{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lähevad vabatahtlikena!|"In corpore", na
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoj
Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.
Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.
`` Nimed Marmortahvlil `` - on see tasu vabaduse eest ? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev film `` Nimed Marmortahvlil`` räägib koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad. See on väga huvitav ja põnev sõjadraama kus saab jälgida koolipoiste mehistumisest, otsustest ja vabaduse hinnast. Läbivaks teemaks on kommertskooli poisi Ahase ja tema klassikaaslaste eneseleidmine läbi kahtluste ja ka esimese armastuse. Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve
korrusel. Varsti meenutab ta , kuidas ta sel päeval tööle üldse sattus. Ta oli hommikul valmistumas perega Kanadasse puhkusele minema , kus toimus väliseestlaste iga-aastane üritus, kui helistas tema töökaaslane ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed. Edasi läheb jutustus tegeliku peategelase juurde , kelleks on noor Margus-Magnus Tamm. Magnuse nimi tuli sellest , et inglased ei osanud Margus öelda , kui ta ennast esimest korda tutvustas. Noor Magnus oli just minemas laevukesele koos kapteni ja ühe lihunikuga , et Eestist Nõukogude võimu eest Rootsi sõita. Selle oli organiseerinud tema isa , kes oli kaubalaeva kaptenina eiranud Nõukogude Liidu käsku kõikidel Eesti lipu all seilavatel laevadel pöörduda liidu sadamatesse
Kõik kommentaarid