Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabariigi kõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sooviksin, kodumaast, sünnipäev, kuldne, rahus, elud, venelased, lippu, laulda, saime, olukordades, järglasedPresidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laulu
Uus põlvkond noori on targemad ja vabamad, kui olid nende esivanemad. Nad ei täida käske pimesi. Peab olema oskust neile selgitada, miks see või teine käsk on õige. Nad ei ole huvitatud minevikust, vaid tulevikust. Siiski on nad valmis omaks võtma ajaloolise tausta, sest rahvas ilma ajaloota ei ole rahvas. Mis on need Eesti asjad, mis on aidanud meid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus? Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele.
haritud ja ka vähem tarkadele inimestele. Minule ja kindlasti ka paljudele teistele inimestele on vastumeelne siinne kliima. Eesti ilmastikku me kahjuks muuta ei saa, see jääb alati selliseks nagu ta on olnud: neli aastaaega, palju vihma ja vähe päikest. Kuid ma olen kindel, et me saame palju ära teha selleks, et Eestis oleks puhtam, ohutum ja parem elada. Me kuulusime kaua aega Venemaa ja Saksa okupatsiooni alla ning ei tohtinud heisata isegi oma sini-must-valget lippu. Meie tublid esivanemad nägid kunagi kõvasti vaeva selle nimel, et me saaksime olla vabad ja tunda rõõmu oma kodumaast Me peaksime jätkama oma esivanemate pingutusi ja andma endast kõik, et Eesti oleks veel parem paik elamiseks. Mind isiklikult häirib meie ühise kodumaa juures see, et inimesed sageli ei hooli puhtusest. Räägitakse küll, et meil on siin väga ilus loodus, kuid siiski võib näha, et nii mõnedki maantee äärsed alad on endiselt prügi täis
Aga ega see raha niisama lambist ka ei tule. EL-i liikmes olemine on tasuline. Iga riik maksab nende kassasse pidevalt teatud summasid, millest jagatakse omakorda riikidele toetusi arenguprojektide teostamiseks, et riigi üldine majandustase ikka paraneks. Eesti riik on praegu väga noor ja igasugune abi on teretulnud. Ent tekib küsimus, kas me ise ei oska seda maksuraha otstarbekalt kasutada? Peale ELi hoiab meil silma peal ka NATO. NATO liikmeks saime me samuti 2004a. Selle organisatsiooni eesmärk on muuta Põhja- Atlandi piirkond turvalisemaks. Sinna kuuluvad teiste seas ka USA, kes on maailmas relvajõudude poolest teatavast üks võimsamaid. Konfliktide korral peaksid teised liikmesriigid abivajajale appi tõttama. Eesti puhul on see väga hea, sest meie oleme julgeoleku nappuse tõttu üsna kaitsetud. Üksteiste seljataguste kaitsmine ei ole aga ainus eesmärk, mille nimel edasi pürgitakse
Hea Eesti Vabariik, Palju õnne sünnipäevaks! Sinu sünnist möödub homme 94 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Sina. 94 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigepealt antakse ko
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
- Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida? - Veel mitte. - Võib-olla aidata sind? Ma olen praegu koolivaheajal, palju vaba aega. - Tänan, ebamugav. - Ah, mis ebamugav!? Mul on endal huvitav. - Aga teie... see tähendab, sina, ammu elad Moskvas? - Ma siin ei ela, ma siin õpin MGU-s. - Mis see on? - See on Moskva riiklik ülikool. - Millises fakulteedis? - Ajaloo. Ma tegelen ajaloo ja kultuurisidemetega Eesti ja Venemaa vahel. - Vaja ju! Nagu venelased ütlevad: Kus hundist räägid seal hunt on! - Täpselt. Ma olen väga kasulik inimene sulle. - Imestama panev, - mõtles andres, millseid üllatusi mõnikord meile kingib elu. Kuidas nii võib juhtuda? No nad lõpuks jõudsid võõrastemajja ja ta kiiresti viskas selle mõtte peast välja. Kohtumine sõpradega. Lühike sisu: Andres sõidab sõprade juurde. Tutvustab neid Kristjaniga. Andres jutustab, miks ta kohale sõitis
Meie kohus on nende tööd iseseisvumisel säilitama. Tänapäeva noored eestlased ei saa oma isamaa-armastust näidata Eesti eest lahingus võideldes vaid saame näidata õppides Eesti kultuuri, keelt ja ajalugu. Eestlasi ühendab tugevalt kokku meie ainupärased traditsioonid. Ainuld eestlased tähistavad maailmas jaanipäeva. Lapsed käivad hilissügisel kadri- ja mardisantidena majast majja, et pere rahvale rõõmu pakkuda ja vastutasuks saada head ja paremat. Kas venelased tähistavad Eesti Vabariigi aastapäeva kahekümnendal veebruaril, väga kahtlen selles, sest see on omane meile- eestlastele. Eestlaste traditsiooniks on olnud süüa jõulude ajal verivorste ja hapukapsast. unagised rahvuslikult meelestatud üritused ja vennastumine on vajunud unustusehõlma. Eestlasi ühendab töökus, millega me rajasime oma riigi. Ka Anton Hansen Tammsaare näitas oma suurteoses" Tõde ja õigus", kuidas Vargamäe Andres tegi päevast-päeva tööd, et
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu
pakub? LAURA: Te ei tohi, teil pole õigust minuga niimoodi mängida. OSVALD: Kas sa räägiksid natukene täpsemalt, kuidas sa siia sattusid? Mind huvitab üks asi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Aga täpsemalt? LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, et siis ei saa napsu võtta ja hakkasime häälega tulema, nagu vanasti, tudengipõlves, tundus väga romantiline. Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht avastas, et tal olid kõik load ja muud dokumendid koju jäänud ja keeras otsa ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda väikest teed pidi minema, kuskile ikka jõuame. OSVALD: Sobib. See sobib. LAURA: Mis asju te ajate! See hakkab lõpuks ära tüütama. OSVALD: Sa oled vapustav naine, Ma kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma
tahan sind oma käega puudutada, aga see ei sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su et siis ei saa napsu võtta, ja hakkasime kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind häälega tulema – nagu vanasti, rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga tudengipõlves, tundus väga romantiline. ma palun, et sa ütleksid mulle „sina“. See Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht „teie“ kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui avastas, et tal olid kõik load ja muud hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid dokumendid koju jäänud, ja keeras otsa hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda 5
Ta on pooleldi pime ja ta elujõust on ainult veerandik alles jäänud.) ALEKSANDER: Mina olen filosoofiadoktor. Minu väitekiri oli ussidest. Meie ei ladranud mingist siseelust. Filosoofia ei seisne selles, et keerutada sõnu nagu vurrkanne, kuni värvid sulanduvad üheks ja sõnadel pole vahet. Filosoofia seisneb iga üksiku elu taltsutamises, nii et paljud elud sobituksid kokku, ja vabadust ja õiglust peab olema just nii palju, et hoida neid koos, ja mitte nii palju, et nad üksteisest eemale paiskuksid, mis tooks rohkem kahju. Mina pole despoot. Mu poeg ütleb, et ma käitusin sinuga halastamatult, kui sa kihlatud olid. Sinuga, minu armas tütar. On see tõsi? (Ljubov nutab isa rinna najal.)
" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Sinikellukese surm Ülal taevas pilvitu ja puhas; õitses sinikellukene luhas,
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne; · selgelt sõnastatud eesmärkide olemasolu nii suhtes kui ka mõlema partneri isiklikus elus; · plaani olemasolu püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii isiklikul kui ka peretasandil; · plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja kvaliteet; · e
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades
aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Laulu algus Muusika: Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930 . Ta on eesti helilooja Sõnad: Hando Runnel sündis 24.novemberil 1938. Ta on eesti kirjastaja ja luuletaja. Sõnum videost: Sõna "kuulata" peab olema nii võimas et tõesti kõik kuuleksid ja kuulatama jääksid. Sõna laul tuleb hääldada korralikult lõpuni välja. Teksti peab arusaadavalt välja ütlema. Laul peab olema kõlav. "Leelo,Leelo" koha peal tuleb laulda kaks takti koos. Tuleb julgelt välja öelda : " Tahan olla , laulda , oma laulu selle maa keeles kus ma elan. " Osad kohad lauldakse vaiksemalt. Laulu seletas lahti dirigent Hirvo Surva Minu arvamus : Laul räägib sellest kuidas laul sai alguse kuskil tillukeses majas ja puges kõigi südametesse. Laul levis kõikjale. Inimesed laulavad , nad tahavad laulda oma emakeeles. 5 Maailma avastamine Muusika: Aare Kruusimäe sündis 27.juuni 1972
Kas Euroopa Liitu kuulumine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust? Mais aastal 2004 said kõik majandustargad ja muud asjateadlikud rahus pudelid kihisevaga lahti korkida ja hüüda üksmeelselt: ,,Tere, Euroopa Liit!" Tavalisele inimesele oli too uudis muidugi täiesti igapäevane, vaid mõned üksikud sõnumid jäid lihtkodanikule kõrva, näiteks et hinnad tõusevad pikapeale, aga see on lõpp-perspektiivis siiski kasulik. Kuid nüüd, aastal 2011, kui oleme päris tükk aega juba liidus olnud, hakkavad välja tulema ka vead. Üks suuremaid prohmakaid, mis eestlasi kohe esimestel aastatel tabas, oli suhkrutrahv. Eelnevas
Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18. oktoobrist 1939 hakkas Punaarmee Eestisse sisse marssima.Kolonn kolonni järel veeresid Nõukogude sõjaväeosad Eestimaale. Venemaa sõjaväebaaside paigutamisega oma territooriumile kaotas Eesti tegelikult juba sõltumatuse. Vaatamata
"riigivärvidega". 20. sajandi esimesel aastakümnel süvenes ja levis sini-must-valge rahvuslik tähendus enam, kuid nüüd astus võõra võimu survele vastu juba teadlik eestlane, kelle südames olid värvid võitnud oma kindla koha. 1. novembril 1905. aastal Tartus toimunud suures rongkäigus oli ajalooline sini-must- valge lipp igatahes väljas ning tal oli kindlalt väljakujunenud rahvuslipu tähendus.Seetõttu ei tunnustanud võimud veel sini-must-valget lippu täielikult. Endiselt tehti takistusi lipu avalikule demonstreerimisele: 1910. a. VII laulupeo eelõhtul ehiti Tallinnas maju rahvuslike lippudega, kuid kohe tuli võimuesindajatelt karm käsk lipud maha võtta; 1912. aastal heisati " Estonia " seltsi maja katusele sini-must-valge lipp, aga sellest teada saanud kuberner Korostovets karistas tagantjärgi kohalikku jaoskonnaülevaatajat. Järgnev kümnend andis eesti rahvale kauaoodatud võimaluse võõrvõimust vabanemiseks ning
kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad
lätlane, kes tal eile oli aidanud kasti kanda, seisis kellaga otse tema voodi ees. Peale Indreku ei liigahtanud ükski. Aga kui Kopfschneider helistamist ei jätnud, karjuti talle mitmelt poolt: ,,Aitab juba! Käi kuradile! Tola! Katsu, et minema saad!" Mõnedele valmistas helistamine nalja. Need hüüdsid: ,,Tule ligemale! Ei kuule hästi! Homme tule kahega! Võiksid läbi öö kõlistada, saaks mõnus magamine!" Kui lätlane nägi, et eestlased ja venelased -- teised rahvused polnud Siberis esindatud -- hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla. Nüüd kargas keegi kohe voodist ja kustutas tule ning kõik asetusid uuesti magama -- koiduunele, nagu öeldi. Ka Indrek puges uuesti vaiba alla, aga uni ei tulnud enam, olgugi et ümberringi hakkas kostma sügav magajate hingamine, isegi norskamine. Nõnda ei kestnud see kaua, sest trepilt kostis uuesti kobin ja läbi luugiprao vilkus valgusekiir. ,,Poisid, valge
ja Ann lendavad põrandale pikali, pärast mida tõuseb Ann ja tormab WC-sse. Kareen tema järel. Tim talutab isa püsti, laua taha. Saara võtab vaikides istet. 17 TIM Mis siin toimub? FELIX Te jäite hiljaks. TIM Ma küsisin, et mis siin toimub? FELIX Perekondlik koosviibimine. TIM Kus üks naerab ja teine nutab? FELIX Me saime emaga teineteisest valesti aru. TIM Ema nutab. FELIX Esimest korda kahekümne viie aasta jooksul. TIM Esimest või viimast, aga ta nutab. Felix tõstab käe, et veini tellida. TIM Palu ema käest vabandust. FELIX Ma tahtsin lihtsalt tantsida... TIM Palu vabandust. FELIX Olla tema lähedal... TIM Siis vabanda... Ann tuleb tagasi. Kareen tema järel. Nad istuvad lauda. Piinlik vaikus.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele,
Kui ma ruumi sisenen, mõtlen teistele, mitte endale. Ma suurendan teiste enesekindlust ning julgustan neid. Ma olen teistest siiralt huvitatud. UNISTSAGE SUURELT, UNISTAGE ÕIGESTI ,,Juhid peavad väljuma oma mugavustsoonis, kuid mitte oma ande tsoonist" Dr.John C. Maxwell. Keskmine laps. Ma ei põhjusta õpetajale tüli, mu hinded on olnud head. Ma kuulan tunnis hoolsalt ja käin koolis iga päev. Mu õpetaja arvab, et olen keskmne ja sama arvavad ka vanemad. Ma sooviksin, et ei teaks seda, sest tahan palju teha. Ma tahaksin ehitada raketti, mul on raamat, mis seda õpetab. Või teeksin margikoguga algust. Kuid pole mõtet püüelda. Nüüd kus tean, et olen keskmine, olen piisavalt nutikas ja näen - mul miskit erilist ei ole oodata. Ma olen osa enamikust, see kellukese kõrem osa, kes elu märkamatult veedab, seal keskmist sorti põrgu sees. Pole oluline, mida te teate, kui te ei tea, mis on oluline. Kui me unustame põhilise, muutume vahetu orjaks
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
KUNINGANNA: Kuid näe, ta vaeseke sealt tulebki. POLONIUS: Te minge minema. Ma kõnetan nüüdsama teda. Palun lahkuge. KUNINGAS ja KUNINGANNA koos SAATJATEGA lahkuvad. Kuis kalli printsi käsi käib? HAMLET: Hästi, teid Jumal kaitsku. POLONIUS: Kas tunnete mind, prints? HAMLET: Väga hästi: oled kalakaupmees. POLONIUS: Mitte päris, mu prints. HAMLET: Siis sooviksin, et oleksid niisama aus mees. POLONIUS: Aus, mu prints? HAMLET: Jah, härra. Sellessinases ilmas aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast. POLONIUS: See on väga õige, mu prints. HAMLET: Sest kui päike juba kärvanud koerast vaklu sigitab, roiskunud raibet suudlemisväärseks pidades - on sul tütar? POLONIUS: On küll, mu prints. HAMLET: Ära lase tal päikese käes käia. Sigivus on nnistus, aga kui
annaabi.ee 
