Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USA presidendid (3)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Ülevaade Ameerika
ühendriikide presidentidest


aastatel 1945-1989
Harry S. TrumanUSA president alates 1945 aastast kuni 1953 aastani. Ta oli demokraatliku
partei esindaja. Truman kuulutas, et USA peab muutuma demokraatliku
läänemaailma liidriks ning et peab seisma vastu kommunismi levikule
maailmas. Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne .
Dwight David Eisenhower
oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti
kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta
hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt.
John Fitzgerald Kennedy
oli USA president
USA presidendid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor harjavars Õppematerjali autor
info nende kohta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

USA presidendid XX sajandil

....10 Kasutatud kirjandus.................................................................11 Pildid..............................................................................12-13 2 Sissejuhatus USA on olnud läbi aegade üks maailma juhtivamaid riike. Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. Nüüd ma loetlen USA presidendid XX sajandil väike jutuga igaühe kohta. 3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
pdf

Ameerika Ühendriikide presidendid

Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse

Ajalugu
thumbnail
4
doc

20.sajandi USA sise- ja välispoliitika

USA 1950. aastate jooksul jõudsid Ameerika Ühendriigid maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga lõplikult ära harjuda. Kaasnesid suured kulutused võidurelvastumisega, vajadusega hoida oma vägesid teistes riikides ning osalemisega lokaalsetes sõdades. Neil oli majanduse kiire kasvutempo , mis võimaldas hoida kaitsekulutusi 5-6% piires RKPst ning samas suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaals

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Nõukogude Liit ja USA peale Teist maailmasõda

Nõukogude Liit peale Teist maailmasõda Stalini viimased võimuaastad · NSV Liidu autoriteedi kasv · Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne ­ majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk ­ elanike hirmu all hoidmine · NRVD ­ vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin ­ kogu võimutäius ­ KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu ­ dekoratiivne roll · ÜK(b)P ­ Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 ­ Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu ­ Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid ­

Ajalugu
thumbnail
5
doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega h

Ajalugu
thumbnail
16
pptx

USA Presidendid

USA presidendid John Fitzgerald Kennedy  Sünniaeg 29. mai 1917  Sünnikoht Brookline, Massachusetts  Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt)  Surmakoht Dallas, Texas  Erakond Demokraatlik Partei  Eelnev USA president Dwight Eisenhower  35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963)  Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960)  Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson  Ameerika Ühendriikide 36. president  Oli peale John F. Kennedyt  Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973  Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon  9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994  Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974)  Teises maailmasõjas laevastikuohvitser  1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta  1960. aasta pre

Ajalugu
thumbnail
4
doc

USA pärast teist maailmasõda

USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommuni

Ajalugu
thumbnail
8
doc

AMEERIKA PRESIDENDID KOKKUVÕTE

Carter sooritas 1980. a. aprillis katse neid eriüksusega vabastada, mis aga ebaõnnestus. Pantvangid vabastati lõpuks 1981. a. 20. jaanuaril, päeval kui astus ametisse R. Reagan. Üldiselt seadis Carter esikohale inimõiguste kaitse ja püüdis parandada USA suhteid arengumaadega. Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli

Ajalugu




Kommentaarid (3)

hotmaris profiilipilt
hotmaris: kahju et nii vähe kirjutatud nende kohta :S lootsin et selliste punktide eest rohkem infot , aga njh mis teha , muidu konkreetne aga ikkagi !
23:23 06-05-2009
Kristiiiiiiii profiilipilt
Kristiiiiiiii: Natukene liiga vähe, kuid kasuks seegi.
12:32 29-05-2012
Kertu9 profiilipilt
Kertu9: võiks rohkem olla
18:37 07-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun