbustas nii lapsi kui ka täiskasvanuid oma filmidega, milles sisaldus alati nii nalja kui ka õpetlikke mõtteterasi. Ta viis filmikunsti ning eriti multifilmid uuele tasemele ning tema suurepärased filmid on populaarsed veel tänapäevalgi nii laste kui täiskasvanute seas. USA's on loodud ka tema nimelised telekanalid ning ,,Walt Disney Pictures" saadab siiamaani linale vaimukaid ja õpetliku sisuga filme. Kasutatud kirjandus: · E. Arnoldi ,,Walt Disney elu ja muinasjutud"
Theodor Lemba juures. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa
süzeekäike kui vaba fantaasiat. · ,,Ahjukoll ja teisi lugusid" (2003). Selle raamatu lood on juhtunud vanal ajal. Siin kohtad tegelasi nagu külmkingad, ahjukollid, ussikingad, kratid jne. · ,,Viimane minut" (2003) on siklusjutt poisist, kel õnnestub läbikäimisse sattuda teispoolse rahvaga keskteelised, härjapõlvlased, päkapikud jt. ja jõudumööda maailma hädadest päästa. · ,,Napakad jutud: postpõdernistlik raamat" (2003) sisaldab hulganisti vaimukaid vihjeid tänasele elu-olule. Raamatu tegevuspaigaks on mets ja tegelasteks metsaelanikud. Metsas elab igast masti loomi ja linde, aga seal liigub ka muid olendeid, nagu näiteks Punamütsike, mobla ja lukuauk. Juttude peategelasteks on aga omnibuul, kelle kohta ei tea isegi autro, kuidas ta välja näeb, ometi on ta olemas ja temaga juhtub kõiksugu veidraid asju. Mõned jutud on naljakas, teised jälle kurvad.
nendega kaugele saarele peidetud aaret otsima. Järgneb laevareis ning jant aarete saarel. Märksõnad on sürr, absurd, grotesk. Et need märksõnad võivad tähistada ka kunstiliselt kandvaid nähtusi, siis tuleb kindlasti ära märkida, et antud raamatu puhul ei ole see nii. Pigem tekib selline ebamugavustunne - saad aru, et autor tahab teha nalja, aga et naljad on nürivõitu, siis kuuled vaimukõrvas mitte kuulajate naeru, vaid piinlikku vaikust. Vaimukaid ütlusi on kümmekond, aga need mattuvad jabura sõnavahu alla. Need naljad oleks võinud mahutada paari "Baskini anekdoodi" mahtu ajalehenurka ning suhteliselt terase loo Jumala Restoranist vormistada humoreskina mõne lehe huumorilisasse, aga et terve raamat... Pidevalt joobes tegelaste tramburai ei suuda kohe kuidagi kaasa haarata. Ehk pole ka autor karsklane... Kui pehmelt öelda? Ehk selgitub suvaliselt paberile voolanud tekst autori teadvuse erilise seisundiga "loomehetkel"
Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Eleegia Mu süda meeltekoldes tuhastub ning aju söestub nikotiini vingus.
saanud. (Krips 2010: 165) Tema kõne elavus on saadud rahvaühise keele kasutamise kaudu. Kreeka sõnade ta kasutas harva. Mõnikord koosneb tema kõne lühikestest lihtsatest lausetest, mõnikord asendatakse need hüüumärkidega ja retooriliste küsimustega. Cicero tihti järgis Demosthenesit. Parim kõnemees on Cicero arvates see, kes rääkides kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Harimiseks vajatakse vahedaid, rõõmustamiseks vaimukaid ja meeleliigutuseks kaalukaid väljendeid. Ent sõnadel on teatud kindel järjekord, mis taotleb kahte eesmärki: rütmi ja viimistletust; samuti on esitusel oma ülesehitus ja vastavalt käsitletavale teemale kohane järjekord. Kõigele sellele on vundamendiks mälu, valgustuseks aga ettekanne. (Prits 2002: 10) 7. Quintilianus Mark Fabius Quintilian (35-96 eKr). Ta imetles Ciceroni autoriteeti, kuid tema retoorilised ideed erinevad õpetaja retoorilistest ideedest
· Marie-Antoinette armub oma suvelossi ja sealsesse vabadusse niivõrd, et kolib sinna elama. · Kuninganna üritab lossi ning selle ümbruse kõigi vahenditega võimalikult loomulikuks teha. · Comedie champetre maaelu komöödia pr.k. · Marie-Antoinette laseb endale ehitada erateatri ning astub seal ka ise lavale. · Tänu Trianonile muutub kuninganna rahva seas ebapopulaarseks. Uus seltskond · Oma maamajja tahab kuninganna vaid noori ja vaimukaid inimesi. · Louis XVI noorimast vennast, Artois' krahvist saab Marie-Antoinette'i saatja. · Madame Polignacist saab lühikese ajaga õukonna audaam, kelle perekonna võlgu kuninganna kinni hakkab maksma. · Inimesed Versailles' hakkavad kuninganna mängumaailma vihkama. Vend külastab õde · 22-aastaselt pole Marie-Antoinette endiselt veel emaks saanud. Samuti pole ta oma tundeid ühelegi armukesele kinkinud ning seisab seega enesevalitsemise piiril
Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest. "Kikerpilli linnapead" (1926). "Mikumärdi"(1929), "Roosad prillid" (1934) on kirjaniku komöödialoomingus tähelepandavad omapärase ajakroonikaga, kus samm-sammult edasi liikudes koomilise fookusesse asetatakse kõik ühiskonnakihid ja muheda naeruga kollektsioneeritakse inimeste nõrkusi ning eelarvamusi. Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria"
eelarvamusteta. Ühtlasi pidi kirjandus kajastama tähtsamaid kaasaegseid vaimu- ja ühiskonnaelu probleeme, neid vaidluse alla tooma, nende õiglase lahendamise eest võitlema. Ei võinud olla midagi halvemat kui kirjandus, millel polnud sidet tegeliku eluga, mis selle küsimustele kaasa ei elanud, neile ei vastanud. Brandes ise ei omanud fabuleerivat annet, ta püsis kriitika alal, kus ta on loonud päevakriitikas, aga ka arvukate suurte esseede näol vaimukaid, avara pilguga nähtud, peaaegu ilukirjanduslikult kütkestavaid töid. Naturalismi õiteaeg Põhjamail oli 1870-80. Kuid Brandese doktriin osutus varsti kitsaks, sest see sõltus liialt jooksva päeva küsimustest, mis vahetusid kiiresti ja vananesid. Ühes sellega kaotas aktuaalsuse ka neile rajatud looming. Sellest tuligi, et lühikese ja võimsa naturalismi õitsengu järel kirjanikud ise tüdinesid sellest voolust ja igatseti jällegi enam kunsti ennast.
W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ◦ Esseistlik, följetonlik kultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, s.t. esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida
Teine periood oli aastatel 1976-1979. Looming oli intellektuaalsem. Koosseisu kuulusid nüüd loomingulise tuumiku moodustanud pianist Margus Kappel ja Jaanus Nõgisto, basskitarri mängis nüüd Priit Kuulberg ja löökpille Ivo Varts. Vokalist oli endiselt Alender. Ilmus N.Liidu ajaloo esimene heliplaat rokkmuusikas. Kolmas periood oli aastatel 1979-1983. Peamine muusika autor oli taas Rannap, sõnade koha pealt oli abiks Ott Arder, kes oskas noortepäraseid, lihtsaid ja vaimukaid värsse kirjutada. Lihtsuse poole liikus ka nende muusika, põhinedes nüüd valdavalt poprütmidel. Ansamblil kujunes enda, peamiselt koolinoortest koosnev, kuulajaskond. Samas oli repertuaaris ka tõsisemaid, sõnumiga laule. Kolmanda perioodi kokkuvõtteks sai LP, millel basskitarri mängib Tiit Haagma, löökpille Jaan Karp ning teised tegijad olid samad. (ibid: 142-143) Neljas periood oli aastatel 1984-1988. Tunnusteks muusikas olid uusromantiline tundetasand,
Kuidas äta tunda halba luulet armetud read. Milline peab olema hea luuletaja? Peab olem töökas ja andekas. Poeet peab palju teadma. Pead teadma maailmaasju. Lihtne, terviklik, tasakaalukas luuletus. Sõnade osav seostamine teeb vana sõna uueks. Pustab nalju ja teravmeelsusi. Taunib ,,sisult armetuid ridu". Iseloomusta Ovidiuse loomingut: ,,Amores", ,,armastuse kunst, ,,Metamorfoosid" 43-18 eKr Õppis kõnekunsti. Õppis kasutama retoorilisi võtteid, vaimukaid aforisme ja võrdlusi. O kirjandustegevuse võib jagada kolme etappi: lembeluule, õpetatud luule mütoloogilistel teemadel ja pagendusaja looming. Esimeses nooruses kribas eleegilistes distihhonides kirjutatud kogumik ,,Amores" Eleegia võidukäik. Eleegia keskkseks kujuks autor ise, koos kannatustega. Armastuse teemale lähenes huvitavalt. ,,Amores" ehk ,,Lembelaulud". Kirjutatud ellegilistes distihhonides, kirjutas 49 luuletust, mis koosnes algselt viiest, hiljem kolmest raamatust
Seda sõna Hispaanias sel ajal ei kasutatud, kõik oli komöödia. 18.10.10 Hispaania barokkajastu romaan. Cervantese peatükk läbi lugeda ,,Hispaania vaimust`` loomingus paistavad silma ka näidendid. Eesti keelde tõlgitud ainult mõned vahemängud(entremes-vahepala). Nendega lõbustati publikut suuremate näidendite vahepeal. 1590. aastatel kirjutas enim. Vahemängule kui omaette zanrile andis nime Lope de Rueda, kes kirjutas sajandis keskpaigas palju vaimukaid vahemänge. Hispaania rahvusliku teatri üks tugevaid algelemente. Juan de Elensina ekloogid samamoodi, Vicente autod. Iga näidendi üldnimetus oli comedia. Üks varaseimaid Cervantese näidendied oli ,,Numancia``, väga patriootlik. Roomlased piiravad linna, keldid peavad vastu., tugeva isamaa armastuse motiiviga. Allegooriline näidend. Abstraktsed tegelased. Näidendid idamaistel teemadel. Süzee nagu rüütliromaanides. Aleksander Kurtna tõlkis teoseid
Kaasõpilased lohistasid mäekünkale, hakkas nutma, klobis ennast puhtaks, ültes, et jaa tõesti, siin avaneb imekaunis vaade. Skandaale on tema ümber kohe, tark on ka nagu vaarao. 1882 võtab ette reisi Ameerikasse, kus peab kunstiloenguid. Ameerika võttis teda ammulisui vastu, sest neil nagu ei ole oma kunsti, oma kirjandust, mis oleks sügavalt nende. Ja kõik tormavad, samal ajal on väga sensatsioonimaias, Wilde ei valmistanud pettumust. Loengud on täis tõelisi vaimukaid galanbuure ehk sõnamänge. Jõuab oma kunstiteoorias välja absurdini, tema ülteb niimodi, et kunst ei tulene elust, vaid elu jäljendab kunsti. Oma teooriat tõestab kirjanduse kaudu. Ülteb nii, et pessimismi mõtles välja Hamlet ja kogu maailma haaras melanhoolia, sellepärast, et ühel printsil tuli tuju veidi kurvastada. Nihilistil, revolutsionääril, ilma usuta märtril, selle mõtles tema meelest välja Turgenev ja täiustas Dostojevski, ja siis hakkas kogu maailma mässama. Kogu 19
Hiliskeskaeg ei ole mitte uue algus, vaid vana lõpp. Teadlik ja isikupärane keelekasutus: autori sügavam eesmärk on siduda keelekasutus sedavõrd tihedalt maailmaga, et lugejal avaneks võimalus kujutatud tegelikkust justkui vahetult kogeda. EGON FRIEDELL (1878 1938) Kultuuriajaloo käsitlus Esseistlik, följetonlikkultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada "vaimu" kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuuri-vormide otsimisel (O. Spengleri mõju). Romantiline ,,suurmeeste" mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (F. Nietzsche mõju). Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed
Näeb ühe oma mõrvatu vaimu. "Talve muinasjutt" (1609); "Torm" (1611). Tormis on keeruline sümboolika ja sündmused, üleloomulikkuse teema, maagia. Renessansiaegne Itaalia. Peategelane on Milano hertsog Prospero. Sarnaselt Faustiga tunneb looduse saladusi, võlur, tunneb maagiat. (Marlowe "Doktor Faustuse traagiline lugu") Metslane Caliban on kujutatud kui looduse metsikut poolt, mida on umbusaldatud ja püütud vältida. Ben Johnson kirjutas vaimukaid karakterkomöödiaid. Tuntud "Volqone" (1606) silmakirjatsemise väljanaermine. Nähtub kallak karakterkomöödia poole. Mingi tegelaskuju rõhutamine. Moliere jätkab seda suunda 1650ndatel. "Tartuffe", neg tegelane, tema rõhutamine. 17.sajandi II poolel ei tule inglismaalt suuri teoseid Euroopa kirjanduses. Inglise rahvusdraama kõrval (Shakespeare) oli ka Hispaania draama. Hispaania draama Lope de Vega (1562-1635), Tirso de Molina (15, Calderon (1600-1681).
Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" on filosoofiliste miniatuuride kogu 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. Graciani jaoks on oluline relatiivsuse tunnetamine kõik olev on liikuvuses. Voorused on arukus, mõistus, enesevaatlus, haridus. Isiksuse loob kultuur. J
lihvitud sõnastusega. 1960. aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on sellest ajast valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletused koosnevad tähendusrikastest fraasidest, mis kõik on lõpetatud, kuid moodustavad nn luulevoogusid. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Hiljem pöördus tagasi sümbolismi juurde, luule muutus filosoofiliseks (kogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968). 1997. aastal ilmus mahukas koondkogu ,,Päikesepillaja." Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule
annaabi.ee 
