meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. Varustus. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamsieks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse
Kordamisküsimused suusatamises. I. Suusavarustusega seonduv. 1. Suuskade pikkuse valik klassikalise suusasõidu ja vabastiili sõidu puhuks. 2. Suusakeppide pikkuse valik klassikalise sõiduviisi ja vabastiili sõidu tarbeks. (visuaalne ja matemaatiline ) 3. Suusasaabaste erinevus klassikalise ja vabastiili sõiduviisi puhul. 4. Suuskade määrimise vajalikkus. Erinevad määrdetüübid libisemiseks; pidamiseks. 5. Miks peab suusk pidama? 6. Miks peab suusk libisema? 7. Millised ilmastikutegurid on suuskade määrimisel olulised (vähemalt kolm põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks.
Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Õiged Suusad ja Suusatamine · Pikkus sõltub kehapikkusest ja kehakaalus Mida suurem kehakaal, seda pikemad suudad ja vastupidi. · Tavaliselt on suusad 10-30 cm pikemad kui kehapikkus · Vabastiili suusad on veidi lühemad kui klassikalise stiili suudad · Suusakepid üldiselt 20-30 cm kehapikkusest lühem Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
3.3. Milliseid sõidustiile eristatakse klassikalise sõidustiili puhul? Vahelduvtõukelist sõidustiili ja paaristõukelist sõidustiili. Vahetuvtõukelist ja paaritutõukelist sõidustiili. Paaristõukelist ja vahetuslikku sõidustiili. 3.4. Millist jala osa toetab uisusuusatamise saabas? Varbalihaseid. Kanna- ja pöialiigeseid. Kanna- ja põlveliigeseid. 3.5. Millised on õige pikkusega suusakepid? Vabastiili korral 10 cm kehapikkusest kõrgemad ja klassikalise puhul 10 cm madalamad. Klassikalise stiili korral 30 cm kehapikkusest lühemad, vabastiili puhul 20 cm lühemad. Suusakeppide pikkus ei oma tähtsust.
.....................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................6 2 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). 3 Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130 170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitud paindlikuse takistuste äärel. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti mõjutanud rulluisutamine. Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just
1. Esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt 2. Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. 3. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna. 4. Enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Valida tuleb õiged suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Valida tuleb ka õige riietus Riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid
UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks erinevate omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammuks, mida sõidetakse peamiselt
aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 3. Õige suusa valimine Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 – 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline: - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 4
rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4 Vali õiged suusad ja suusata õigesti Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Suusatamise tehnika ja stiilid Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika
Suusatamine Suusatamine suuskadel liikumine. Maastikust, suusarajast ja lumeoludest tulenevalt kasutatakse vahelduv ja paaristõukelist sõiduviisi(klassikalist) või uisustiili(vabastiili). Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest),
Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. 7 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil)Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo).
Rajal on loomulikult ka künkaid ja neid läbides väga suure kiirusega sooritatakse pikki hüppeid. Hüppeid püütakse sooritada väga tehniliselt ja kiirelt, et mitte kiirust kaotada ja võimalikult kiiresti finisisse jõuda. Kaitsekiivri kasutamine on kiirlaskujatele kohustuslik. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil).Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse
Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne muu libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa
Esiteks võid hinnata asju kõrvalt ja saad läbi teleri näha suuremat pilti kui suusataja, kes rajal rassib. Andrus Veerpalu mesimagus võit on justkui kõigi eestimaalaste ühine ja samas igaühe personaalne triumf, mille lisame alateadlikult oma saavutuste ja identiteedi nähtamatule kontole. Seevastu siis, kui meie mees pjedestaalile ei tõuse, pole me ka ülearu löödud, sest aimasime seda ette nägime ju suuremat pilti. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustegasuuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine
aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. Võistlusalasid Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. 5
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM Tiina Luht 11c klass Suusatamine: uisustiil Põlva 2009 Uisustiil Murdmaasuusatamine on spordiala suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis.
Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980- ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Võistlusalasid · Lumelauasõit · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Laskesuusatamine · Suusahüpped · Kahevõistlus
selle disainile suurt rõhku Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt omadustelt: · Pikkus Lühimad lastele mõeldud lauad on 120cm pikad. Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. · Laius Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. · Kumerus Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua 5 juhitavust
2.2. Trikid Rulatamise trikk või lihtsalt trikk on rulaga sõites manöövri tegemine. Uute trikkide õppimine ja nende korda saatmine on põhieesmärk rulatamises neile, kes ei kasuta seda ainult liikumisvahendina, vaid tegelevad sellega kui ekstreemspordialaga. Rulatamise trikke liigitatakse nelja kategooriasse. (Stradlen 2008.) · Vabastiili trikid sisaldavad mingi muu laua osa peal tasakaalu hoidmist kui neli ratast, nagu näiteks ühe ratta või kahe ratta peal sõitmine, rula taili, või rula äärte peal libisemine. On veel mitmeid viise laua flipimiseks ja manipuleerimiseks kahele rattale ja neilt tagasi neljale rattale, mis leiutati rulatamise varasematel aastatel. Neid trikke kasutatakse nii tavalises, vabastiili kui ka flatground rulatamises. (Ibid)
sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja ülejäänud osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.
.........11 2 Sissejuhatus Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võistel- dakse murdmaasuusatamises, suusahüppetes ja suusakahevõistluses. Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel
täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peaks olema nende pikkus enda pikkus korrutada 0.85ga • Parimad suusakepid on tehtud 100% süsinikust • Suusakepi materjal peab olema jäik kuid mida jäigem kepp, seda rabedam Suusasaabaste valik • Suusasaapad peaksid olema mugavad ja need peaksid hoidma jalga korralikult sees kinni • Suusasaapad peavad olema kvaliteetsed • Suusasaabaste otsas peaks olema natuke ruumivaru
koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7
ja nahk. Peamisteks arengu põhjusteks on olnud ühelt poolt tippvõistlejate soov saada üha kergemat ja sobivamat varustust (millega võita konkurente), teisalt varustusfirmade konkurents. Varustuse hinna kujunemise üldreegliks on: mida kergem, seda kallim. Paljudel juhtudel saavutatakse kergus vastupidavuse arvel. Loomulik on, et varustuse kvaliteet vastaks suusataja tasemele (1984: 4). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
väiksemat rakendit ristmikel juhtida. Kui rada on alati üks ja seesama, tuleb kelgujälje juht hästi toime Suustajavedu ehk skijoring toimub ühe või kahe koeraga. Suusatajavedu on tore harrastus neile, kellel on üks kuni kaks siberi huskyt ja suusatamine talvise tegevusena muidu ka meelt mööda. Suustajaveoks on suusatajal vaja samasugust varustust, nagu murdmaasuusatamiseks.Mugav ja kiire on edasi liikuda vabastiili või siis nn kombisuuskadega, kus suusa pikkus = enda pikkus+ 10-15 cm). Lisaks tavapärasele suusavarustusele on suusatajaveoks vaja ka veovööd, miskinnitatakse ümber keha vöökohast pisut allpool, et vedu toimuks rohkem puusade kohalt. Veovöö peab rahvusvaheliste võistlusreeglite järgi olema seljal vähemalt 7 cm lai. Koerale pannakse selga veorakmed, ning nende külge on ühendatud vetruva osaga veoliin, mis omakorda kinnitatakse suustaja veovöö külge
nina on kausikujuline (meenutab pisut oda otsa) ning laua saba on V kujuline. Carve Slaalom, kross, kiirlaskumine need on märksõnad, mis iseloomustavad seda lauatüüpi. Need lauad on alati ühesuunalised, hästi jäiga ja sirge konstruktsiooniga, väga väikse ja ühtlase kaarega. Enamasti pikkuses üle 160 cm, kuni 190 cm välja, mõnel juhul veel pikemad. Nende laudadega sõidetakse spetsiaalse kõva saapaga (meenutab mäesuusa saabast). Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130-170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitud paindlikuse takistuste äärel. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti mõjutanud rulluisutamine. Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega. Alpine e
Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad 4 Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika
tõrjuma traditsioonilisi materjale, nagu puit, roog ja nahk. Peamisteks arengu põhjusteks on olnud ühelt poolt tippvõistlejate soov saada üha kergemat ja sobivamat varustust (millega võita konkurente), teisalt varustusfirmade konkurents. Varustuse hinna kujunemise üldreegliks on: mida kergem, seda kallim. Paljudel juhtudel saavutatakse kergus vastupidavuse arvel. Loomulik on, et varustuse kvaliteet vastaks suusataja tasemele (1984: 4). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7
suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on
Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 3. Triivpidurdus. Põikilaskumisasendist paigal sirutada kiirenevalt jalgu, kandes keharaskuse päkkadele ja viies kannad risti nõlvaga. Painutades sujuvalt jalgu hüppe- ja põlveliigesest, kanda keharaskus täistallale, kantides veidi suuski ning jalgade kiire sirutusega taastada põikilaskumissuund. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
soovitustega arvestatakse ja omaalgatuslikke tegusid soositakse. Demokraatlik juht kuulab teisi ja austab nende arvamust, isegi kui ta sellega ei nõustu. Ta on avatud 27 uutele ideedele, tegutseb avalikult ja vastutab oma tegude eest. Demokraatlik juht on pühendunud organisatsiooni eesmärkidele, mitte ainult oma heaolule. Ta delegeerib võimu, toetub töötajate teadmistele ning tema mõju põhineb suurel määral töötajatepoolsel austusel. Vabastiili ehk liberaalse stiili puhul juhtimist kui sellist ei toimugi. Juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi tegevusvabaduse, sekkudes minimaalselt töötajate tegevusse. Ta väldib vastutust ja võimu, eesmärkide saavutamine sõltub tervest organisatsioonist. Liidriroll on minimaalne ning seepärast eeldab selline liidristiil organisatsiooni liikmete suurt vastutust. Töötajad peavad olema tugevalt motiveeritud, kuna nad ise otsustavad kõike. Selline juhtimisstiil sobib
annaabi.ee 
