Tsütoloogia (0)

Tsütoloogia - teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.Tsütoloogia sünniks võib lugeda XVII sajandi keskpaika.
Rakuteooria põhiseisukohad on :

• Kõik organismid on rakulise ehitusega.
  
• Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel
  
• Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
  

Rakke uuritakse:
binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga
stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust
valgusmikroskoop -ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure
radioaktiivsed isotoobid -uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse
Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik.
4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude.
üherakulised(amööb, kingloom ,silmviburlane) ja hulkraksed organismid.
Päristuumne rakk
eeltuumsed ehk prokarüoodid- bakterid . puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses on vähem organelle ja mebraanseid struktuure.
päristuumsed ehk eukarüoodid-jagunevad protistideks,taime-,seene- ja loomariigiks.iga rakk on ümbitsetud rakumembraaniga.raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,kus leidub mitmesuguseid organelle-enamikes rakkudes on 1 tuum mis reguleerib kogu raku elutegevust.
Tsütoplasma
koostis: -60-90% vett ; -org.ained(süsivesinikud,valk,NH, lipiidid ) ; - anorg . ained(katioonid,anioodid); -madalmolekulaarsed ühendid;- ainevahetuse vaheproduktid
Ehitus: kanalite ja tsisternide süsteem
Eristatakse: Karedapinnalist( ribosoomid peal) Sildedapinnalist(ensüümide peal)
Tähtsus: 1)Seob organelle omavahel tervikuks 2)ainete transport
Rakutuum
ehitus: tuumaümbris koosneb kahest membraanist,milles paiknevad poorid mille kaudud toimud ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. tuumasisest plasmast nim karüoplasmaks (sisaldab DNAd,valke,RNA'd ja mimte suguseid madalmol ühendeid. olulisemad tuuma osad on kromosoomid .
tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine)
Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub.
Kromosoom
inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks)
Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene)
Histoonid : kaitsevad DNA'd
Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega)
Rakumembraan:
Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest
Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome
-ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil.
Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.
Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil.
Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine.
Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani , ER-i ja rakuorganelle
raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses
Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises.
Lüsoom
ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene.
Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule
Taimerakk
Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu . On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest( taimerakkudel ! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki)
kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees.(nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on)
Kromoplast -Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse
Leukoplastid-tärklise varuaine ladestub sinna. Värvusetud. vakuool -mebraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab varu-ja jääkaineid,palju vett, suhkruid ja org happeid .
Turgor-taime siserõhk( kui see rakus langeb siis vajuvad lehed longu.)