Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva.
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Tartu rahu allkirjad 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. 1918 11. november - Omakaitse likvideeriti. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit, millele läksid üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. 16
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·
Teda pole olemas sellises mõttes, nagu seda on Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt. Euroopa riigid. Venemaa oli nii tsaaririigi ajal kui ka nõukogude perioodil vaid suur rahvaste vangla, kus peamisteks vangideks olid väikerahvad, kes olid sajandeid pürginud vabanemise poole. Nii tsaariaegses kui ka hili- semas nõukogudeaegses aja- lookäsitluses on püütud tervele maailmale tõestada, et Baltimaad on igavesest ajast igavesti olnud Vene impeeriumi ala. Balti alade "ühte- sulamise" Venemaaga olevat põhjustanud juba alates mui- nasajast peale samasugused looduslikud tingimused ja sar nane elulaad. Vene suurvürstide pärusmaana olevat Balti alad kuulunud Vene riigi koosseisu veel ammu enne saksa ristirüütlite saabumist siia. Just venelas- tele, kui tsivilisatsiooni ja kultuuri toojatele võlgnevat balti rahvad oma tänu. Pärast Lenini surma jätkus Venemaal stalinlik terror
veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist
Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner
Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest
Saue Gümnaasium Referaat Vabadussõda Saue Gümnaasium Gunnar Mizer 9c. klass 30.12.2012 Saue Gümnaasium Eesti Vabadussõda 02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (Punaarmee) ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist
2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks
piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918
3)langes elatustase, 4)tõusid hinnad. · Eesti välisdelegatsioon suutis saavutada Eesti iseseisvusele Suurbritannia ja Prantsusmaa de facto tunnustuse. · Baltisakslased üritasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt
Tapa, Valga, Võru ja Tartu. 1919.a alguseks oli pool Eestit vallutatud. Punaarmee paiknes 35 km kaugusel Tallinnast. EESTI KOMMUNISTID. Vaenlase kõrval tungisid Eestisse ka eestlastest koosnevaid Punaarmee väeosi. Eesti kommunistid moodustasid Narvas oma valitsuse. Rahvas pettus õige pea kommunistides, sest nad ei täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER.
ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
· Enamlased ei soovinud Eesti omariiklust, vaid autonoomiat Nõukogude Vene koosseisus; · Talurahvas ei saanud maad, vaid rajati kommuune; · Enamlased olid kirikute vastu; · Enamlased kasutasid vägivalda ja olid diktatuuri poolt. Iseseisvuse eeldused · 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse
mobilisatsioon oli sisuliselt läbikukkunud. Rindel oli ülekaaluka vaenlase vastu võitlemas 1918. aasta lõpus kõigest mõni tuhat meest. Aasta lõpul nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Peale uut mobilisatsiooni oli 5. jaanuariks 1919 ülemjuhatajal kasutada rohkem kui 14 000 meest. 7. jaanuaril alustasid Eesti väed vastupealetungiga, vaenlane taganes erilist vastupanu osutamata ning Eesti väed liikusid päeva jooksul edasi 4-8 kilomeetrit. Kuni 10. jaanuarini edenes meie armee edukalt ning vaenlane taganes. Esimene tagasilöök tuligi 10. jaanuaril kui Punaarmee vallutas tagasi Taagepera. Siiski taganes vaenlane endiselt ning 12. jaanuariks olid Eesti väed jõudnud Rakvere alla, mis ka samal päeval hõivati. 14. jaanuaril said eestlased veel ühe suure võidu, nimelt vallutasid Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu. Mõned päevad hiljem hõivasid Eesti väed ka Elva, seega oli muutumas olukord Lõunarindel paremaks
sellest tuleneb ka nimi. Märksõnad *Töölisklass ehk ploretariaat (sellest pidi saama juhtiv klass) *Maailmarevolutsioon (hakatakse peale suruma kommunismi) *Diktatuur ja revolutsioon (nende valitsusvorm ja kuidas seda saavutada) Oktoobripööre ENAMLASED TULID VÕIMULE *Lenini plaan allutada Petrogradi ümbritsevad linnad ja alles siis pealinn. *De facto *25.10.1917 (tegelikult november) enamlaste väeüksused võtsid Petrogradi enda kontrolli alla *De jure *26.10.1917 II Nõukogude kongress moodustati RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU Rahvadekreet maailmarahu Maadekreet likvideeritakse suurmaaomandus Oktoobripöörde mõjud Eestis *Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23. Oktoobril (Viktor Kingissepp ja Ivan Robtsinski) *KAKSIKVÕIM Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev Enamlased Eestis *Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära *Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest
Veel mõnede saadikute Riigiduumast saadud kogemused, mis aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia. Vabadussõda 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu
Roland Keiso 12a 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori"
Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni, kuhu olid sakslased pannud märkimisväärsed jõud. Eestlased nõrgendasid sakslaste kaitset ja hõivasid Väina jõe suudme (Johan Pitka juhitud eesti merevägi) kindel oli, et sakslased Riiat hoida ei suuda ja eestlased alustasid sisse marssimist baltisaksluse hälli Antandi esindajate nõudmisel võttis Eesti väejuhatus vastu sakslaste vaherahuettepaneku, sõlmitigi vaherahu 3. juulil allkirjastati lepe, mille kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus Landeswehri sõda oli eestlaste jaoks meeliülendav saavutus. Eestlased ei pidanud enam sakslastele alt üles vaatama ja said selja sirgu ajada. Landeswehri sõja hind oli eestlastele 251 langenut ja 1041 haavatut. 40 peatükk Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu 1919-1920 Küsimus võimalikust Rahust
taotlusi Lääne-Euroopale ning loodi kontakte suurriikide saatkonnaga Petrogradis. Saksamaa asub pealetungile Peale riigipööret aktiviseerusid ka baltisakslased. Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks, neid arreteeriti ning saadeti välja. Samal ajal katkesid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18.02 algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast. Iseseisvuse väljakuulutamine 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Võim võeti üle enne saksa vägede saabumist. 23. 02 loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdult esmakordselt Iseseivusmanifest avalikult ette. 24.02 sõitsid Päästearmee liikmed tulevase Eesti
Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.............................................6 Vastupealetung........................................................................................................... 7 Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine. Teadmine, et võitluses Nõukogude Venemaa vastu ei olda enam üksi, tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5
osutada ei suutnud ja oli kogu rinde ultuses sunnitud taganema. Tänu kujunenud olukorrale võttis Ulmanis 27. juunil Lätis võimu jälle enda kätte. Olles taganevat vastast jälitanud Riiani, alustasid Eesti väed 30. juunil rünnakut selle vallutamiseks. Ägedates ja veristes lahingutes oli Landeswehr 2. juuliks praktiliselt purustatud. Nähes, et eestlased võivad iga hetk Riiga sisse marssida, algatasid liitlased sama päeva õhtul uued läbirääkimised vaherahu sõlmimiseks, mille tulemusena 3. juuni keskpäevaks sõjategevus lakkas. Kuu aega väldanud võidukas sõda väljaspool Eesti piire oli eestlastele moraalseks stiimuliks ning tõestas meie vägede lahingulist väärtust. SUVISED KAITSELAHINGUD VIRU RINDEL JA PIHKVA ALL. 1919. a. Loodearmee kevad-suvine sõjakäik Petrogradi alla lõppes lüüasaamisega. Jälitades puruks löödud vene valgeid jõudis Punaarmee juulikuuks Luuga jõel asuvate 1. diviisi üksuste kaitsepositsioonideni
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste
sakslased või baltisakslased. Mõned iseseisvumisega seotud poliitikud vangistati. Saksa riik Eesti Vabariiki ei tunnistanud, kohalikud baltisakslased soovisid võimu oma kätte saamist ja oli idee luua Eestist ja Lätist Balti Hertsogiriik, mis oleks olnud Saksa Keisririigi kooseisus autonoomne. Lätis ei olnud veel Läti vabariiki, kuid eeldati, et nagu juhtud Eestis, juhtub ka Lätis. Baltisakslased kartsid oma positsiooni kaotamist. Eestis oli võim Saksa armee kohaliku esindaja käes, kelleks oli von Seckendorff. Tema poliitikat iseloomustati kui ,,käsen, keelan, poon ja lasen". Balti hertsogiriigi loomisest ei tulnud midagi välja, sest novembris 18. november 1918 lakkas Saksa keisririik olemast. Compeigne'i vaherahu sätestas, et Saksamaa peab väed okupeeritud aladelt väja viima. Võim läks uuesti eestlastele, kuid sedagi ei saanud kohe teostada, sest Nõukogude Venemaa alustas 1918 pealetungi
5. juuni 1919 algas sõjategevus Eesti väeosade ja Landeswehri vahel. Landeswehri sõda oli eestlaste jaoks hoopis teistsuguse iseloomuga, kui sõda Nõukogude Venemaa vastu võitlemine oli oma territooriumi kaitsmine võõraste vallutajate eest, Landeswehri sõda peeti aga Läti territooriumil ja see oli rohkem kättemaks 700-aastase ülekohtu eest. Sõjategus Lätis kohutas ka Inglismaad, kelle esindajate ettepanekul kehtestati 10. juuni vaherahu ja alustati läbirääkimisi. Läbirääkimised kestsid rohkem kui nädala aega ja lõppesid rahumeelset kokkulepet saavutamata. 19. juunil algasid lahingud Võnnu linna (Cesise) lähedal. 23. juuniks oli Landeswehr Võnnust välja kihutatud ning Eesti väed linna hõivanud. Võnnu lahing otsustas tegelikult Landeswehri sõja saatuse. Eesti väejuhatus saatis kullerid üle kogu Eestimaa teadmata suurest võidust. Kõikjal paluti jaanilaupäeva õhtul süüdata võidu tuled
Kaugemaks eesmärgiks oli kommunistlik maailmarevolutsioon. Selleks tuli esmalt läbi murda segaduste keerisesse sattunud Saksamaale. 13. novembril 1918. a tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi.
Miks võib aastaid 1914 1920 pidada Eesti ajaloos murrangulisteks? Esimese maailmasõja puhkemine 1914. aasta augustis tähendas suure murrangu algust kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatuses. 18.sajandi lõpuks jagasid kolm suurriiki Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa endi vahel tervet Ida-Euroopat. Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi. Esimeseks murrangu märgiks oli Vene impeeriumi kokkuvarisemine, mida kasutas ära ka Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3