c) tuumaga paisudeks ja tammideks; d) diafragmaga paisudeks ja tammideks ja e) ekraaniga paisudeks ja tammideks. Pinnaspaisude (tammide) ehitusmaterjaliks kasutatakse nii sidusat kui ka pudedat pinnast. Pinnas peab olema püsiv ja võimalikult vähe vett läbi laskma. Savi kasutatakse paisu tuumaks, ekraaniks ja ponuuriks. Liivsavi kasutatakse mulde ehitamiseks, liivapinnastest paisude juures ka tuumaks, ponuuriks ja ekraaniks. Saviliiva ja liiva kasutatakse tammi mulde ehitamiseks. Liiva kasutatakse ka drenaazi juures filtriks, kusjuures saue- ja tolmufraktsioone ei või kaalu järgi olla üle 5%. Kruusa, killustikku ja kive kasutatakse drenaazi ehitamisel ja nõrgemate pinnasekihtide kaitseks. Metalli ja raudbetooni kasutatakse diafragma ja ekraani ehitamiseks kõrgete muldtammide puhul. Pinnaspaisu ristlõike projekteerimisel lähtutakse mulde ja aluse püsivusest. Muldtammi püsivus oleneb tammi ehitusmaterjalist. Muldtammi
pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd sisi juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna. Kui mõlemad mehed tagasi jõudsid olid tammid lõhutud ja mehed imestunud. Kodus sai A teada et Mart oli seda teinud- ültes talle et midagi kellelegi ei iitsataks. Pearu lasi uue tammi kohe ehitada- suurema ja tugevama kui eelmine. Ise jäi ta ka seda valvama kuid kui korra ära läks lõhkus Mart jälle tammi. See kord jäi ta aga vahele kuid viimaks lidus sohu kust Pearu teda kätte ei saanud. Järgminegi kord oli nii et poiss lõhkus tammi ära. Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta
ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga selle üle et nii ei tohi teha, aga too ütles et kraavid on tema maal nii et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd sisi juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna. Kui mõlemad mehed tagasi jõudsid olid tammid lõhutud ja mehed imestunud. Kodus sai A teada et Mart oli seda teinud- ültes talle et midagi kellelegi ei iitsataks. Pearu lasi uue tammi kohe ehitada- suurema ja tugevama kui eelmine. Ise jäi ta ka seda valvama kuid kui korra ära läks lõhkus Mart jälle tammi. See kord jäi ta aga vahele kuid viimaks lidus sohu kust Pearu teda kätte ei saanud. Järgminegi kord oli nii et poiss lõhkus tammi ära. Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss
.........................................................................................8 KEEMILISEL PUHASTAMISEL KASUTATAKSE REOAINE EEMALDAMISEKS ERINEVAID KEMIKAALE. ENAMLEVINUD ON HAPPELISTE REOVETE NEUTRALISEERIMINE JA MÜRGISTE ÜHENDITE OKSÜDEERIMINE KLOORIÜHENDITE VÕI OSOONI ABIL. SAMAS ON KASUTUSEL KA KEEMILINE SADESTAMINE. KEEMILISE SADESTAMISE ALLA KULUVAD PROTSESSID, KUS KEMIKAALE KASUTADES SAADAKSE VEES OLEVAST LAHUSTUNUD AINETEST ERALDUSVÕIMELINE HELJUM EHK SETE. OTSESADESTUSEL SAADAKSE KEEMILISE REAKTSIOONI TULEMUSENA VÄHELAHUSTUV ÜHEND........................................................................................................................................8 BIOLOOGILISEL PUHASTAMISEL LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID REOVEES OLEVAT ORGAANILIST AINET. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUB ORGAANILISE AINE OKSÜDEERIMINE VEES LAHUSTUNUD HAPPE ABIL. VEES OLEVA
Liidetakse ja lahutatakse liite.Liite moodustatakse, sest lätis on vene erakonnad märkimisväärne jõud-ligi 30 kohta Saeimis. Läti valitsus- ministrite presidenti Dombrovskis(füüsik) peaminister sai 2009 a võimule. Majanduskriisi ületamine- isa poolt Poolakas, ema poolt eestlane, võttis Maxima katuse enda peale ja astus tagasi 2013. Uueks peaministriks sai I naissoost Laimdata Straujuma.füüsik ja majandusdoktor. Kuulub samasse parteiise kuhu president. Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale
rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal.
Eestis on kokku 1,75 milj. ha liigniiskeid maid. Sellest 1,05 milj. ha on põllumajandusmaid. 1998. a. seisuga on meil kuivendatud kokku 735,2 tuh. ha, sellest 641,8 tuh. ha põllumajandusmaid. 6. Millised on maaparandusega seotud riigiasutused, arhiivid, projekteerimis-, ehitus ja järelvalveasutused Eestis? 1. Tellija järelvalve, finantseerimine. Riigi esindaja on maakonnas maaparandusbüroo, kelle töömaht, isikkoosseis ja ülesanded on vähenenud. Riigi poolt finantseeritakse töid mõne miljoni krooniga aastas. 2. Ehitaja- vastavalt seadustikule on maaparandusehitustegevus litsenseeritud. Enamus antud valdkonnas tegutsejaid on endiste EPT süstemi ettevõtetest tekkinud väikefirmad 3. projekteerija. RPUI "Eesti Maaparandusprojekt", kelle töötajate arv tippajal ületas 550 likvideeriti ja Tallinnas moodustus Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Tartus AS Kobras Riigi tasandil maaparandusega tegelevad asutused ja struktuuriüksuse:
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Samuti ei tohiks probleemi lahendamisel tekitada uut (lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem). Efektiivsusele vastutöötamine ei anna tulemusi suurendame automootori efektiivsust, kuid ostame võimsamaid autosid. Keskkonna parandamisele suunatud kulutuses tuleb arvestadada, et selle võrra võivad jääda muud olulisemad probleemid lahendamata. Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest: · Väheneb saateainete hulk · Parandada loodus-ja töökeskkonna seisundit ning ohutust, vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid. Paraneb töötajate töötervishoid · Väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadlusandlusega · Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud · Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid · Vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest. · Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid · Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea
Nii valitsused, omavalitsused kui mittetulundusorganisatsioonid on ühiselt vastust otsinud sellele, kuidas luua jätkusuulikku elu maal. „Jätkusuutlikkus on võime kesta kindlal tasandil loodusressursse lõpuni kulutamata või loodust kahjustamata.” (The New Penguin English Dictionary 2000). Säästlik areng on areng, mis vastates praeguste põlvkondade vajadustele, ei sea ohtu tuleviku generatsioonide võimet rahuldada oma vajadusi. (ÜRO 1987). „Ühiskonnad peavad muutma radikaalselt tarbimise, tootmise ja käitumise mustreid, et suuta hakkama saada väljakutsetega, millega me silmitsi seisame. Kliimamuutuste poliitika pakilisus ja säästev areng asetavad tihti hariduse vaid info edastaja rolli ekspert-teabest. See on pikemas perspektiivis takistav. Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jätkusuutliku Arengu Hariduse eesmärke, varustades kodanikke võimalusega võtta osa jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel
tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnaseid, mille koostises on üle 50% tari läbimõõduga üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest. Muda on pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
raadis, kuid tema normid on tõesti muutumatuna püsinud. (b) Sanborni normid on tema teadmata muutunud. Seega mäletab ta oma varasemaid koge- musi valesti, me võime seda kutsuda nostalgiaefektiks. Mõtle mõne lapsepõlve asja juurde naasmise tuttava kogemuse peale (klassipink, puuonn), mil avastad, et see on palju väiksem, kui sa mäletad. Arvatavasti kasvas sinu suuremaks kasvades kuidagi koos sinuga ka sinu sisemine norm selle kohta, mis on suur, ent sinu mälestused (mis on salvestatud selle normi murdude või kordsetena) ei tasakaalustunud ja järelikult, kui sa mälu käest nõu küsid, annab ta vastuseks moonutatud otsustuse. Sanborni nostalgilise varjundiga mälestused vanast heast Maxwell House'ist on samamoodi moonutatud.
mille puhul on kohe näha, et tegemist on kuriteoga (mingi raskem peksmine jms). Joobes juhtimisega on vaja võidelda. Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. 81 tapmist ja 19 mõrva. Vangid Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja teised, kes peetakse kinni eeluurimises juba. See arv on meil vähenenud kuni 2007 a. peale seda on Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 see arv üpriski stabiilne. Enne süüdimõistmist kinnipeetavate isikute arv on langev, see on langenud tugevasti. Meil on alla 300 vangi 100 000 elaniku kohta, võrreldes teiste maadega on meil vange palju teistel on 700 inimest 100 000 elaniku kohta. Venemaal 400 ning USAs 700 inimest 100 000 kohta. Karistuse kandjate rahvus algul oli pooleks, nüüd rohkem mitte-eestlasi, üldiselt on eestlasi koguaeg vähem olnud karistatud.
puistus säilib vähem puid, sest iga puu mõõtmed on siin suuremad. 100 a. vanuses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust. Esialgsest tõusmete arvust, mis raiestikul või põlendikul tärkavad, moodustab see vaid murdosa, sest tõusmeid võib olla sadu tuhandeid. Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa-alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi
Eesti spaad pigem viimase kategooria alla. Ravi- ja heaoluspaahotell on kõrgema järgu hotell, kus pakutakse ravi- ja heaoluspaa teenuseid. Erinevate spaahotellide kategooriate kombinatsioon on mõeldav juhul, kui hotell soovib ennast arendada nii kõrgema järgu ravi- kui ka heaoluspaana. (Ibid.) Üle maailma on võetud suund tervislikele eluviisidele ning terviseedendusele, seetõttu on ka kuurordi- ja spaatrendid liikumas samasse suunda. Mujal maailmas on need enamasti kallid kohad, eriti kui neil pole lisafinantseerimisallikat (näiteks meditsiiniliste ravide jaoks). See lülitab kuurordi- ja spaaturismi nõudlusest välja palju inimesi, kuna nad ei suuda maksta sissepääsupileti eest lõõgastusbasseinidesse, saunamaailmadesse, veeparkidesse, ravispaadesse ning spaahotellidesse ja kuurortidesse. Üldiselt tundub, et trendid on nii kohaliku kui ka globaalse tähtsusega. Isegi tegevused, mis on sajandeid
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
- Hilda Moosberg. 1905-1907. a. Revolutsioon Eestis. Tallinn, 1955 - Toomas Karjahärm, Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest. Vene revolutsiooni võib pidada sütikuks, mis probleemid lahvatama lõi. 6 Agraarküsimus: maarahvastik jagunes 3 suuremaks kihiks: 1) väikesearvuline, ent mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid
"ahhailaste" nimetusega, mida hilisema kangelaseepika kasutas varaste kreeklaste kohta). Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle. Omaette probleemideringi moodustavad kreeklaste suhted Troojaga Dardanellide väina juures Anatoolia looderannikul. Trooja tõusis II aastatuhande esimesel poolel taas esile tugeva keskusena, mille hiilgeaeg langes 15. 13. sajandisse, seega samasse perioodi Mükeene tsivilisatsiooni hiilgusega. Tugevat kindlust ümbritses nüüd arvatavasti ka linn, mille suuruse ja asustustiheduse üle vaieldakse. Kreeka kangelaspärimuse kohaselt vallutasid kreeklased Trooja pärast kümneaastast piiramist Mükeene kuninga Agamemnoni juhtimisel. Arheoloogia osutab, et Trooja purunes vähemalt kahel korral 13. sajandi keskpaiku ja 12. sajandi algul kuid paradoksaalsel kombel pole kumbagi purustust lihtne sobitada kreeklaste väidetava sõjaretkega
Soometsad on küll olulised bioloogilise mitmekesisuse hoidjad, kuid viletsad puidutootjad. Ning metsa hooldus- ja raietööd nendes pole just kerged. Seetõttu on viimastel sajanditel järjest enam märgi metsi kuivendatud ja sama huvi pole kadunud tänini. Kuid kraavitamisest saadav tulu pole tihti katnud isegi tehtud kulutusi, rääkimata looduse mitmekesisusele tekitatud kahju õigustamisest. Seetõttu on huvi metsakuivenduse vastu mõnevõrra vähenenud, mis on vähendanud ka vastuolu looduskaitsega. Jahindusele tähendavad sood mitmete ulukite elupaiku, järelikult ka olulisi jahimaid. Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud.
Selle osa kokkuvõtteks: ma ei kirjeldanud neid mõningaid raskusi mitte selleks, et vihjata bioloogide võimetusele leida rangeid ja ühtseid kriteeriume, vaid selleks, et näidata reaalselt eksisteeriva looduse mitteallumist suvalisele veidigi komplitseeritud klassifitseerimisele. Fülogeneetiline liigikontseptsioon on ülalöeldut silmas pidades evolutsioonilise bioloogia seisukohast ainukasutatav. Fülogeneetiline kontseptsioon ühendab samasse liiki monofüleetilise rühma. Pole oluline, et süstemaatikutel on selle tarkusega tihtipeale vähe peale hakata - oluline on see, et nii on liigile antud määratlus, mis ei sõltu sugulisest paljunemisest ja mis otseselt ja vahetult tuleneb evolutsioonikontseptsioo-nist. Muidugi on FLK rakendamine alles lapsekingades ja selle range läbiviimine nõuab hiiglasuurt tööd. See töö on siiski juba alanud ja kõigil tasandeil korraga. Võtame näitena eubakterid ja arhaed: enne FLK
käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond Inimese ja looduse suhet võib käsitleda kui üldistatud tootmisprotsessi ehk majandustegevust, mille käigus looduslik aine muudetakse inimesele väärtuslikumaks. Ürginimene võttis loodusest vaid seda, mis seal oli ja sellisel hulgal, mis oli talle vajalik ning mille võtmiseks ta oli suuteline. Mõistuse arenedes hakkas inimene muutma looduslikku ainet endale enam suu-, käe- ja seljapäraseks ning kasutama selleks lihtsaid tööriistu. Veelgi arenedes jõudis inimene ühiskondliku tööjaotuseni ning hakkas talle sobivaid asju valmistama ettevõtetes. Töövahendid täiustusid seal järjest kiiremini, nendest said masinad ja tehnoloogilised protsessid. Hüviste valmistamisest sai tootmine ning tootmisest inimese majandustegevuse alus.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik
intensiivistamise või ekstensiivistamise abil. John Stuart Mill (1806-1873) kirjutised tähistavad klassikalise majandusteaduse kulminatsiooni. Ka tema töödes säilib väheneva tulu kontseptsioon, kuid lisanduvad teadmiste ja tehnilise progressi kasutamine nii põllumajanduses kui tootmises üldiselt. Mill võttis omaks palju laiemad vaated loodusvarade suhtes (looduse ilu jms esteetilised väärtused võivad kujuneda suuremaks väärtuseks kui varade poolt pakutav materiaalsus). Neoklassikaline ökonoomika: marginaalteooria ja väärtus 1870ndatel aastatel ilmus rida töid, mis hakkasid asendama klassikalist teooriat ja mida tervikuna hakati nimetama neoklassikaliseks majandusteaduseks. Üheks erinevuseks võrreldes klassikalise teooriaga oli uus lähenemine väärtuste selgitamisele. Klassikud nägid väärtuse allikana inimtööd. Neoklassikud selgitasid väärtust vahetuse kaudu
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
jääma või on juba liiga vanad (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Kuid teiselt poolt on eesti mehe keskmine eluiga 10 aastat lühem ja suitsiidide arv maailmas esimesel kohal. Sellise nähtuse üheks põhjuseks on ka eesti mehe suur pinge ja vastutus töökohal, mis tingitud kõrgest ametikohast. Kas siis mitte pole SVS ka mehe huve käsitlev kui osa nendest ametikohtadest oleks naiste poolt täidetud. Üheks suuremaks argumendiks, miks SVS ei kaitse meeste õigusi, on kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamine ainult meestele (§ 4 lõige 2 punkt 2). Küsimusele, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte, on väga raske ühest vastust 4 anda, kuid võib väita, et naiste mittekohustuslik sõjaväeteenistus on ülemaailmne fenomen. Ei ole ka teiste riikide õigusteadlased väitnud, et see rikuks fundamentaalset
midagi, mille eest inimesed on valmis maksma ja mis muudab hetked meeldejäävaks. Tarssanen & Kylänen (2009: 9, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel) räägivad, et elamus sünnib kogemuse ajal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab ,,kogemus" elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmist või oskust. Elamust seletatakse kui kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduvat erilist psüühilist seisundit. (Eesti keele...) See on samuti kogemus, kuid eriline. Elamuskogemus kujutab endast tähendussuhet inimese tajulise tegevuse ja elusituatsiooni vahel ning on elamuslikkusest moodustuv, inimesele eriti tähendusrikas kogemus (Perttula 2007: 5456, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Elamust võib kirjeldada ka füsioloogilise seisundina, mil ajus toimuvad protsessid, mida inimene tajub väga tugevalt ja mis muudavad olukorra intensiivseks. Seega elamuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
