Elamistingimused Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi: 1) suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega, osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega. 2) ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse väljast eraldi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks. 3) väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul väljastpoolt sisse. Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust soodustas pesu keetmine toas, sest pesukööki polnud. Õhku rikkuasid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid(uriini koguti vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada, jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri kui ka töö. Alles 19.sajandi lõpus, a...
TÖÖSTUSLIK PÖÖRE EUROOPAS 8.klass Imbi Vaikmäe MIS ON TÖÖSTUSLIK PÖÖRE? 18.saj hakkas manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega Kasutusele võeti masinad = tööstuslik pööre Tööstusliku pöörde jaoks oli vaja 1) inimesi masintööle = palgatöölised 2) raha vabrikute rajamiseks saadi kaubandusest 3) toorainet Suurenes kaupade tootmine Turg hakkas mõjutama tootmist ( nõudlus teatud kaupade järgi) Tekkis tootjate vahel konkurents ( kvaliteet ja hind) TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE ALGUS INGLISMAAL Inglismaal tekkisid pärast revolutsiooni tingimused 17.saj. AÜs toimus tööstuslik pööre alles 19.saj Inglismaal muutused esmalt söe ja tekstiilitööstuses Rauasulatamiseks vajati sütt ja seepärast võeti kasutusele
Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine lahendus on nende tankerite iga-aastane tihe kontroll rahvusvahelise asutuse poolt, mis määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad hakkaksid ostma tankereid, millel on topeltpõhi. Nafta ammutamine ja töötlemine on riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju. Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad
olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui
Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad, mis ei lasknud kaevandusgaasidel maa alla süttida. Senise puidu asemel sooviti kasutada tugevamat rauda masinate ehitamiseks. Raskendas asjaolu, et rauamaaki tuli sulatada suurel kuumusel, kuid kütteks puitu poleks lihtsalt jätkunud. Siis õpiti sulatusahju kütma kivisöega. 19
Daatum Leiutaja Leiutis 1765 James Watt Konstrueeris universaalse aurumasina. Hakati kasutama transpordis ja vabrikutes 1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri ...
manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel õnnestus kuskil vabrikus tööd saada, olid seal jubedad tööolud, kesine palk ja pikad tööpäevad. Kõik see viis suure varandusliku kihistumiseni, ent samas aitas kaasa ühiskonna, kui terviku, arengule. Tööliste tingimused jäid siiski väga kehvaks, kuid tänu suurele tootlusele, tekkis vabrikute vaheline konkurents. Laiemalt hakati kasutama vedurit 19. saj. keskel. Esialgu küll ainult söekaevandustes. Raudtee areng soodustas liikumisvabadust, kauba kiiremat liikumist ja kiirendas infovahetust. Aurumasina ja raudlaevade kasutuselevõtu tõttu arenes ka laevaliiklus. Raudteeehitus ja laevadele kanalite kaevamine andsid paljudele tööd, kuid siiski polnud kõik maaomanikud alati nõus, et nende maalt rongid läbi sõidavad. 20. saj. algul hakkas autode võidukäik.
paberivabrik asustati Tallinna Ülemiste järve lähedale 1841 a. Teistest tööstusharudest väärivad märkimist metalli- ja masina, tiku- , keemia- , naha- , viina- ja õlletööstus. Rajati uusi saeveskeid. Keemiasaadusi tarbisid kõige rohkem riidevärvimise ettevõtted. Eestis algas 19. Saj. teisel veerandil üleminek manufaktuuril vabrikule, seega võime kõneleda tööstusliku revolutsiooni algusest. Üleminek mehhaniseeritud suurtööstusele halvendas tööliste olukorda. Suurte vabrikute ümber kujunesid töölisasulad. Kõige selle tagajärjel algasid tööliste vastuhakud. 19. Saj. teisel poolel algas Eestis tööstuslik pööre. Ühenduses sellega hakkas kapitalistlike suhete alusel kujunema tööstusproletariaat.
c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin
Müra ja muusika mõju inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele.
1872- eesti kirjameeste selts ( ülesandeks: eestikeelse põhisõna väljaandmine), Aleksandrikooli loomine. Carl Robert Jakobson- osales põllumajandusseltside töös, ajaleht Sakala, majanduslike olukordade paranemine, 1881- president kirjameesteseltsis. 1878- ajaleht Sakala Eesti sajandivahetusel Venestamine: 1885. vene keelne kooliharidus, vene ametnikud, asjaajamine vene keeles. Raudteede ehitamine: 1870- esimene raudtee Eestis, vabrikute ja tehaste rajamine, pabervabrikud, tselluloosi tehas, metallitööstused, põllumajanduse areng. Erakondade kujunemine: Jaan Tõnisson- Eesti poliitiline partei, Postimehe toimetaja- 1896, emakeelse koolihariduse taastamine. 1901- Teataja, Konstantin Päts, majandusliku olukorra parandamine. 1905. aasta revolutsioon- lõpetas venestamise, nõudmised: demokraatlikud vabadused-nende kehtestamine, talurahvale maa andmine, rahvuslikud taotlused eestlaste poliitiliste õiguste
esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehnoloogia on hetkel oma kõrgpunktis. Sellele ei pöörata võibolla tänapäeval enam nii palju tähelepanu kui teadmus- või infoühiskonnale, aga viimastest tuletatud avastusi rakendatakse just tööstusühiskonnas. Tööstuslik kaubatootmine kaotab küll tasapisi tähelepanu, aga pigem see pidevalt areneb, muutused ilmnevad tasa ja targu.
parandada transpordiolusid ning juba peagi rajati uusi maanteid ning ka raudteid. Nii sai alguse raudteeliiklus Inglismaal. Samuti arenes vabrikutööstus suure hooga. Uute masinate kasutuselevõtt tähendas inimeste jaoks aga meeletult pikkasid tööpäevi (1618 tundi), mis tekitas inimestes pahameelt. Samuti olid vabrikuhooned enamasti ebameeldivad paigad räpased, pimedad ja rõsked. Vabrikute arengu tõttu jäid paljud endised käsitöölised töötuks. Kuna vabrikandile oli kõige odavam tööle palgata lapsi, täitusid vabrikud alaealistega ning alla veerandi töölistest olid täiskasvanud mehed. Eriti kehv oli olukord Iirimaal. Ligi pool elanikkonnast oli äärmiselt vaene ning sealsete talupoegade õlul oli ränk maksukoorem. Kuna iirlased olid katoliku usku, ei tohtinud nad kuni 1829
talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik, esimene eesti keelne ajaleht ,,Lühhike Öpetus", eesti keelse ilmaliku kirjanduse väljaandmine, arhidektuuris 1770 Barokk edasi klassitsissm *19 saj esimene pool- Tartu
Puhkpillidest olid käibel kõikvõimalikud puhkpillid põhihäälestusega C, Des, D, Es, E, F, G, A ja B. Häälestuse muutmiseks kasutati erineva pikkusega kroone ja poognaid.. 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega Tabel 3 Orkestrid alluvuse järgi Linnades Maal Vabrikute orkestrid Koolide orkestrid Seltside orkestrid Koguduste orkestrid Seltside
Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised
mida saadi kolooniadest. ● Tööstuslinnade teke ● Inglismaa oli maailma majanduse juhtrollis. ● Tekkisid monopolid ● Kolm kõige suurema väliskaubandusega aastakäibega riiki: Suurbrittania, Saksamaa ja Prantsusmaa Tööliste olukord ● Tööpäevad kestsid 12-14 tundi ● Põllumajanduses tööhõive osakaal vähenes ● Kasvas tööstustööliste osatähtsus ● Tööliste jaoks loodi asulaid vabrikute ümber ● Kasvas teenuste tarbimine ja teenindussektoris töötavate inimeste osakaal ehk arstiabi oli kergemini kättesaadavam. 1. maailmasõda ● Arvati, et sõda tuleb kiire ja lihtne, kuigi tappis 10 miljonit inimest ja haavati sai 20 miljonit inimest ● Oli 2 liitu: Kolmikliit ja Antanti riigid ● Sõda puudutas kõiki ehk rünnata said ka tsiviilinimesed ● Kõige rohkem inimesi kaasas sõtta Saksamaa
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2
vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795. aastal rajas aktsiaselts Amelung & Co, mille kaasosanikud olid Riia raehärra E. Rautenfeld ja V. Berends ning Võisiku mõisnik George v. Bock ja Carl Philip Amelung. Loodi mõisa aladele kaks uut vabrikut: Rõika vesiveski juurde peeglite lihvimise ja poleerimise vabrik "Catharine" ja Meleskisse klaasipuhumis- ja lõikamisvabriku "Lisette". Vabrikute nimed Catharine ja Lisette anti Võisiku mõisniku Bock`i abikaasa ja tütre järgi. 19. sajandi alguses kasvas klaasitööstus Eesti suurimaks tööstusteettevõtteks. 1822. aastal suurenes ettevõtte edu, sest võimsuselt konkureeris see vaid Rjazanis klaasivabrikuga, mis asus Venemaal. Meistrid ja oskustöölised olid enamasti sakslased, liht- ja abitöölised aga eestlased. Rõika - Meleski Peeglivabrik (Osaühisus) 1916
Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed Positiivsed: Käsitöö asendumine masinatega töö muutus kergemaks Tootmine muutus kiiremaks Tarbekaupade kättesaadavus suurenes kõvasti ja hinnad läksid odavamaks Soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraale Negatiivsed: Käsitöö asendumine masinatega paljud jäid tööta Vabrikute töötingimused ja palgad oli kehvad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht.
"Emajõe sünd","Vanemuise laul";"Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus>mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad, rahvusluse ärkamine Euroopas>austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2, Üritused: ajaleht"Perno Postimees 1857. Laulu-ja mänguseltisd(Vanemuine, Estonia, Koit, Kannel)-->rahvuslik teater 1870. 1. Üldlaulupidu1869 kandev idee-haridus->Eesti Aleksandri idee(peakomitee:Hurt,Jannsen,Krzw,Jakobson.) 1872-Eest kirameeste selts->Hurt > E keele
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Inimtegevuse tulemusel suureneb SO2 sisaldus õhu peamiselt vabrikute ja sisepõlemismootorite kasutamise tõttu. Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit saab kasutada ka värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete ja paberi valmistamisel. Väevlist saab ka erinevaid väetisi, happeid jt
Sest vene tsaar lubas õigeusku astujatele venemaal maad. 10. Suurim talurahvarahutus 1858? Mahtra sõda 11. Millise kultuuri kasvatamine muutus 19. sajandi 2. veerandist alates ulatuslikuks? Laevaehitamine ja meresõit 12. Mida soodustas talupoegade üleminek raharendile? Taluinimesed vananesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda talu enda majanduse parandamisele 13. Mida kujutas endast tööstuslik pööre? Käsitööle rajanevat manufaktuuride asemele vabrikute ehitamist, kus tööd tehti juba masinatega 14. Mis kiirendas sajandivahetusel tööstuse arengut? Raudteede rajamine 15. Milline sündmus toimus juunis 1884 Otepää kirikus? Tunnustati eestlaste rahvuslipp 16. Rahvusliku liikumise 3 tähtsamat juhti 19. sajandi keskel? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald ja J.V Jannsen 17. Kes olid eestlaste rahvustunde esimesteks äratajateks (2)? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald 18. Millal (kuupäev, kuu, aasta) ja kus (koht) toimus I üldlaulupidu?
amatöör, plastiliin, martsipan, paragrahv, ulgumerel, haruharva, afise, bors, jazz, zonglöör, prozektor, giid, zürii, vaprus, mõtekas, pikksilm, pidzaama, materiaalne, anekdoot, arhitekt, distsipliin, brosüür, aja jooksul, sealpool, Balkani maad, kandlemäng, vana kandle helid, kõnelemiskiirus, raamatu-aasta, viiekümnesentimeetrised, üle jõu käiv, sõjaeelne, Peetri-vanune, septembrikuu, vabrikute korstnad, idataevas, las või, päevakajaline, Tartu ja Tallinna vaheline bussiühendus, läähe-eestlane, S-kujuline manatee, tohutu suur, sinnapoole, mõtekas, marsski, müüjatele, intervjuu, kirjaviija
külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid, valmisid mitmesugused jutustused. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid
Söe ja tekstiilitööstuses 7. Millal tööstuslik pööre seal algas? 17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9. Mis olid tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed? Kaupade tootlus kiirenes ja suurenes, töökohti tuli juurde ja hariduse levik suurenes. 10. Mis olid tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed? Käsitöölised jäid tööta, vabrikute ümber tekkisid väikesed linnad kus elu ja olme tingimused olid väga kehvad. 11. Kes ja millal leiutas aurumasina, veduri, auriku? James Watt leiutas 1765. Aastal aurumasina, Georg Stephenson leiutas 1814.a. veduri, Robert Hudson leiutas 1807. a. auriku. 12. Millised muudatused tõi tööstuslik pööre põllumajandusse? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid, põllukultuurid ja masinad (nt :raudader, külvi-ja viljapeksumasin). Põllumajandussaaduste tootmine suurenes. 13
K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad
Üldjoontes olid tööstusliku pöörded aga positiivsed. Seda sellepärast, et see kiirendas ja arendas väga palju majandust. Alguse sai ka industriaalühiskond, kus leituati väga palju elu lihtsamaks tegevaid asju. 6. Industriaalühiskona teke muutis inimeste igapäevaelu väga palju. Kui ennem tegelesid paljud käsitöö ja põlluharimisega, siis nüüd tuli oma tööjõudu müüa vabrikutesse. Tuli kolida ka vanast kodukohast vabrikute lähedusse. Paranes aga kaupade kvaliteet ja toodeti ka varasest rohkem tarbekaupu. See lihtsustas natuke elu. Industriaalühiskonnas hakati energiallikana laialdaselt kasutama ka elektrit. Täiustusid ka sidepidamisvahendid: leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ja raadio. 7. Industriaalühiskonna kujunemisele aitas tugevasti kaasa transpordi, eelkõige just raudteede areng. Esimene raudteeliin rajati 1825. Aastal Inglismaal. 1830. Aastal algas
VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870. ja see ühendas Peterburi Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemusolu andis tõuke suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimalik paremini toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajanduse arengut. TÕNISSON PÄTS Põhinõue Emakeelse koolihariduse taastamine Eestlaste majandusliku olukorra parandamine Suhtumine suurde poliitikasse Püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida. oli päri suure poliitikaga. Toetajaskond Tugevnesid eelkõige eesti harituskonnale, jõukamatele taluomanikele ja eesti linnakodanlusele
Sellest fondist peavad talupojad saama maatükke ilma igasuguse väljaostuta, neid maid ei või müüa ega osta. Teine pool maast peab jääma vabasse ringlusse ostu-müügi alusel ja seda tuleb ekspluateerida vabapalgalise tööjõu kasutamisega; see osa maast on määratud "külluse saavutamiseks". Pestell käsitles ka tööstuse arendamist, kuid ei kavandanud siin nii radikaalseid muutusi kui põllumajanduses. Ta ei tõstnud üles küsimust manufaktuuride ja vabrikute forsseeritud arendamisest. Kuid erinevalt mõnedest dekabristidest tunnistas Pestell protektsionistlike tollide kasutamise vajadust eesmärgiga luua võimalikult soodsad tingimused kodumaise tööstuse kiireks ja edukaks arenguks. Sisekaubanduses pooldas ta kõigi seisuste õigust tegelda selle majandusharuga. Pangandussüsteemi pidas Pestell tarvilikuks niimoodi ümber korraldada, et igas vallas oleks loodud pank, padimaja ja kindlustusseltsid
10. Millised 2 eesmärki olid Stolõpini reformidel? Murda külakogukondlik korraldus maal. Et talupojad koliksid ääremaadele. 11. Milles väljendus venestamispoliitika Eestis? a) Haridus muudeti vene keelseks b) Asjaajamine kõik muutus vene keelseks, need kes vene keelt ei osanud vallandati c) Usutlus õigeusk 12. Milles seisnes raudteede rajamise tähtsus Eesti? See aitas kaasa suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks. Soodustas põllumajandust. Mitmed Eesti väikelinnad tekkisid raudteejaamade juurde tekkinud alevikest. 13. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Tõnisson tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele, astudes välja saksastumise ja venestumise vastu. Üks tema nõu oli emakeelse koolihariduse taastamine. Päts otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest. Pidas rahvustunde kasvatamise kõrval
Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest.17.sajandil oli ka nõiaprotsesside kõrghetk. Kuid ega kõik nii sünge polnudki. Kui positiivsemalt mõelda, siis oli esmakordselt kogu Eesti ühe riigi võimu all ning saabus pikem rahuaeg. Rahvaarv kasvas ja talupoegade õiguslik kord paranes. Eesti aladel hakkas ka majandus jõudsalt arenema. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva.Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus-süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head,
• Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20.saj I veerand) • Varasema kunsti ja elukorralduse eitus • Suurlinliku elulaadi, masinate, vabrikute ülistamine • Sõja, vägivalla, liikumise ja jõu ülistamine • Keelereeglite eiramine FUTURISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Majakovski • A. Kivikas TÄNAN VAATAMAST!
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi,
raudteed, millega olid kõik tollased linnad saanud endale raudtee ühenduse. • Tekkis laevandus ja paadikaubandus • Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel ning kaupa veeti Riiga, Peterburgi Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut • Laevakaubandusest kujunes eestlastele tähtsaim majandusharu • Linnadesse hakkasid kolima suuremal hulgal ka eestlased • 19. sajandi lõpuks oli iga 5. Eesti elanik linlane • Vabrikute arenemine sai alguse villatöötlemisest • Vajadus villa järele soodustas lammaste kasvatust ning elavdas karjakasvatust • Eesti kaubanduse arengule aitas ka kaasa Venemaaga ühine turg • Tööstus paisutati lähtuvalt Vene impeeriumi huvides Tööstuslinnade elu • Tööstuse areng Eestis toimus sajandi keskel • Suurtööstuse põhiharudest oli Eestis sel perioodil kõige arenenum tekstiilitööstus • Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva
ning solidaarsuse ehk kooskõlastatud revolutsioonide ning liberaalse liikumise vastaste tegutsemiste põhimõtetest. 12. Iseloomustage industriaalühiskonda. Millised on kõige tähtsamad erinevused võrreldes varasema agraarühiskonnaga? Kasutati masinaid, manufaktuuride asemel vabrikud, uute leiutiste rajamist hakati osaliselt rahastama, tööjõud saadi põhiliselt maalt, rahvastiku arv tõusis, vee asemel aurumasin, tekkis tööpuudus, vabrikute ja tehaste tekkimine, uute leiutiste kasutuselevõtt, ühiskond arenes kiiremini. 13. Miks ei tahetud 19.sajandil kodanikuõigusi naistele laiendada? Leiti, et naine on sõltuv mehest ja tema iseseisvus on midagi täiesti vastumeelset. 14. Millised sotsiaalsed grupid kandsid Euroopa liberaalset liikumist? Tooge selle kohta 3 näidet! - 15. Miks andis rahvusriigi loomine nii Saksamaale kui ka Itaaliale olulise tõuke arenguks?
tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee reostus omakorda kahjustab loomi, õhku, pinnanst jne. Vett peaksime igaljuhul hästi hoidma. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s. Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained, heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled. Samas võivad tuuled tuua palju väga kahjulikke ained teistest riikidest. Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi
Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad Postimees-Jaan Tõnisson, Sakala-Jakobson 13
igikeltsa sulamist ning majade vajumist. Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid ja paljud inimesed lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt või päriselt sinna elama asunud. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma.
+ sobiva toorme olemasolu + tegurite kvaliteedi paranemine - vähene riiklik rahastamine + välisnõudlus (2009. a - Indoneesia) - välisinvestorite puudulik huvi + kohalikud tarnijad uute vabrikute rajamisel + roheline mõtteviis (taaskasutamine) - oskustööjõu puudus - Skandinaavia kõrgelt arenenud liidrite - lahknevus hariduse, teaduse ja lähedus (Soome, Rootsi jt)
neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. Transport Uute tööstuslike toodete toimetamiseks tarbijateni oli tarvis transpordisüsteemi. Aastail 1750 1830 kaevati kanaleid, mis ühendasid omavahel tähtsamaid jõgesid ja linnu. Enamik maanteid oli kehvad, kuid 1804. aastal ehitas Richard Trevithick maailma esimese auruveduri. 1830. aastateks oli Inglismaal puhkenud raudteehullus, peatselt ehitati raudteed ka teistes Lääne Euroopa riikides ja läbi kogu PõhjaAmeerika. 1870
Popov, Marconi-raadio Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele) 8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered kaasa; tähtsal kohal oli ka linnakultuur, mis erines maakultuurist oluliselt. Linnas oli teater, raamatukogud jne. 10.Proletariaat vabrikutöölised, kodanlus- keskklass(vabrikute omanikud, haritlased, pankurid jne). Ühiskonnaarengu mõju: 11.Riikidevahelised suhted muutusid tänu majanduse arengule, sest suurenes konkurents. Suurriigid, kes omasid rohkem raha, hakkasid end pidama maailma valitsejateks. Tugevnes ka rahvuslus e natsionalism, hakati pidama oma rahvust kõige paremaks. Enamus riike püüdsid ka valdusi juurde vallutada. Imperialism-riigi mõju-ja võimupiirkonna laiendamine kolooniate või naaberalade vallutamisega. 12
valitud reeglina praktilistel põhjustel. Teatrites kasutati katmata rauda galeriide toetamiseks, kuid vähem kui kirikutes. Näiteks Smirke´i Covent Garden Theatre Londonis, mis ehitati 1815. aastal. Katmata raua esmakordset kasutamist tähistavad John Nash´i Brightoni paviljon, mille peatrepp on täielikult rauast ja köögis toetavad lage raudpostid. Linnade elanikkonna kasvuga suurenes vajadus transportida toodangut vabrikute ja linnade vahel. Nii suurenes nõudlus ka turuhoonete ja raudteejaamade puhul. Algeliseim raud ja-klaaskonstruktsioon oli Madeleine´i turuhoone Pariisis. See ehitati 1824. aastal. Paxtoni kavandatud Kristallipalee on üheksateistkümnenda sajandi keskpaiga raud- ja klaasarhitektuuri väljapaistvaim näide. Kuigi tol ajal jagunesid arhitektid ja kriitikud kaheks, mõnele meeldis ja teistele ei meeldinud üldse. Autori arvates on Kristallpalee-eelsest aastakümnest kaks kõige
Asulad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul. Igikeltsa tõttu on raskendatud teede ja elamute ehitus, majad ehitatakse vaiadele, et nii vältida maja vajumist. Elanike põhitegevuseks on põhjapõrakasvatus, kalapüük, küttimine ja viimasel ajal ka maavarade kaevandamine. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm). Tundra põlisrahvad on Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid , Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid , Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid (lisa 2), Kirde-Siberis tšuktsid. (geograafia.mgm.ee/wp-content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc)
Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid ja paljud inimesed lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt või päriselt sinna elama asunud. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. 6.Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn.Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii
poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Kahju: vähenes eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades, kuna valla töötajad lasti vene keele mitteoskamise tõttu lahti, haridus käis alla, pidurdus kultuuri areng. 10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile? Tööstus : toimus suur tõuge suurte vabrikute ja tehaste rajamisel, mida oli nüüd parem varustada toorainega Põllumajandusele : võimaldati värske piima ja koore turustamine Eesti suurtematesse linnadesse ja Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts
Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelevad inimesed; tööstuslik tootmina andis põhiosa majanduse kogutoodangust. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisel tõusid esikohale teenindussektoris töötavad inimesed. 2.Muutus linna- ja maainimeste suhtarv- ulatuslik ränne maalt linnadesse, mille tõi kaasa vabrikute teke. Linnas olid moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja mitmekülgsed puhkamisvõimalused. Maal tekkisid mitmesugused sotsiaalprobleemid(agulites ja üürikvartalites) 3. Muutusid leibkonna ehk majapidamisüksuse mudelid- endiste suurperede asemele tekkisid väikepered, sest inimesed olid sunnitud lahkuma maalt linna tööotsinguile. Alguse sai ühiskondlik sotsiaalhoolekanne, mis viis heaoluühiskonna kujunemiseni. 4. Majandusliku jõukuse
Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus katoliiklus ja ka ladina keel oma positsioonid säilitasid
· Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mitmed metallitööstused) · Raudtee soodustas põllumajanduse arengut (nt. värske piima ja koore turustamist suurematesse linnadesse Eestis ning ka Peterburi) · Raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. · Transpordivõimalused kiirenesid (nt Tallinnast Tartusse sai rongiga 6 tunniga, hobusega kulunuks päev)
annaabi.ee 
