pärineb COO- ! Sünteesi katalüüsib ensüüm atsetüül-KoA karboksülaas. · Seostumine rasvhapete süntaasiga -SH rühmade kaudu · Ahela kasv kahe süsiniku aatomi lisandumise teel neljaetapilise sünteesi käigus; süsiniku doonoriks on malonaat, CO2 vabaneb. LIPGENEESI JA -OKSÜDATSlOONl ERINEVUSI NB! Uute rasvhapete süntees (lipogenees) ei ole rasvhapete lagundamise (-oksüdatsiooni) pöördprotsess · Süntees toimub tsütoplasmas, lagunemine - mitokondri maatriksis. · Sünteesi vaheproduktid on kovalentselt seotud atsüülikandva valguga (ACP, ACP-SH ehk P-SH), lagunemise vaheproduktid - KoensüümA-ga (KoASH). · Süneesi katalüüsivad ensüümid on koondatud multiensüümkompleksiks (nn.rasvhapete süntaas), lagunemist katalüüsivad ensüümid pole assotsieerunud. · Kahesüsinikuliste ühikute aktiveeritud doonoriks sünteesil on malonüül-ACP. Kuna CO 2 vabaneb, siis ahel pikeneb CH3 CO SKoA-lt pärinevate C aatomite arvel.
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda.
on vähem organelle ja mebraanseid struktuure. päristuumsed ehk eukarüoodid-jagunevad protistideks,taime-,seene- ja loomariigiks.iga rakk on ümbitsetud rakumembraaniga.raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,kus leidub mitmesuguseid organelle-enamikes rakkudes on 1 tuum mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tsütoplasma koostis: -60-90% vett ; -org.ained(süsivesinikud,valk,NH,lipiidid) ; -anorg. ained(katioonid,anioodid); -madalmolekulaarsed ühendid;- ainevahetuse vaheproduktid Ehitus: kanalite ja tsisternide süsteem Eristatakse: Karedapinnalist(ribosoomid peal) Sildedapinnalist(ensüümide peal) Tähtsus: 1)Seob organelle omavahel tervikuks 2)ainete transport Rakutuum ehitus: tuumaümbris koosneb kahest membraanist,milles paiknevad poorid mille kaudud toimud ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. tuumasisest plasmast nim karüoplasmaks (sisaldab DNAd,valke,RNA'd ja mimte suguseid madalmol ühendeid. olulisemad tuuma osad on kromosoomid.
Tänu reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid oma ülesannetega veel enam-vähem hakkama Tavameetoditega jäävad selle staadiumi häireid sageli avastamata, va. EKG ja EEG, millega mõõdetakse südame ja aju elektrilisi näitajaid. 2. Biokeemiline. Häirete süvenemisel muutub rakkude ainevahetus ja need hakkavad tootma organismile vajalikke aineid kas vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad. 3. Anatoomiline. Alles seejärel tekivad anatoomilised muutused: haavandid, kivid, ahenemised, kasvajad jne. Mida iga inimene saab ja peab aga ise tegema, on oma tervise tugevdamine ja arendamine. Kui lähtuda sellest, et juba sõna ,,tervis" on väga sarnane sõnale ,,tervik", on lihtne taibata, et TERVIS on kogu füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse tasakaal ja harmoonia. Kõik algab mõtlemisest, mis on tähtis, prioriteet, mille eest ma vastutan, millesse ma panustan
Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku. Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma nendeta ained ei pääseks tuuma ega sealt välja. Membraanid muidu on kõikjal sama ehitusega. Tuumas on karüoplasma. Seal on DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid. Kromosoomid väga peened ja tähtsad niidid. Neid on näha ainult raku jagunemise ajal. Tuumas võib olla üks või veel rohkem tuumakesi, piirkondi, kus
P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee liikumine diffusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani. Osmoos on vee rakkudesse sisenemise põhiline mehhanism. Taimerakk on osmomeetriga analoogiline süsteem. Rakumembraan on poolläbilaskev (läbitav põhiliselt vee molekulidele, mitte rakumahlas lahustunud ainetele). Vakuoolis lahustunud ained (sahhariidid, orgaanilised happed, ioonid), samuti ainevahetuse vaheproduktid tsütoplasmas osalevad osmootse potentsiaali () genereerimises ja madaldavad sel teel raku veepotentsiaali. Tugevalt negatiivse osmootse potentsiaali ja maatrikspotentsiaali tõttu on veepotentsiaal rakus madalam kui välislahuse veepotentsiaal ja vesi siseneb rakku. Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Nimetage osmoosi toimumiseks vajalikud tegurid
Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased välismembraaniga. Päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga (peamiseks koostisaineks on vesi, seal on lahustunud paljud anorgaanilised (katioonide ja ainoonidena, osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides, tagavad stabiilse pH) ja orgaanilised (madalamolekulaarsed (aminohapped, sahhariidid, nukleotiidid, biopolümeerid)) ained, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, lüsosüümid jne; on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks), milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Seda läbib membraanidest moodustunud kanalikeste (ainete rakusisene liikumine) ja tsisternide süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ja mis on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- (paiknevad ensüümid, mis
vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak
vahendusel. kui oleksid suured, häiruks transport Eukariootne (päristuumne) – seen, taim, loom Prokarüoot (eeltuumne) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid 1. Tsütoplasma koostis: -vesi -orgaanilised ained -aminohapped -polümeerid (valgud, polüsahh, nukleiinhapped) -nukleotiidid -ainevahetuse vaheproduktid -mono- ja oligosahhariidid -lahustunud gaasid Tähtsus: -on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 2. Rakutuuma membraanid: Ehitus: -kaks membraani -tuumavedelik – karüoplasma- sisaldab DNA’d -poor (ainete liikumine tuuma ja välja) -kromosoomide/DNA/pärilikkuse aine -tuumake (piirkond, kus kromosoomidelt toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus:
kui lisanduv täiustus või muutus majanduses parandab 1 in. olukorda samal ajal kui see halvendab kellegi olukorda, siis on majandus sotsiaalmajanduslikult efektiivne või Pareto optimaalne Pareto effektiivsus- ressursside jaotus, mille korral ei saa mitte kellegi olukord ressursside ümberjaotamisel muuta paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks SKP (sisemajanduse koguprodukt)- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele
Regulatsioon Rakk on piltlikult võrreldav tööstusettevõttega · Vabrik Rakk · Toorained Lähteained · Valmistoodang Lõpp-produktid · Vaheproduktid metabolismi vaheühendid · Tööpink Ensüüm · Tootmisliin Metabolismirada Vabriku töö peab olema reguleeritud: erinevate tööpinkide läbilaskevõime koordineerimine erinevate tootmisliinide läbilaskevõime koordineerimine tooraine jaotus erinevate tootmisliinide vahel turu nõudlus erinevate valmistoodete järele Vabrikus on insenerid ja ülemused Rakkudes toimib rida erinevaid regulatsioonimehhanisme
Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed Biopolümeerid sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped Ainevahetuse vaheproduktid Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine Rakutuum avastati 1831. aastal Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis. Mitoos raku jagunemise viis, kus kromosoomide arv jääb muutumatuks kaks membraani primaarne ja sekundaarne
kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) - higistamine enam ei jahuta keha, kuna nahk on juba 100% higiga kaetud Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44º C , tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja pärast inimene sureb. (Miks?: Ensüümid denatureeruvad. Ainevahetus ei ole enam tasakaalus, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Osad ensüümid töötavad kiiremini kui teised ja nii võivad kuhjuda mõned ainevahetuse vaheproduktid, samas kui eluliselt tähtsaid lõppprodukte jääb puudu. Rakud kahjustuvad pöördumatult.) Alumine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures organism ei suuda enam püsivat temperatuuri säilitada Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota - ainevahetus peatub ja saabub surm Miks kehatemperatuur tõuseb? PALAVIK (Refereerides H. Jänes ,,Miks kehatemperatuur tõuseb" ajakirjast ,,Tervis")
kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb. Tavaliselt selgitatakse seda ensüümide denatureerimisega, kuid see ei ole ainus põhjus. Tõenäoliselt saabub surm organism ülekuumenemisel ainevahetuse tasakaalustamatuse tõttu, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Temperatuuri tõustes aktiviseeruvad mõned ensüümid rohkem kui teised. Sellest tulenevalt hakkavad kuhjuma mõned ainevahetuse vaheproduktid , samal ajal kui eluliselt vajalikke lõpp produkte jab puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult eriti ajus. LIHASEKRAMBID - Liigesepõletik on üks tavalisemaid vananemisega seotud protsesse. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Näiteks talumeestel on küllaltki sageli puusaliigeste põletik. Liigesele mõjuvate jõudude tulemusel kahjustub kõhrekiht ja seetõttu liigeste libisemisepinnad. Tänapäeval on võimalik asendada kulunud liiges proteesiga.
Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdus 4-9%-ga. Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste
negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud
antikeha - valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid) (neid toodavad B-lümfotsüüdid) antigeen - organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused Seened 1. Milles seisneb seente tähtus looduses? - lagundajad - kääritajad - sümbiondid 2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses? juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid) (eritavad toksiine lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6
gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Seened 1. Milles seisneb seente tähtsus looduses? - lagundajad - kääritajad - sümbiondid 2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses? juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? - ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid) (eritavad toksiine – lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga)
fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik
· Maailmamere oligotroofsetes vetes 0,02% · Eutroofsetes mageveekogudes 0,3% 3 Kemosüntees Primaarproduktsioon võib tekkida ka kemosünteesi teel: anorg ühenditest aeroobsel oksüdeerimisel saadakse keemiline energia ja selle abil sünteesitakse lihtsatest min ainetest org aine. Oksüdeeritavad ained on enamasti org ainete lagunemise vaheproduktid. Joonis 3. Kemosüntees 1. Sulfaatijad bakterid 2. Rauabakterid 3. Nitrifitseerijad bakterid Vt. Vee mikrobioloogia loenguid Kemosünteesil on kaasaegses biosfääris piiratud tähtsus. Kemosünteesivaid baktereid leidub suuremal hulgal seal, kus anaeroobsed tingimused muutuvad aeroobseteks, sest oma elutegevuseks vajavad nad hapnikku ja ühendeid, mis tekivad orgaaniliste ainete aeroobsel lagunemisel. Primaarproduktsiooni määramise peamised meetodid 1
soojuseks. Fotosünteesis eraldub O2 veest, mitte CO2-st. CO2 + 2H2O + 8hv -> CH2O + H2O + O2. Kogu fotosünteesi protsessi jagatakse kaheks osaks, “valgusreaktsioonid” ja “pimereaktsioonid”. “Valgusreaktsioonides” lagundatakse vesi, kuid CO 2 taandava jõuna ei eraldu mitte vesinik, sest see lenduks, vaid universaalne bioloogiline e- kandja NADPH. Fotosünteesi “pimereaktsioonides” NADPH ja ATP kasutatakse CO2 taandamiseks. Calvini tsükli vaheproduktid on fosfaadid. CO2 taandamiseks kasutatakse 4 elektroni energia, mis eralduvad veest ja mille abil kahe kaksiksidemega CO2 struktuur ümber kujundatakse nelja üksiksidemega struktuuriks. Tekkiva suhkru koosseisu jääb aga neljast elektronist kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi.
negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid
Glükoosi oksüdatsioonireaktsioonide ahel. ATP produtseerimine anaeroobsetes tingimustes. Iga reaktsiooni (märgitud numbritega 1 - 9) katalüüsib erinev ensüüm. Reaktsioonis 4 toimub C6- suhkru lõhustumine kaheks C3- suhkruks, mistõttu edasistes staadiumites molekulide arv kahekordistub. PÜRUVAADI KATABOLISMI KOLM RADA PÜRUVAADI KONVERSIOON ANAEROOBSETES TINGIMUSTES KÄÄRIMINE - Bioloogilise oksüdatsiooni protsess, kus elektronide aktseptorina toimivad oksüdatsiooni vaheproduktid. Käärimine GLÜKOOS -> PRODUKTID 1-4 ADP 1-4 ATP * etanool * laktaat * propionaat * atsetaat jt. TRIKARBOKSÜÜLHAPETE TSÜKKEL (TCC) EHK TSITRAADITSÜKKEL EHK KREBSI TSÜKKEL
Depoorasva hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest, eelkõige õigest toitumis- ja elureziimist. Depoorasv moodustub 4 päeva jooksul toidurasvast. Depoorasv uueneb pidevalt: 5 - 9 päevaga uueneb kuni pool depookudede rasvast. Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus. Peale triglütseriidide esinevad inimorganismis ka monoglütseriidid (MG) ja diglütseriidid (DG), mis on organismis lipiidide metaboliidid (ainevahetuse vaheproduktid). Plasmamembraanis tekivad hormonaalse signaali ülekande käigus diglütseriidid, mis töötavad signaalülekande vahendajana. V a h a d kujutavad endast rasvhapete ja üheaatomiliste alkoholide liitestreid. Vahade esindajaks on lanoliin ehk villavaha kolesteriini ja rasvhapete estrite segu. Lanoliin kindlustab naha elastsuse; on kollane pehme mass; soeb vett ülihästi, kuid vees ei lahustu. Kasutatakse salvides ja kosmeetilistes vahendites.
Zeatiin, adeniin Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse Tsütokiniini füsioloogiline toime a) rakkude jagunemise stimuleerija. b) soodustab kallusel võrsete teket (vs auksiin soodustab juurte teket). c) aeglustab vananemist (toitaineid liiguvad pritsitud piirkonda) d) soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu. e) vähendavad apikaalset domineerimist. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni biosünteesirada. Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Seda sünteesitakse metioniinist, millega peab seostuma ATP. Tekib S-adenosüülmetioniin. Oluliseks ensüümiks on ACC süntaas, mis saadud produktist sünteesib ACC, mis omakorda oksüdaaside toimel muudetakse etüleeniks. Pärssivaks kohaks võib olla ACC süntaasi geeniperekondade mitte ekspresseerumine.
° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin
(II) Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid. Summaarsed e. brutoreaktsioonid koosnevad elementaareaktsioonide Keemilise sideme tüübid. ahelast, kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni
ja säilis 2 p orbitaali, nendevaheline nurk on 190° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°. 4. Keemilise sideme tüübid. Kovalentne : polaarne ja mittepolaarne ; Iooniline side ; Metalliline side; jne. 5. Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid. Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid. Summaarsed e. brutoreaktsioonid koosnevad elementaareaktsioonide ahelast, kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni lähteaineks. Reaktsioonide põhitüübid: 1) Liitumisreaktsioonid- liituvad lähteaine A ja B andes produkti C; 2) Elimineerimisreaktsioonid- vastupidine liitumisele, näiteks lähteaine A annab kaks produkti;
Zeatiin, kinetiin, bensüüladeniin. Ei esine ainult vaba kujuna, vaid ka seotuna riboosi ja fosforiboosijäägiga. 47. Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse rakkude jagunemise stimuleerimine (G2mitoosi), auksiini/tsütokiniini c suhe reguleerib morfogeneesi kalluses, aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist, vähendab apikaalset domineerimist, suurendab lehe pinda 48. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Lähteühend: metioniin. Vaheproduktid SAM ja ACC. Metioniin aktiveeritakse ATP-ga ja tekib adenosüülmetioniin. ACC tekib ACC süntaasi vahendusel. Limiteeriv reaktsioon on ACC süntees 49. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ACC süntees ja viimane reaktsioon etüleeni süntees 50. Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid kiirendab viljade valmimist; lehtede/viljade langemine (abtsissioon); varte pikkuskasv
Gibereliinide (GA) molekulid koosnevad neljast isopreeni jäägist, st on diterpeenid ja sisaldavad 20 süsiniku aatomit. Ahelad on tsükliseerunud. Jaotatakse kaheks rühmaks: C20 – giberelliinid – sisaldavad 20 C aatomit ja neli tsüklit C19 – giberelliinid – on kaotanud ühe süsiniku ja tekkinud täiendav laktooniring (viis tsüklit) Ühes ja samas taimes esinevad mitmed asendusrühmade iseloomult ja paigutuselt erinevad giberelliinid, mida arvatakse olevat biosünteesiraja vaheproduktid. Süntees Pikka aega eeldati, et GA-de süntees toimub nagu paljudel teistel terpenoidsetel ühenditel tsütoplasmas klassikalises atsetaat-mevalonaatses rajas moodustuvast mevalonaadist, millest tekib isopentenüülpürofosfaat (IPP). Praegu on teada, et selles rajas sünteesitakse seskviterpeenid (näit ABA), triterpeenid (steroidsed ühendid) ja polüterpeenid (kautsuk, gutta). Kloroplastides moodustub IPP GAP/püruvaatses rajas, mille olemasolu avastati suhteliselt hiljuti (1993)
Nii vajatakse riboosi ja desoksüriboosi nukleiinhapete sünteesiks. Süsivesikute ainevahetuse vaheühendid on aluseks rasvhapete ja mõnede asendatavate aminohapete sünteesil. MILLINE ON TÄPNE TOIDU SÜSIVESIKUTE HULK PÄEVAS? Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste
hormoonid. SUGUHORMOONID Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes munasarjades munandites, aga samuti ka kollakehas ja platsentas, vähesel hulgal neerupealsete koorolluses. Eristatakse meessuguhormoone (androgeene) ja naissuguhormoone (östrogeene). Keemiliselt struktuurilt on nad steroidid. Neid sünteesitakse kolesteriinist, aga sünteesi vaheproduktiks on progesteroon esineb nii munasarjades kui munandites. Androgeenid on östrogeenide sünteesi vaheproduktid, seepärast on nii mehe kui naise organismis samaaegselt mõlemaid hormoone. Mehe organismis on ülekaalus androgeenid, naise organismis östrogeenid. Suguhormoonid tagavad suguorganite ja sekundaarsete sugutunnuste arengu, mõjutavad organismi ainevahetust. Naissuguhormoonidest on kõige suurema aktiivsusega östrogeenid östradiool, östriool, östroon -toodetakse munasarjade folliikukites. Nad määravad menstruaaltsükli, raseduse ja
ssinikku, tpset koostist ei ole vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas
kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) - higistamine enam ei jahuta keha, kuna nahk on juba 100% higiga kaetud Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44º C , tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja pärast inimene sureb. (Miks?: Ensüümid denatureeruvad. Ainevahetus ei ole enam tasakaalus, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Osad ensüümid töötavad kiiremini kui teised ja nii võivad kuhjuda mõned ainevahetuse vaheproduktid, samas kui eluliselt tähtsaid lõppprodukte jääb puudu. Rakud kahjustuvad pöördumatult.) Alumine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures organism ei suuda enam püsivat temperatuuri säilitada Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota - ainevahetus peatub ja saabub surm Miks kehatemperatuur tõuseb? PALAVIK (Refereerides H. Jänes ,,Miks kehatemperatuur tõuseb" ajakirjast ,,Tervis")
Toit peab rahuldama nii organismi energia, kui toitainetevajaduse. Ratsionaalse toitumise teoorial põhinevaid soovitusi järgides rahuldatakse organismi vajadusi ainult osaliselt. Adekvaatse toitumise teooria põhiseisukohad on järgmised: · Organismi vajaduste katmisel toiduga kaasneb suure hulga bioloogiliselt aktiivsete ainete sekkumine toidu seedimisse ja omastamisse; · Toidu mõju pingeseisundis ja rahulikus olekus on erinev; · Seedimise käigus moodustuvad vaheproduktid võivad ajutegevust ergutada või pärssida. Neid kolme seisukohta oleks mõistlik oma menüü koostamisel arvestada. Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7
Kui vereringe intensiivistumine nahas ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri siis nimetatakse seda kriitiliseks temperatuuriks. Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb. Nii kõrge temperatuuri juures aktiviseeruvad mõned ensüümid rohkem kui teised. Sellest tulenevalt hakkavad kuhjuma mõned ainevahetuse vaheproduktid, samas kui eluliselt vajalikke lõpp-produkte jääb puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult, eriti ajurakud. Kui temperatuuri alandada, siis ühel hetkel ei suuda organism enam püsivat kehatemperatuuri hoida, seda nim alumiseks kriitiliseks temperatuuriks. Vesi juhib paremini soojust kui õhk, seetõttu on vees inimese termoneutraalne tsoon 35-36C. Kui viibida pikemat aega sellest jahedamas vees, siis tuleb alajahtumise vältimiseks kasutada kehal soojusisolatsiooni
Vananemise pärssimine. Tsütokiniinidega pritsimine soodustab toitainete liikumist pritsitud piirkonda. Külgpungade arengu soodustamine ja seega vähendab apikaalset domineerimist. Soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu. Suurendavad lehepinda de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu. 68. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Sünteesi lähteühendiks on metioniin. Metioniin aktiveeritakse seostumisel ATP-ga (PPi + Pi eraldub) ja tekib S-adenosüülmetioniin. Aminotsüklopropaankarboksüülhape (ACC) on sünteesi vaheühendiks, mis tekib ACC süntaasi vahendusel 69. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ? Limiteerivaks reaktsiooniks etüleeni sünteesi ahelas on ACC süntees
Nii vajatakse riboosi ja desoksüriboosi nukleiinhapete sünteesiks. Süsivesikute ainevahetuse vaheühendid on aluseks rasvhapete ja mõnede asendatavate aminohapete sünteesil. MILLINE ON TÄPNE TOIDU SÜSIVESIKUTE HULK PÄEVAS? Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi
ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda)
kuna polü(A)-järjestus võib olla nende nukleaaside kinnitumiskohaks muidu vahetult 3' otsas sekundaarstruktuuri sisaldavatele mRNA-dele. Kui rakud on defektsed nii PAP I kui ka PAP II suhtes, on see rakkudele letaalne. Arvatakse, et mRNA polüadenüleerimine on bakterirakus pidevalt toimuv protsess, mis aitab kaasa mRNA molekulide täielikule degradeerimisele. Näiteks PNPaasi- ja RNaas II-defektsetes tüvedes on rakku kuhjuvad mRNA degradatsiooni vaheproduktid polüadenüleeritud. Operonisisene geeniekspressiooni regulatsioon Kuigi geenide transkriptsioon võib alata sama(de) promootori(te) alt, vajab rakk vastavaid geeniprodukte sageli erinevas koguses. Operoni geenidevahelises alas on leitud järjestusi, mille baasil võivad tekkida RNA sekundaarstruktuurid. Polütsistroonse mRNA lõikamine algab enamasti geenide vahelt ning kuna tekkinud mRNA segmendid on erineva elueaga, võib see olla üheks mehhanismiks, mis aitab reguleerida
see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega
Ka temperatuur avaldab mõju taimekaitsevahendite lagunemise kiirusele: temperatuuri tõus 10° C võrra kiirendab lagunemist 2,5 … 3 korda. Taimekaitsevahendite eemaldumist mullast soodustavad ka sademed ning päikesekiirgus. Taimekaitsevahendite lagunemine on vaid harvadel juhtudel ühe-etapiline, mil preparaat laguneb süsihappegaasiks, veeks ja mõnedeks anorgaanilisteks sooladeks. Sageli toimub lagunemine mitmes etapis, kusjuures lagunemise vaheproduktid võivad samuti olla taimedele kahjulikud. Kui taimekaitsevahendid ei lagune ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, algab nende akumuleerumine kasvupinnasesse, mistõttu pinnas saastub. Kahjulikeks aineteks loetakse ka mitmeid raskemetalle, mis võivad sattuda kasvupinnastesse näiteks komposti koosseisus, juhul kui selle tootmisel on toorainena kasutatud näiteks heitveepuhastite setteid. Erinevad pinnased, olenevalt nende omadustest (näiteks pH, orgaanilise aine sisaldus jm)
5. Vee kohta küsimsed on lähtuvalt biofunktsioonidest (Nimeta kaks põhjust miks imetaja vajab eluks vett? Miks on vajalik amnioni vedlik?). Orgaaniline keemia. Süsivesikud süsivesikud on üldmõiste (vahet pole kas räägitakse mono v polüsahhariididest), rahvusvaheline mõiste, mõite võeti esimesena kasutusele TÜ-s 1844. aastal. Jaotus: monosahhariidid e monoosid (3-7 C aatomit) (üldmõistena trioosid 3C-ga suhkrud), (fotosünteesi algproduktid ja glükolüüsi vaheproduktid), pentoosid (riboos ja desoksüriboos, palju erinevaid pentoose on nt puidu koostises (ksüloos- ksüloosist tehakse ksülitooli)), heksoosid (glükoos e. viinamarjasuhkur ja fruktoos e puuviljasuhkur, galaktoos). Oligosahhariidid (2- 10... monoosi jäägist), põhiline rühm disahhariidid: sahharoos (glükoos+ fruktoos), laktoos (glükoos+galaktoos), maltoos (glükoos+glükoos). Oligosahhariide leidub
annaabi.ee 
