Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast
aastatel 1945-1989 Harry S. Truman USA president alates 1945 aastast kuni 1953 aastani. Ta oli demokraatliku partei esindaja. Truman kuulutas, et USA peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning et peab seisma vastu kommunismi levikule maailmas. Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne. Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus. Lyndon Baines Johnson oli USA president aastatel 1963 kuni 1969. Ta kuulus demokraatliku parteisse
Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine
· Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine
kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda toimus USAs kiire majanduslik areng, sest nad müüsid relvi sõjas osalenud riikidele. Presidentideks olid 1913 1921 T. W. Wilson (demokraat), 1921 1923 W. Harding (vabariiklane), 1923 1929 C. Coolidge (vabariiklane), 1929 1933 H. Hoover (vabariiklane; mäeinseneri haridusega veidrik, kes arvas, et USAd ootab igavene õitseng) ning 1933 1945 F. D. Roosevelt (demokraat; erakordselt tahtejõuline). Põhimõteteks olid, et iial pole vaja teha seda, mida teised võivad sinu eest ära teha ning see, et kõigil on võrdsed võimalused, riigi sekkumisel on tegu kommunismiga. Suure Depressiooni tekkepõhjusteks olid
heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus 4. 8 USA Külma sõja aegset presidenti: 1) Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika, Trumani doktriin-USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda
ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommunism oli edukas (NLs valmis A-pomm,'49 Hiinas võimule kommunistid, '50 algas Korea sõda) pingestus USA siseolukord. Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis vabariiklane McCarthy - makartism 49 - 50. Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele. 1948 - presidendivalimistel kandideerivad dem. Truman ja vab. Dewey. Võitis Truman ja see on ajalukku läinud, kui avaliku arvamuse küsitluste läbikukkumine. Truman jätkas FDRi poliitikat, seda rõhutas ta oma valimisprogrammiga Fair Deal - lubas reformide jätkumist, föderaalsele haridusele,
idarannikul asuvaid linnu. Ühendriigid kavatsesid seda strateegiaat jätkata kuni Venemaa täielikult alistub. Samamoodi ähvardasid nad ka Hiinat ilma jätta nende mussoonvihmadest ka seda kavatsesid nad teha oma uue leiutise abil, mis oli algselt mõeldudpäästmaks tuhandeid inimelusi, suunates eemale ka kõige tugevamad keeristormid. Ilma vihmata, põuas ja toidupuuduses alistuks Hiina ilmselt kiiresti. Kõik see algas pärast seda, kui see hull vabariiklane Ammerika Ühendriikides võimule sai ja Vene ning Hiina riigipäid solvama kukkus. Venemaa, kes muidugi selliseid provokatsioone ei talunud, saatis pärast aastat solvangute talumist oma kõige osavamad palgamõrtsukad USA riigipea kallal. Kolmas Maailmasõda oli alanud.
Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarmees võitleja Ahase vanemad tahavad oma maad tagasi Henn Ahas Koolipoiss
Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist Ahase vend – punaarmees võitleja Ahase vanemad – tahavad oma maad
pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983 d) Stabiilne ENSV sekretär a) Karl Vaino b) ENSV c) 1950-1988 d) ENSV juht ja suur venestaja A) Vaino Väljas B) ENSV C) 1960-1991 D) Viime enlkp juht a) Edgar Savisaar b) Eesti ja ensv c) 1980- tänapäev d) Asutas 1988 rahvarinde ja keskerakonna eesotsa, tallinna linnapea a) Tunne Kelam b) Eesti c) 1950- tänapäeva d) Ajaloolane ja vabariiklane. a) Lennart Meri b) 1980-2001 c) Eesti d) Teine president, minister, diplomaat, kirjanik ja teadlane a) Arnold rüütel b) 1950-2006 c) Eesti d) Kolma president, teadlane, poliitik ja elkp minister
Üliriigid Külma sõja ajal Külmas sõjas kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid enda töötute arvu ning mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid ...
orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistliku võimu kehtestamine.Eisenhoweri valitsuse lõpu aastatel Usa langus.Uus senaator demokraadist John Kennedy, kes kuulutas väljauute rajajoonte poliitika, mis tähendas, et ameeriklased peavad taas asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglase ühiskonna, kaotama vaesuse ja jõudmakosmosesse
Põhjaosariikides arenes tööstus ja põllumajanduses valitses farmerlik majandamine, lõunaosariikides oli olukord otse vastupidine. Põhjas peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunas aga pooldati vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käimiseks, reisimiseks ja lõbutsemiseks. 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. Eesotsas lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni, mille presidendiks valiti George Washingtoni tütrepoeg Jefferson Davis. USA valitsus kõhkles, mida teha. Neid kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta
*Sergei Witte Venemaa peaminister, viis läbi rahareformi, viies rubla üle kullastandardile. *Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I ms algatamises. *Rasputin vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune, sekkus I ms ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja oluliste riigiametnike ametissemääramisel *Theodore Roosevelt USA president, vabariiklane, sekkus Panama kanali ehitamisse Mõisted *Imperialism - riigi enesekeskne poliitika võimu- ja mõjupiirkonna laiendam. *Natsionalism - rahvuslikkus, patriotism, oma rahvuse huvide eest seismine *Sovinism - liialeminev patriotism, oma rahva/maa paremaks pidamine, teiste riikide vihkamine, üleolev hoiak nende suhtes *Sotsialism - ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia *Liberalism - majan/poliit suund,lähtub inim vabadus/õigus®kaitseb riik. *Sionism - Juudi rahvuslus
Kõrgtehnoloogilise tööstuse areng Tööpuuduse vähenemine Elujärje paranemine Kõigele sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks Alustasid võidukat sõda Argentiina vastu, Falklandi saarte pärast (Lõuna- Ameerikas) 1982 · USA o 1977-1981 valitses James Carte, keda peeti ebakindlaks presidendiks (siiani elus) o 1980.aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan (loll president, aga kuulas õigeid nõuandjaid) Reaganoomika Reagani majanduspoliitika · Sotsiaalprogrammide kärpimine · Maksude vähendamine · Eraalgatuse soodustamine o Tulemus: esialgsete tagaslöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika: · NSVL kurjuse impeerium
1854. aastal asutati Vabariiklik partei, mis seisis kodanluse ja farmerite huvide eest. Nad olid tulenevalt põhiseadusest, mis ütles et kõik inimesed on vabad ja võrdsed, orjanduse vastu. Leeride vahelised pingedteravnesid 19. sajandil, mis tõi endaga kaasa Missouri kompromissi tühistamise 1850. aastal ning orjandusküsimustes jäeti otsustusõigus osariikidele. 1860. aastal toimus murdepunkt kui dekraadid said presidendivalimistel lüüa ning presidendiks sai vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast Lincolni presidendiks saamist eraldus Ühendriikidest Lõuna- Carolina, selle teoga liitusid veel 7 lõunapoolset osariiki ning nad moodustasid uue, iseseisva riigi- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Uue riigi pealinnaks sai Richmont, võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davise. 14. aprillil 1861. aastal vallutas uus riik Fort Sumteri misjärel Ühendriikide president kuulutas nad mässajateks, mässajatega liitus peale seda
suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“,
isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953.a
Kokku moodustatakse 8 liikmeline rühm, kelle pealikuks saab Käsper. Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on olnud Käämeri sõber ja pinginaaber, kes ei soovi sõda, kuid soovib Eesti vabariiki. Nii ka nende poliitilised vaated lahknevad. Ants liitub ikkagi eesti meestega. Vastu järgmist ööd/päeva on jõudnud kommunistid okupeerida Tartu. Kui Ants lõpuks taipab
Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks
järjest enam tunduma töölisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. Vastupanu süvendas ka Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim näide on see, et Tööstuskomitee hoidis töölisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korrareformid. 1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. 1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks. Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. Sellepärast toodi 1934 Kuubalt väed välja. USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta andis Neutraalsuse Akti 1937. aastal,
Täna tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiglustaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu.1968.aastal ta mõrvati. Ebaseaduslike võtete eest maksis kallist hinda president Richard Nixon. Pidi ametikohast loobuma 1974.aastal, kuna partei kaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate´i hotellis pealtkuulamisaparaadid. (USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigpöörde oht.) USA presidendiks sai vabariiklane Ronald Reagan. Ta asus innukalt majandust reformima. USA majandus väljus majanduskriisist ja läks kiiresti töusu teed. Ta otsustas välispoliitikas et NSVL võitlesk ameerika ühendriikidega relvastumises. Reagan lootis, et see kurnab vastast majanduslikult. Lühiülevaade Jaapani arengust 20. saj. II poolel. Jaapani majanduskasv oli 1950-60. Aastail kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides. Seda kutsuti Jaapani majandusimeks. 1970
apelsinikastidest. Taolisi hurstiklinnakesi hakati rahva seas kutsuma hooveri küladeks(inglise keeles Hoovervilles) 1932. aasta augustis kogunesid tuhanded endised sõjaväelased Washingtoni, et nõuda valituse-poolset rahalist toetust; president Hooveri korraldusel aeti see rahulik meeleavaldus sõjaväe abiga laiali. Kõik see määras lõppkokkuvõttes ära ka 1932. aasta presidendivalimiste tulemused, mis toimusid novembris. Neil sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaks; võitjaks tuli demokraatide kandidaat FRANKLIN DELANO ROOSEVELT . Oma vailimiskampaania ajal 1932. aastal aastal kõneles Franklin Delano Roosevelt "uue kursi" kehtestamise vajadusest Ameerika Ühendriikide majanduses. President Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta riigi kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud ükski inimene oma raha pngast välja võtta.
miljonit töötut. Wall Street’t börsikrahhi koheseks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majnduselu suhtes. Tol ajal oli USA presidendiks poliitik Herbert Hoover ning tema ükskõiksus töötute vastu süvendas usalduse kadumist veelgi. Hoover ei võtnud ette midagi, et rasket olukorda veidigi leevendada. Selle asemel, et inimesed oleksid investeerinud, hakati nüüd senisest enam säästma – võeti raha pankadest välja ning hoiti seda kodudes. Presidendivalimistel aastal 1933 sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaliseks ning võitjaks tuli demokraatite kandidaat Franklin Delano Roosevelt. Oma valimiskampaania ajal kõneles ta ’’uue kursi“ kehtestamise vajadusest USA majanduses. Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud keegi oma raha pangast välja võtta. Lisaks uuele
Uue Korra reformidele hakkas tekkima vastupanu keskklassi seas. Demokraatlik Partei hakkas järjest enam tunduma töölisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. Kolmas ametiaeg: 1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. Välispoliitika Jalta konverents, 1945 Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. Sellepärast toodi 1934 Kuubalt väed välja. USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta andis Neutraalsuse Akti 1937
närvisüsteemi ja see veel omakorda tema tervislikku seisundit. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile ja monarhia kukutamisele ning rikaste hävitamisele. Seda tehes hakkas ta ka välja andma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! 1788. aastal pühendus ta ainult ühiskondlikpoliitilisele võitlusele ning revolutsioonile. Vaadetelt ei olnud ta kõige vasakpoolsem ega ka kõige radikaalsem. Ta ei olnud veel vabariiklane nagu näiteks oli Camille Desmoulins, ta ei pööranud suurt tähelepanu agraarküsimustele nagu mitmed teised tegelased. Pärast Bastille vallutamist oli Marat üks esimesi, kes tunnetas sügavaid vastuolusid kolmanda seisuse seas. Ta asus plebeide masside poolele ja kujunes neljanda seisuste esindajaks. Oma vaadete paremaks esitamiseks hakkas ta välja andma ajalehte, mis kandis hilisemalt nime "L'Ami du Peuple" (Rahva sõber). See sai ka tema hüüdnimeks. Ajaleht ilmus
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus)
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus)
enam tunduma töölisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. Vastupanu süvendas ka Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim näide on see, et Tööstuskomitee hoidis töölisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. Kolmas ametiaeg 1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. Neljas ametiaeg 1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt#Elulugu
(meenutada fordismi, konveiermeetodit). Ületootmiskriisiga tekkis surnud ring: · toodeti rohkem kui suudeti osta · lattu polnud mõtet toota · töölisi hakati vallandama · töötu polnud üldse ostuvõimeline · turg kahanes veelgi Tekkiski surnud ring! Majanduskriisi madalaim punkt oli 1932. a. Kriisi ajal oli presidendiks vabariiklane Herbert Hoover (1929 1933) c) majanduskriis ja 1932. aasta presidendivalimiskampaania. Vabariiklaste kandidaat oli Hoover. Arvas, et majanduskriis on põhjustatud Esimese maailmasõja negatiivsetest mõjudest maailma majandusele, mis ei jätnud ka USA-d seekord puudutamata. Arvas, et riik ei pea endiselt majandusse sekkuma. Demokraatide presidendikandidaat oli Franklin D. Roosevelt. Ta
Selles ametis arenes temas eluaegne sõltuvus mereväest, ta toetas mereväe üksuste tegevust tulihingelisemalt kui tema ülemus Josephus Daniels. Franklin töötas mereväe laienemise kallal ning asutas Ameerika Ühendriikide Mereväe Reservi, selleks pidas ta läbirääkimisi kongressi juhtide ja teiste valitsusasutustega, et saada vajalik eelarve. 1920. aastal esitas Riiklik Demokraatiline Konvensioon Roosevelti asepresidendi kohale, kuid ta ei saanud sellele kohale, teda alistas Vabariiklane Warren G. Harding. Peale seda naasis Roosevelt New Yorki õigusteaduskonda ning ühines alles asustatud New Yorki Civitan klubiga, kuid mõned kahtlesid, kas ta enam kandideerib mõnele avalikule poliitilisele kohale.4 1921. aasta augustis Cambello saarel puhkusel olles tabas Roosevelti lastehalvatus. Oma elu lõpuni keeldus Roosevelt aksepteerimast fakti, et ta oli ajutiselt halvatud vöökohast allapoole. Ta proovis erinevaid ravimeetodeid, sealhulgas vesiteraapiat ning 1926
Liitvabariigil on õigus esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistel konverentsidel ja organisatsioonides, ehkki linn ple endiselt Lääne-Saksamaa koosseisus. 1972 tunnustas Lääne-Saksamaa Saksa Demokraatlikku Vabariiki. 1973 külastas Breznev SLV-d, kus allkirjastati koostöölepingud majanduse- ja kultuurivallas. · USA välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane Richard Nixon. Tema hinnagul oli USA võimsus maailmas saatuslikult nõrgenenud. Tooge näiteid! Nixon seadis oma välispoliitika nurgakiviks heade suhete loomise mõlema kommunistliku suurriigi - NSV Liidu ja Hiinaga. 1972 külastas Nixon Moskvat see oli kahe üliriigi juhtide esimene kohtumine pärast 11-aastast vaheaega. Kelle kohtumine jäi 1961 aastasse? 1973. aastal
presidendi Benito Juáreze järgi, samal ajal kui tema keskmised nimed Andrea ja Amilcare olid Itaalia sotsiaaldemokraadid Andrea Costa Amilcare Cipriani järgi. Benito oli vanim kolmest lapsest. Tema õed-vennad olid Arnaldo ja Edvige . Noor poiss, Mussolini veetis oma aega ise aidates tema sepakunstis. See oli tõenäoliselt koht, kus ta õppis oma isa märkimisväärseid poliitilisi veendumusi. Alessandro oli sotsialist ja vabariiklane, kuid tal oli ka mõned natsionalistlikud seisukohad. Konflikti oma vanemate uskude vahel tähendas, et erinevalt paljudest itaallastest, Mussolini ei olnud ristitud, vaid see juhtus alles palju hiljem. Siiski, tehes kompromissi emaga, Mussolini saadeti õpilaskodusse,mida juhtus Salesiani mungad. Mussolini oli mässumeelne ja visati koolist välja pärast mitmeid käitumisega seotud vahejuhtumeid. Pärast liitumist uue kooliga, Mussolini saavutatud häid tulemusi ning
seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks") uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad taas rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse- nihutades niiviisi enda kui ka kogu ühsikonna rajooni.
Vastupanu süvendas ka Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim näide on see, et Tööstuskomitee hoidis töölisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. Kolmas ametiaeg 1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. Neljas ametiaeg - pole inffi Välispoliitika Jalta konverents, 1945Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. Sellepärast toodi 1934 Kuubalt väed välja. USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta andis Neutraalsuse Akti 1937
Gerhard Schröder Saksamaa liidukantsler 1989* Angela Merkel - Saksamaa poliitik, alates 2005. aastast liidukantsler* Vladimir Putin 1999 Venemaa peaministriks saanud, kes hakkas taastama tsentraliseeritud võimu* Dmitri Medvedev - Venemaa poliitik, Venemaa president. Ta vannutati presidendi ametisse 7. mail 2008* Bill Clinton 1992 pesidendiks saanud Demokraatliku Partei kandidaat* George W. Bush 2000 USA presidendiks saanud vabariiklane* Barack Obama - Ameerika Ühendriikide poliitik, alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president* Aastad/daatumid: 1979 - Paavsti visiit Poola. NATO võtab vastu otsuse alustada 1983 Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist* 1980 - Solidaarsuse loomine, 31. Aug Kirjutasid valitsuse esindajad Wales aalla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse * 1981 - Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas * 1983 - Tähesõdade programm
riigi majandusse sekkuda. Vastupanu süvendas ka Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim näide on see, et Tööstuskomitee hoidis töölisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. Kolmas ametiaeg 1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. Neljas ametiaeg Ei Leidnud infot. 4 1930. aastad I Sisepoliitika Aastatel 1933-1945 oli USA president demokraatliku partei esindaja F. D. Roosevelt. 1932. aastal (see oli ülemaailmse majanduskriisi madalseisu aeg) võitis Roosevelt presidendivalimistel vabariiklasi, sest viimased väitsid endiselt, et riik ei pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes.
TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover 31. Ameerika Ühendriikide president, vabariiklane, tähtsustas vaba ettevõtlust ning ei olnud poolet, et riik osaleks majanduselus, sellise mõtteviisiga tõusis ta üheks rikkamaks meheks USA-s, Franklin Delano Roosevelt 32. Ameerika Ühendriikide president, demokraat, reformikava New Deal välja mõtleja ning ta lubas sellega tuua riigi kriisist välja, John Maynard Keynes inglise majandusteadlane, kelle teooria järgi võis tasakaalust välja
järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. ,,ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. ,,Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt ,, tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud. Saksa klassikaline filosoofia Mõjutasid : 1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused.
SOTSIAALSED OLUD Kiire linnastumine: külast sai väikelinn, mis kasvas suurlinnaks (New York, Chicago, Philadelphia jt) Linnadest said tööstus ja finantskeskused. Tööliste palgad väikesed, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad, eriti naistel. Tekkisid ametiühingud, tööliste väljaastumised. Lõuna osariigid jäid tööstuslikult põhjaosale alla. REFORMIDE AJASTU 19. saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja korruptsiooni 1901. a sai presidendiks vabariiklane Roosevelt, kes 1) tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete jm üle 2) arendas maaparandust; 3) tegutses loodusvarade kaitsmisel MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani piirkonnas HispaaniaAmeerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad (nt Filipiinid) Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga (nt Hiinaga)
lõpmatu üldkogumi realisatsioon, mida kirjeldab mingi mudel 1965 Kish: disainiefekt, valimihinnangu statistiliste näitajate hindamine keerulise valikudisaini korral Samaaegselt aktsepteeritav ka mittetõenäosuslike (juhuslikkusel mittepõhinevate) valimite kasutamine Valikuuringute rakendamine: USA presidendivalimised Ajakiri Literary Digest: valijatele postkaardid küsimusega, keda valiksid. Edukas 1920-1932. Vale ennustus 1936 (vabariiklane Landon, tegelikult suure eduga presidendiks demokraat Roosevelt) 1) postkaardid (10 mln) saadeti laiali auto- ja telefoniomanike nimede järgi 2) tagasi laekus 2 mln. George Gallup: 1936-1944 edukas, kasutas populatsiooni proportsioone järgivat kvootvalimit Eksis 1948, (1940 rahvaloenduse proportsioonid ei sobinud enam) Tänapäeval küllalt täpsed järeldused tõenäosuslike valimite alusel 1000-2000 küsitletu põhjal Valim ja valikuuring
Ühiskond peab olema mõistuse pärane. udukogu teooria. Puhta mõistuse kriitika" sisaldab tema tunnetusõpetuslike vaateid, ,,Praktilise mõistuse kriitika" sisaldab Kanti eetikat, moraali filosoofiliseid vaateid. ,,Otsustus võime kriitika" sisaldab Kanti vaateid kunstile, kunstifilosoofia e. esteerika. Kantile meeldivad kodanikuvabadused. Vaadedelt vabariiklane . Kõrgema kategooria kultuuri hindaja. ,,Inimene on loodud tegutsema, nagu tuli peab tungima üles ja kivi alla". Tegevuseta olemine on sama, kui mitte olemine. eeskujuks valgustatud monarh, kodanikku vabaduste kaitsja, Katolikku kirikut nimetas nurjatuks Pooldab vabariiki, Pooldab omandi mingil määral piiramist , progressiivset maksu
lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus 1970ndate aastate algul NSVL ja lääneriikide suhete paranemine. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Sotsialistlik riik riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand (eraomand kaotatud). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20
See sisaldas üksikasjalikke plaane Euroopa piiride korrigeerimiseks koos kollektiivse julgeolekusüsteemi ümberkorraldamise kavaga. Selle plaani keskseks elemendiks oli Rahvasteliidu loomine. Wilsoni 14 punkti kutsusid esile Suurbritannia ja Prantsusmaa vastuseisu ning USA-s endas tugevnes isolatsioonitaotlus. Senat jättis Versailles'i rahulepinguratifitseerimata ja USA ei astunud olenemata Woodrowi pingutustest Rahvasteliitu. 1920. aastal kandideeris vabariiklane Warren G. Harding järgmiseks USA presidendiks. Selle aasta presidendivalimisest võtsid esmakordselt osa ka naised. Ta oli rahva poolehoiu võitnud oma platvormiga ,,tagasi normaalse elu juurde". Ta saavutas hiilgava võidu. Hardingi võit kindlustas vabariiklastele koha Valges Majas järgmiseks 12 aastaks. Nende eesmärgiks oli luua Ühendriikide tööstusele parimad tingimused. 1920. aastail sai eraettevõtlus pidevalt palju toetust. Neile anti kergelt ehituslaene,
poleemilisem esindaja on vaieldamatult Salvador Dali, kes lülitus või nagu Breton märkis, poetas end sürrealistide seltskonda 1928.a. 1 Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Salvador Domènech sünnib 1904. aastal Figuerases, väikeses linnakeses Kataloonia põhjaosas. Ta sirgub lugupeetud, aga maailmavaate poolest lõhestunud perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Nime saab Salvador pisut enne tema sündi surnud venna järgi ja ta suhtub endasse kui venna teisikusse. Juba lapsena oli ta olnud raske iseloomuga. Kolmeaastasena tahtnud ta saada kokaks, viieselt Napoleoniks ning kogu ta ülejäänud elu näitab ta ambitsioonide kasvamist. Esimest õpetust saab ta impressionistist maalikunstnikult, kes on isa tuttav. 1912. aastal sisustab ta endale vanemate korteri pööningul ateljee; kuus aastat hiljem on 14-aastase
B. S. Oma ülesannet arvustajana võttis G. B. S. Väga tõsiselt, ta nõudis kriitikult ausust ja rangust nii iseenese kui ka oma lemmikute suhtes (tema enda lemmikuks tolleaegsete draamakirjanike seas oli Henrik Ibsen). Londonis elades täiendas Shaw end pidevalt. Tema huvi muusika vastu süvenes, ta käis palju kontsertidel ja muuseumides, eriti Natsionaalgaleriis, kuhu pääses tasuta. Tema lemmikautoriks sel perioodil oli P. B. Shelley Shaw ütles, et nagu Shelley, on ka tema vabariiklane, taimetoitlane ja ateist. Majanduslikult olid need aastad Shaw`le õige rasked, retsensioonid andsid nappi sissetulekut ja pärast tema surma leitud päevikust võime lugeda ülestunnistusi selle kohta, et mõnikord puudus tal isegi lõunasöögi raha. Paistab siiski, et rahanappus teda kuigi tõsiselt ei häirinud. Abielludes 1898. aastal praktiliselt aruka ja aktiivse iirlanna Charlotte Towensendiga,
o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma. 1 · MAJANDUSKRIIS: o Börsi krahh: Põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit
NSVLile olid juudid ja kommunistid. Suur hirm oli kommunismi ees - Hiina oli kommunistlikuks muutunud, NSVL oli saanud omale tuumapommi, Inglismaal tegutsesid nõukogude spioonid. Taga kiusati ka vasakpoolsete vaadetega inimesi nad kutsuti komisjoni ette aru andma. Reaalselt ei võinud see komisjon mingit otsust langetada, aga nad põhjustasid hüsteeriat. Sageli jäid seal käinud inimesed oma töökohast ilma ja neid hakati taga kiusama. Trumani vahetas välja vabariiklane Eisenhower (1953-1961). Tema aega jääb see, kui USA aitas lõpetada Suessi kriisi, samas ei aidanud nad Ungarit. Tema ajal muutus Kuuba kommunistlikuks (1959). Oluline on see, et tema ajal algas segregatsiooni (rassilise eraldatuse) lõpetamine. See seisnes koolides, bussides istumise kohad, avalikud söögikohad olid varem värvilistele ja valgetele eraldi määratud. 1954 võttis Ülemkohus vastu otsuse, et ei tohi eirata võrdsuspõhimõtteid
Aasta lõpuks otsustas NKL ülestõusu jõuga maha suruda. Nagy pooti ülesse. · Tagajärjed: Ungaris eriti ei muutunud midagi. NKL sai võimu juurde. Arreteeriti ja tapeti inimesi. NKLi liidrid · Stalin · Hrustsov · Breznev 1964-82 · Andropov 1982-84 · Tserenko 1984-85 · Gorbatsov 1985-91 Kõik NRKP peasekretärid olnud. USA liidrid · Truman 1945-53 demokraat · Eisenhower 1953-61 vabariiklane · Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a.
annaabi.ee 
