,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks
Diagrammilt näeme, et inimese füsioloogilises töövõimes on erinevad perioodid: - kohanemine - maksimaalne töövõime - töövõime langus, füsioloogilise väsimuse teke Sama skeemi kohaselt võime ette kujutada ka töövõimet ja väsimuse teket õppesemestri ja aasta lõikes. KUIDAS PIKENDADA TÖÖVÕIME AEGA ? - erinevate iseloomudega tundide vaheldumine - koolitundide pikkuse piiramine - optimaalne vahetundide pikkus - vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus) - õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus - õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne. VAIMNE TÖÖ... ...on efektiivne füsioloogiliselt ainult sel juhul, kui ajurakud saavad küllaldaselt hapnikku (ajurakkude hapniku tarbimine moodustab täiskasvanul ja rahuolekus 25 % organismi üldisest O2 tarbimisest. Väikesel lapsel umbes 50 %. ) Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra !!!
Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Martinson- Väike, alati ninuli raamatus, ka vahetundide ajal. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Teeäär- Kutsuti Jossiks. Kohlapuu- Lühike, priske, klassi parim matemaatik. (Enda sõnul: põhimõtteline patsifist) Miljan- Klassi kõige parem õpilane. (patsifist) Armastas head nalja. Mugur- Heleda häälega. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- Priske, pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.
"Koolirõõmud ja koolimured" Algklassi jütsina tunneme koolist rõõmu, ootame uut koolipäva, et koolis kasvõi sõpradega kokku saada, vahetundide ajal koos muljetada või mängida.Kui ma ise veel algklassides käisin, olin täpselt selline. Kuid on ka neid lapsi, kes nii väga sõprade pärast kooli ei tule.Nemad tahavad head haridus ja saada edukaks. Umbes 8.klassist ei taheta enam väga koolis käia, see tundub mõttetu ja milleks seda üldse vaja? Usun, et kõigil on selline aeg olnud, millal nad nii mõtlevad. Õppeedukus langeb ja õppimise vastu kaob huvi täiesti.Võiks öelda,
Miks inimesed suitsetavad, kui nad teavad, et see on kahjulik? Miks me suitsetame? Me teame, et see on kahjulik ja kahjustab tervist, kuid samal ajal rahustab see närve ja on nagu rituaal millest on väga raske vabaneda. Teame ka, et selle peale kulub palju raha, kuid sellest loobuda on pea võimatu. On kahju noortest, kes käivad täiskasvanutelt suitsu küsimas ja koolis vahetundide ajal pahvivad nurga taga laenatud sigareid, et kaifi saada. Enamasti suitsetavad noored, kellel on koolis palju probleeme, hinded alla arvestust ja keda vanemad ei armasta. Loodetakse sellest nagu abi saada ja kõik mured unustada. Suitsetajad on aasta-aastalt aina nooremaks läinud. Vaatamata sellele, et suitsuvastane propaganda on olnud tõhus, ei mõju see suitsetajatele. Terviseprobleemid ei hakka huvitama enne, kui on juba liiga hilja
aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud küsisime ma klassijuhataja käest luba, et kas me võime teleka klassi tuua, et vahetundide ajal saaks mänge vaadata. Meile anti luba juhul kui me lubame korralikult käituda. Kristina Smigun oli just võitnud kuldmedali ning autasustamine pidi toimuma just siis kui meil oli matemaatika tund. Me küsisime ilusti õpetaja Elvi Keerbergilt, et kas me võime siis telekat vaadata. Ta oli nõus. Autasustamise ajal olid kõik õpilased hiirvaikselt ja vaatasid kuidas Eesti suusataja sai kaela selle kõige kuldsema ja ihaldatuma medali. Kui hümn oli kuulatud hakkas õpetaja nutma ja
piiblit, tund oli kõigile õpilastele kohustuslik. Mina arvan, et tänapäeva noortele on antud liiga palju vabadust. Näiteks meie klassis valitseb täielik segadus ja meie muusikaõpetuse õpetaja arvates oleme me kooli kõige lärmakam klass. Vahel olen ka mina üks nendest, kes lärmab, aga seda juhtub vaid siis kui ma kellegagi ühes pingis istun. Vanasti sai selline asi toimuda vaid siis kui õpetaja oli klassist väljas või vahetundide ajal. Tundide ajal oli vaikus ja kord. Vanasti kirjutasid lapsed krihvliga tahvlile ja kui tahvel täis oli pidid lapsed kõik ära kustutama. Paberit oli vaid rikkamatel. Praegu on pabervihikud kõigile kättesaadavad ja kui lehekülg täis saab, siis keerame lihtsalt uue lehekülje. Veel saab tekste arvutisse trükkida ja printerist välja printida. Lisaks on tänapäeval e- raamatud ja e-õpikud, mida õppetöös kasutada saab. See võimalus pole veel
Charles Darwin 18.02.1808-19.04.1882 Charles Darwin sündis 18. veebruaril 1808 Skrewsburry´s. Ta oli kaheksa aastane kui ta ema suri (1816). 1817-1825 õppis ta kohalikus põhikoolis, mis oli kodu kõrval nii et ta jõudis koguaeg vahetundide ajal kodus käia. Alati kooli tagasi joostes palvetas ta jumala poole, et ta jõuaks õigeks ajaks tagasi ning ise mõeldes veel selle üle, et miks jumal teda kogu aega aidata saab. 1825-1827 asus Darwin õppima isa jälgedes Edinburgis arstiteadust. Kahjuks ei olnud Darwin sellest eriti huvitatud ja kuna ta esimesel lahkamisel ära minestas, otsustas ta isa (Robert Darwin) saata ta õppima preestriks. 1825-1827 Cambridge. Cambridge´s õppis Darwin usuteadust ja omandas selle
lugeja peale. Kui näpujälg on andmebaasis, siis lastakse õpilane sisse. Kui aga jälg on vale, lükatakse inimene uksest välja. Kohe, kui uksest sisenetakse astub õpilane metall kasti, kus võetakse joped ära ja pannakse sussid jalga. Kui see on tehtud, sõidab kast otse õigesse klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on kohustatud olema vähemalt jalgpallistaadioni suurune välisõhu ala, kus õpilased vahetundide ajal olla saavad. Sööklatoidud on väga head, kuna igal aastal küsitakse õpilastelt, mida nad tahaksid süüa ja siis selle järgi koostatakse menüü. Selleks ajaks on ka leiutatud tervisele kasulik pizza, mis maitseb sama hästi kui tavaline pizza. Tavaliselt on ka kõikides koolides olemas müügiautomaadid, kust saab osta kõiki asju ja sealt saab ka laenata jalgpalle. 20 aasta pärast on ka kogu kooli süsteem muutunud: õpitakse palju
Kellele: Kuressaare Ametikool Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt: Maria Maripuu P-2 Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda
arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ei ütleks, tuleb täie rauaga vastu rünnata. Liikudes edasi tundidesse võib õpilasele tunduda, et kõik ebameeldiv on nüüd möödas, kuid nähtavasti ta siiski eksib. Vahetundide ajal võib ta kohata kooli direktrissi, kellel on kombeks ainult ebameeldivaid märkusi õpilastele teha. Ilmselt on direktrissil igav, sest talle ettenähtud kohustused, mis hõlmavad ainult rahaga ümberkäimist, on juba tehtud ning nüüd pole mitte midagi muud teha, kui kooli korda parandada. Korra kehtestamises pole ju iseenesest mitte midagi halba, kuid siinkohal minnakse jällegi täiesti üle käte ja kogu koolisüsteem hakkab meenutama vanglat.
Vestluses osalenud 7 klassist oli igas klassis umbes 8 10 regulaarset kasutajat (klassis valdavalt 20- 25 õpilast). Vestlesin õpilastega bioloogia tundide raames, vestluses osalesid 7 9 klassi õpilased. Suures osas on kasutajateks just poisid, tüdrukute kasutamine on väiksem. Tüdrukud tõid välja, et snusi on nii ebameeldiv huule alla toppida ja kole on ka. Poiste meelest aga väga mõnus, ei riku ju kopse. Kuna meie koolis õpilasi välja ei lasta vahetundide ajal, siis tuli neil leida muu võimalus kuidas oma igapäevane nikotiini vajadus kätte saada. Siin siis snusi pluss, seda saab kasutada ka siseruumides, see tähendab nii vahetundide kui ka tundide ajal. Ja kasutamisega ei riku ka kellegi kõrval seisja tervist. Väidetavalt vanemate õpetajate tundides on snusi lihtsam kasutada, sest nemad ei oska seda ka avastada. Järgnevalt küsisin neilt, et kust nad seda saavad, sest teadaolevalt on müük Eestis ju keelatud.
ning selle asemel hoopis peab kutsuma direktori. Sellega näitab õpetaja oma nõrkust ja selline lärmamine tunnis jätkuks ka järgmises tunnis kui aga õpetaja suudaks õpilastele vastu hakata ja nad korrale kutsuda siis ei korduks selline asi enam. Õpilaste vahelist füüsilist vägivalda ära hoida saaks kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni saaks füüsilist vägivalda vältida kui koolis õpetaja vahetundide ajal silma peal hoiab, et ta saaks sekkuda õigel ajal. Koolis peaksid olema muidugi igal pool kaamerad ja igas klassis varjatud kaamera , sest õpetaja võib sattuda peale sellel ajal kui süüdlaseks võib jääda hoopiski ohver. Õpilaste vahelist vaimset vägivalda saaks samamoodi ära hoida, et kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni vaimset vägivalda saaks vältida kui õpetaja paneks tähele, et kelle üle kõige rohkem naerdakse ja kuidas see talle endale meeldib.
mitte mingit ühtsustunnet, vaid kindlasti tekitab paljudes vastuhakku sellele. - Koolivorm muudab kõik ühesuguseks. Kaob ära võimalus teistest erineda. Aga just puberteedieas tekib lapsel soov olla teistsugune, tahab olla eriline ja koolivormi kandmine seda tal ei võimalda. - Koolivormi korrashoidmine toob kaasa palju kulutusi ja nõuab aega väiksed lapsed teevad ennast koolis tihti millegagi kokku, kas siis ajavad toitu peale, kukuvad vahetundide ajal õues mängides, kunstitunnis ajavad värve riiete peale jms, ja siis ei piisaks 1-st koolivormist, peaks olema vähemalt 2-3 koolivormi, et laps ei peaks käima mustana koolis ja, et teda selle pärast ei mõnitataks. Aga ka see poleks lahendus, kulub ju palju aega et pesta neid ja ka pesu pesemine võtab raha, kulub pesupulber ja elekter. Ja liiga tihti pestes kaob ära vormi õige värv, materjal võib muutuda koledaks. - Mitme koolivormi omamine on kallis
on vaja kokku leppida, mis moodi tuleks viimistleda mingi ruum kuidas seda värvida ja leida erinevaid värvilahendusi. Seda on vajalik kokku leppida, sest kui teed mingit ruumi ning inimesi on rohkem kui üks, kes selle ruumiga parasjagu tegeleb. Vastasel juhul tuleb ruum selline, et erinevate viimistlejate käekirju on palju ja see teeb toa koledaks. Ruum peab olema korrektne. Samamoodi on demokraatiat vaja, siis kui klassivendadega tuleb võtta ette otsus, et mida peaks tegema vahetundide ajal. Kui on midagi kokkulepitud, siis on teada, et me saame vahetunni kiiremini mõõda lasta. Näiteks mängime kaarte, vaatame telekat või läheme sööma. Tavaliselt on need otsused lihtsad. Küsid kas viitsid minna näiteks kuhugi ning kui vastus on jah viitsin, siis on kohe minek. Esialgu ei pea see dokumenteeritud olema. Demokraatiat võiks koolis rohkem olla. Näiteks siis kui õpetaja küsib kas õpilased tahavad kodutööd teha
Vahel suure tormi puhul on hea kuulata ka tuule vihisemist. Mul on siis selline tunne, et kohe juhtub midagi, selline põnevustunne. Loodan et hakkab vihma sadama, müristama ja välku lööma. See on looduse poolt tekitatud hääl ja see hääl on küll bussi vilinast ja automootori mürast üle. Siis on hea tunne, et nagu loodus asub valitsema ja linnakära kaob. Päeva möödudes jääb meelde ka koolis toimuvad hääled. Lapsed mängivad koridoris ja kiljuvad karjuvad rõõmust vahetundide ajal. Tunni ajal karjuvad õpetajad õpilase peale kui midagi maha jäi või kodune töö on tegemata. Laualt lendab tihti vihikuid, õpikuid, pinaleid, päevikuid ja pastakaid maha. Kõik see tekitab helisid, mõni valjemat mõni mitte. Sööklates kolistavad kokad nõudega. Muusika tunnis on küll hea olla kui lauldakse ja kõik laulavad õigel viisil. Keegi ei lähe rütmist välja, siis on hea kuulata ja ise kaasa laulda. Kodus pole ma tihti üksi ja seal käivad ka kogu aeg hääled
Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma. Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast. Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle. Laulmine jäi aga tööõpetus ei
klassist, kust tuli kuus eitust. Kõige rohkem jaatavaid vastuseid tuli 34 tükki 10. klassist. Õpilastele tundus see idee olevat väga meelt mööda. (Joonis 3.5) Vastanute arv Jah 16% Ei 84% Joonis 3.5 Õpilaste arvamus kas peaks olema ülekooliline Wi-Fi või ei Küsimusele, et kas peaks koolis olema avatud Wi-Fi vahetundide aeg vastasid 65 õpilast jaatavalt ja ainult üks õpilane 11. klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida.
muudest ainetest sõltuvuses või elu hammasrataste vahele jäänud. Kuid näiteks tahtejõus ja õppimisvõimes ei mängi raha mingit rolli, seda ei saa osta. Mäletan, et isa rääkis mulle kunagi ühe loo, selles loos oli kaks noort tüdrukut, kes kasvasid suures paljulapselises peres, kus isa oli surnud, neiud pidid kooli kõrvalt ema toetama, abiks olema ja nooremate eest hoolitsema, seega õppimiseks ei jäänud neid kodus aega. Nad õppisid koolis, vahetundide ajal ning mõlemad tüdrukud lõpetasid kooli kuldmedaliga. Tüdrukutel pidi olemema väga hea pea, kindlasti töötasid nad tundides põhjalikumalt kaasa, sest teadsid, et kodus ei jää neid selleks aega, neil pidi olema suur tahtejõud, et sellise koormusega hakkama saada ja ma arvan, et isiklikus elus olid nad edukamad, sest nad said noorena palju kogemusi tehes ise tööd ja nähes vaeva, et hakkama saada, mitte nad
Pärast konspektide kättesaamist hakkasime valmistama mehhikopärast ürdirooga. Ma olin isegi shokeeritud ,kui osav ma koos Bubertiga kokanduses olin. Pärast seda tundi pole mul enam kunagi toit nii hästi välja tulnud. Igal juhul saime me lõpuks ürdiroa valmis ja katsime oma lauakese. Nii tegid ka kõik teised õpilased. Viimased 15 minutit käisime paljude laudade juures ja maitsesime erinevaid hõrgutisi. Tolleks päevaks olidki kahjuks tunnid läbi, kuid kõige magusama pala- vahetundide juurde ma alles jõuan. Need olid veel ideaalsemad kui kõik tunnid kokku. Iga vahetund kestis täpselt 20 minutit. Tegevust leidis selleks ajaks küll ja küll. Mitte keegi ei istunud niisama. Terve esimese vahetunni ujusin ma fuajee juures olevas helesinise veega, sente täis, soojas basseinis, mille kohale kummardusid hiigelsuured kummipuud ja kõrvalt viisid trepid kõrgematele korrustele, kust kuuldus klaverimängu ja laulu.
tekkimine. *Sisse- ja väljatõmbega *Respiratoorsete sundventilatsiooni haiguste levik. paigaldus Elektriseadmed: Elektriseadmed on I Pole nõutav Arvuti, printer korras, ilma kahjustuseta: Risk puudub Müra (taustmüra) *Müra vahetundide I-II Ei saa täielikult vältida. ajal. Võtta kontrolli all. *Üleval asub aula, Võimalusel puhkepausid ürituste ajal tekib õues. taustmüra, mis Vaikus tundide ajal kui väsitab ja koormab üleval pole üritusi. närvisüsteemi.
Ei tea 32,00% 8 3.4 Tabel: Kodudes kasutusel olevad lambid Halogeenlamp 39,00% LED-lamp 48,00% Päevavalguslamp 59,00% Hõõglamp 54,00% 3.5 Tabel: Kui suur osa küstitletuist kustutab toast lahkudes lambi Kustutab alati 75,00% Ei kustuta kunagi 9,00% Vahest unustab 16,00% 3.6 Tabel: Kui suur osa arvab, et koolis vahetundide ajal lampide kustutamine mõjutab energiasäästmist suuremas mastaabis Mõjutab palju 30,00% Ei mõjuta 23,00% Mõjutab ainult kooli 47,00% elektriarvet 3.7 Tabel: Inimeste hinnang ühiskonna teadmistest valgusallikate kohta Teavad piisavalt 7,00% Ei tea üldse 5,00% Võiks rohkem teada 61,00% Vastanu tahaks isegi 27,00% rohkem teada 9 3
oli olemas bufet kust sai osta saiakesi. Tänapäeval on tema kooliaja toiduained keelatud, millest neile süüa tehti. Koolis käidi tema kooliajal riides koolivormides või ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda, siis tuleb kanda ülikonda ja lipsu, vahepealsid varjante ei olnud, dressidega ei tohtinud käia. Vahetundide ajal tegid lapsed samu asju mida meie tänapäeval teeme, kes kõndis sõpradega ringi, kes käis suitsetamas, kes õppis koduseid töid, kes mängis mänge. Minu isa arvates on hindamise rangus ja nendega seotud asjad üldiselt samaks. Pahad poisid, kes tegelesid ikka tõeliste pättustega saadeti õppenõukogusse ja mõni heideti koolis välja. Tavaliselt piirduti käskkirjaga ja õppeedukuse mitterahuldavaks panemisega tunnistusele. Isa sai enda esimese halva hinde põhikoolis
multikad. Meedial on agressiivuse kujundajana suur osakaal. Juba väga väikesest east peale vaadatalse vägivaldeid multikaid, kuid kahjuks on tõde see, et pragusesl ajal ei olegi tavakanalitel korralikke multikaid. Kooliealistele lastele meeldib väga vaadata erinevaid rohkelt vägivalda sisaldavaid filme ning mängida arvutis sõjamänge see paneb neil adrenaliini möllama ning tihti otsustavad nad seda teiste suhtes proovida. Tänapäeva koolipildis on vägagi levinud vahetundide ajal igasugused arvete klaarimised vägivalla näol. Lisanduvad siia veel keelatud ainete tarvitamised. Kuid kui nüüd sügavamalt mõelda just selle sama noore inimsese lapsepõlve kogemuste peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi. Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid, mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Üks oluline emotsioon, mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või
rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist.
vastu. Sealjuures on jäetud aga tähele panemata üks väga oluline põhjus: kõik see, millest kirjutasid ärkamisaja kirjanikud, oli kirjutatud Vene tsaarivõimu range tsentsuuri tingimustes, mis ei lubanud öelda ega kirjutada mitte ainsatki halba sõna venelaste ja valitseva tsaarivõimu kohta. See toimus ajal, kui eestlaste tärkavat rahvustunnet püüti lämmatada venestamisega, kui koolides ei tohtinud isegi vahetundide ajal eesti keeles rääkida, ajal mil Tartu esimesel laulupeol isegi tsaaririigi hümni laulmine eesti keeles ära keelati. Mõistatuslik Venemaa Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja
rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist.
keset tänavat kooli poole, suits suus, jalutada ning enda ümber olijatest mitte välja teha. Ning kui nõnda käituvad juba keskkooli lõpetanud täiskasvanud inimesed, siis on see koolile väga tulipunane ohutuli, mis annab märku, et põhikooliõpilaste ohjamine pole enam võimalik, sest nad lihtsalt ei allu. 20 8.3 Suitsetamiseks mõeldud ala ja sellest kinni pidamine Õpilastele, kel vahetundide ajal vaja närve rahustada, on selge, et kooli territooriumil suitsetamine lõpeb kas turvamehe juures seletuskirja kirjutamisega või nooremaealistel lausa politseiautos seletusi andmisega. Samamoodi on teada, et kooli ümbruses on suitsetamine lubatud täiskasvanutel küll vaid. Alaealised peavad endiselt arvestama teadmisega, et nad võivad oma närvirahustamise soovi tõttu politseiautos lõpetada ning see ei saa enam odav lõbu olema
II staadium peavalu, tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv, söögiisu halvenemine, pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi III staadium kõik eelmised nähud süvendatult, rahutu uni, sage ärkamine, isutus või väga suur isu, eriti magusaisu Kuidas pikendada töövõime aega koolides ? erinevate iseloomudega tundide vaheldumine, koolitundide pikkuse optimaalsus, optimaalne vahetundide pikkus, vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus), õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus, õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne. Laste ja noorte viljakale vaimsele tööle aitab kaasa õige toitumine ja peale kooli tegelemine regulaarse füüsilise koormusega. Alles pärast seda on kasulik järgmiseks päevaks koolitunde ettevalmistama ehk õppima hakata. Sel puhul on tähelepanu-ja konsentratsioonivõime paremad ja õppimisvõime kiirem
Marihuaana pani Kairi pea ringi käima, ajas parajasti südame pahaks ja tüdruk vandus, et enam ta seda ei tõmba. Siiamaani on ta oma lubadust pidanud. Aine, mida ta aga kõige pikemalt ja kõige rohkem on tarbinud, on ecstasy ehk siis peonarkootikum. Ei ole pidu, kus neiule üks tablett sisse ei läheks. See teeb alati tuju rõõmsaks ja mõnusa olemise, milleks siis loobuda ? Suitsetamisest ei ole ta kunagi tahtnud loobuda. Pole proovinud ja pole vaja ka nagu. Pealegi pole tal vahetundide ajal koolis midagi teha ning harjumus ju juba sees, samuti on ta nii pikaajaline suitsetaja, et loobumine on juba raske. Joomisest aga üritab neiu lahti saada - pole ju mõtet lihtsalt ennast täis kaanida ja lahe olla, niikuinii see ei mõju. Siiamaani, kui see tervisele laastavalt ei mõju ja midagi veel viga ei ole, siis jätkab ta niimoodi elamist. Kui minu arvamust küsida, siis kunagi maksab see talle veel kätte ja valusasti. 12
Koostatud küsistlus on jagatud Keila Gümnaasiumi 7. 9. klassi valitud õpilastele. Õpilased vastasid antud küsitluslehtele ja tagastasid lehed . Valim moodustus nii: Iga viies inimene ja kui viies ei vasta, siis kuues. Küsitluse läbiviimine oli edukas. Seda ei saa muidugi kinnitada, et nende vastused ka ausad olid, kuid võib vähemalt loota, et nad näitasid üles austust ja kirjutasid nii nagu ka tegelikult on. Valimis oli 70 õpilast. Kogusin vastuseid vahetundide ajal. Küsitluse koostamine oli kõige parem variant, sest suuliselt ei oleks nii ausaid vastuseid ehk saanud ja vaatlusega oleks ka raske olnud. Küsitlus andis täpsed vastused koostatud küsimustele. 21 KOKKUVÕTE Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam
enam koolinõuetest kõrvale. Mida pikem on probleemi ajalugu, seda kauem võtab aega ka selle lahendamine. Kiiresti jaole saadud probleemid leiavad enamasti ka kergema lahenduse. Näiteks toon juhtumi, kus 3. klassis ilmnesid poisil keskendumisprobleemid tunnis ning käitumishäired vahetundides. Klassiõpetaja sai temaga kuidagi moodi hakkama ja samas ei pidanud õpetaja vajalikuks mujalt abi otsida, sest üldjuhul poiss temale allus ning peale tunde istudes said koolitööd ka tehtud. Vahetundide ajal oli poiss aga agressiivne, teiste õpetajate korraldustele ta ei allunud, sattudes tihti pahandustesse. Kodune olukord oli ka poisil suhteliselt keeruline: üksiklaps, vanemad elasid lahus, reeglid olid paigast ära, sest isa püüdis korvata enda puudumist 6 sellega, et ostis poisile kõike, mida laps tahtis ning see tekitas olukorra, kus laps ei saanud
Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017) 5 2. KOOLISTRESS Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse east kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad sagedamini peavalu, peapööritust ja liigset higistamist, nad võivad muutuda kärsituks ja tujukaks. Ilmnevad õppimisele ja muudele huvidele käegalöömine, keskendumisraskused ja mälu halvenemine, vahetundide ajal teistest eemale tõmbumine ja sõnakehvus, nutuhood ja ropendamine, põhjendamatu agressiivsus ja üliaktiivsus, koolihirm, koolist puudumise sagenemine nii kerge haigestumise kui popitegemise tõttu. (ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega,
7. Mida sa arvad, et saaks teha koolikiusamise vähendamiseks? Sellele küsimusele pakuti vastuseid, et tuleks arvestada teiste erinevustega ning, et peaks lastega (nii kiusatavate kui ja kiusajatega) rääkima, et selline kiusamiskäitumine pole õige ja kiusajatele leidma mingisuguse karistuse. Toodi vastuseid, et peaks rääkima ka kodustele või mõnele kooli töötajale, kes on kiusatavale lähedane isik. Sooviti leida ka varianti kiusamise takistamiseks ja ennetamiseks näiteks ka vahetundide ajal keegi jälgiks rohkem tegevusi. 8. Kelle poole saad pöörduda koolikiusamise puhul? Siinkohal oli välja toodud peaaegu kõik koolis olevad inimesed. Peamised vastused, mis olid välja toodud oli, et pöörduda saab õpetaja, sotsiaalpedagoogi ja direktori poole. Täpsustatud oli ka seda, et pöörduda võiks mõne isiku, kes saab usaldada või, kes on lähedane (vanemad, õed-vennad, sõber, mõni õpetaja) 26
Kui käitumises pole selle nädala jooksul muutust toimunud, tuleb ülevaatekohtumisel giaid (Rogers 1998). algatada kiiresti formaalsemaid protseduurireegleid järgiv otsustusprotsess. Me ei tohiks Tuleb abistada esimese aasta õpetajaid ka selliste põhialustega nagu: kooli sisekorra eeskirjad; anda ühtki vihjet, et sellist käitumist võidaks kauem sallida. Vajadusel võib otsustusprotsess vahetundide ajad; avaldatud distsiplineerimiskava; aja mahavõtmise meetodid; kinnipidamise kaasa tuua koolist eemaldamise või mõnedel juhtudel isegi välja heitmise. kord; edasisuunamise protseduurid ja mänguväljaku juhtimise protseduurid. Need „põhialused“ • Kohtumise lõppedes minge sõbralikult lahku. Vältige vaenulikkuse, „kättemaksu“ või on organisatsioonikultuuris sageli nii juurdunud, et kogenumad kolleegid võivad unustada, kui
annaabi.ee 
