tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika. Esteetika ongi siis filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses. Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. See lause seletab väga hästi lahti tegelikkuse. Inimesed võivad näha samat objekti täiesti erinevatelt vaatenurkadelt, ühele võib tunduda suurepärane, teisele aga tavaline. Objekt ei saagi olla kõigile ühesugune, kui seda vaadeldakse erinevatelt külgedelt või mõtestatakse lahti täiesti teistsuguselt. Toon üheks näiteks maali, mida ühed kunstnikud peavad täiesti erakordseks ning väärtuslikuks, samas kui teised kunstnikud arvavad, et see on tühine
30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
VANA-KREEKA INIMENE Kuulaja ning vaataja Nägemine, mälestusmärk, mälestus Uudishimulikud ja tähelepanelikud kreeklased on terased vaatlejad ja andekad jutustajad. Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam
Rõivaste kaunistamise viisid Kadri Sigur 2012/2013 õa. 1. Neetidega kaunistamine 2. Litritega kaunistamine 3. Tikanditega kaunistamine 4. Pitsiga kaunistamine 5. Drapeeringutega kaunistamine 6. Trükimustriga kaunistamine 7. Voltidega kaunistamine 8. Kantidega kaunistamine 9. Laseriga lõikamine 10. Narmastega kaunistamine 11. Aplikatsioon 12. Metalliga kaunistamine 13. Nööpidega kaunistamine 14. Volangidega kaunistamine
Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus negatiivne
Iga inimese ilu on teise inimese kätes. Mõnele näib kõhn ja blond tüdruk imeilusana, kuid samas jällegi teisele mitte. Kuna talle meeldivad kurvikamad naisterahvad, mitte kondibuketid. Samuti mõni inimene hindab ja näeb ilus just teises iseloomust, kuid samas jällegi teine näeb ilu välimuses, ning ei hooli nii väga iseloomust. See sõltub paljustki: inimesel mõiste ''ilu'' defineerub erinevalt, kui mõnel teisel. Kui ilu vaataja silmis, kas siis saab mõelda, et kõik on ilus? Seda on raske spekuleerida. Sest tegelikult me ise ju ei määra, kas see mis näeme on ilus või ei. See tuleneb kõik inimese isiksusest, harjumustest ja mingil määral ka traditsioonidest. Ja pealegi tegelikult saab ikka olla asju, mis poleks ilusad, sest see kõik sõltub inimesest ise. Kuna nii mõnigi asi on tema jaoks ebameeldiv ning ta ei näe selles mitte mingit ilu. Maailm oleks väga keeruline ja tavaline, kui kõigi jaoks
• 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus, kultuursus jne. • Nali ja tõsidus, kurbus ja vägivald- ta suudab panna kõik ühte teosesse.
Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C. Danto sündis Ann Arboris, Michiganis aastal 1924 ning kasvas üles Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja pärast seda Kolumbia Ülikooli. Aastast 1949 kuni 1950 õppis ta Pariisis Fulbright stipendiumiga ja aastal 1951 naases Kolumbiasse, et õpetada. Seal on ta hetkel ka emeriitprofessor filosoofia alal.
maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui flaneurile osaks saab. Teistes maalides avalduvad keerukamad suhted, kus naised pakuvad meestele palju peenemat meelelahutust. Näiteks Renoiri maalil ,,Clichy väljak" on meessoost vaataja kinnitanud pilgu mööduva naise näole, otsekui tahaks ta naise külge klammerduda või mitte lasta tal ära lipsata. Sellel tasandil on maali võimalik mõista nii, et vaataja fantaasias on naine allutatud tema ihale. Mõnikord kohtame ühel ja samal maalil tervet rida erinevaid hoiakuid. Renoiri ,,Looz" (1874. ill. 37) näib ergutavat meessoost vaataja lihtsalt erootilist fantaasiat, aga maali lähemalt uurida,
Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatajate jaoks erinevad ning ükski vaataja pole eelistatud. Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h. See on kui inimese silmapete, aga samas mitte ükski inimene ei mõtle, kui pikk tegelikult see auto oli või kas ta ikka oli nii pikk nagu ta seda nägi. Kui aga 150 km/h sõitev auto aeglustab kiirust näeb teine vaataja auto pikkust juba väiksemana, kui nägi seda esimene vaataja
endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost. Filmi lugu pakub mitut erinevat tõlgendamise viisi, ent ka teatavat soovi vaataja küsimustele mitte vastata. Nii juhib film meid juba üsna alguses kindlale arvamisele, et lugu on armukolmnurgast ja naine tahab fotosid tagasi saada, et mitte oma abikaasale armukesega vahele jääda. Kui fotograaf avastab pildilt hoopis mõrvatud mehe, muutub lugu, mida vaataja arvas juba ette teadvat, täielikult. Film on järsku muutunud mõrvamüsteeriumiks. Fotograaf on avastanud laiba põõsa seest ja läheb kirjanikust sõbra käest nõu küsima, mida selle teadmisega peale hakata
Ajakirjaniku kõige suurem väärtus on tema nimi. Ta peab olema poliitiliselt sõltumatu. Ajakirjanduse abil hoitakse demokraatiat üleval. Uudisväärtuste kriteeriumid: 1) Lähedus (kas psühholoogiline või geograafiline) 2)Prominentsus 3)Värskus 4)Aktuaalsus 5)Mõjukus 6)Ebatavalisus 7)Konfliktsus Negatiivsete asjade kajastamine tekitab inimestes turvatunde, et keegi hoiab halbadel asjadel nende eest silma peal. TVs: Pilt peab olema äratuntav Vaataja peab leidma kaadrite vahel loogilisi seoseid Loogiline pildirida Vaataja peab suutma leida sümboleid Tekst ja pilt on võrreldav Vaataja suudab täita kaadritevahelisi ajalisi ja sisulisi lünki
ühtlasi ka tähtsaim suure usumehe auks püstitatud kunstiteos. Peetruse haud asub praeguse Püha Peetri kiriku krüptis ehk maa-aluses kabelis. Caravaggio maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Sündmustik hargneb enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Caravaggio vürtsitas ka maailma oma täiesti uudse kompositsiooniga. Tema maalides mõjuvad inimeste poosid ja asendid juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi
Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad:
64 tuli sõjaväeline riigipööre. 71 ta rööviti tänavalt, piinati? Ja lõpuks saadeti välja Argentiinasse, kuhu ta jäi 5 aastaks. 73 avaldas seal “Theatre of the Oppressed” – baseerub raamatul “Pedagogy of the Oppressed” (Brasiilia haritlane ja kirjanik). Siis reisis Lõuna-Ameerikas ringi, tegi tööd väikeste vaeste seltskondade/inimeste/kogukondadega. - Boal tahtis publikust teha aktiivse osaleja. Tavaline teater on survestav, sest vaataja ei saa sõna/ennast väljendada. Spect-actors. Pärast 14 aastat eksiilis, naasis ta 1986 Brasiiliasse. Rajas Rios “Center for the Theatre of the Oppressed”, mille eesmärk oli “õppida, arutada ja väljendada muresid, mis puudutavad kodakondsust, kultuuri ja rõhumist, kasutades teatri keelt”. - Nt tema tegevuse tagajärjel sai tunnustust uus seadus, mis kaitses kuritegude ohvreid ja tunnistajaid. 92 kandideeris Rio linna volikokku läbi teatraalse akti (ja valiti ka)
20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni
Ei taandu ainult maailma kopeerimisele, vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel. Autori kohalolu on varjatud. Tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole. Suunatud teatrile. Draama dramaatika üks zanr tragöödia ja komöödia kõrval. Arenes välja 18.saj keskel. Laialt levinud sõnateatri tähenduses. Dramaturgia teatud perioodi kirjandusprotsessid (nt 20.saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. Tekstiehituse tasandil on ta lavastuste ja filmide tekstiline alus, millele on vastav struktuur ja reeglid. DRAMAATIKA EEPIKA Jutustatakse lugu
Mobiilne või püsilolev? Mobiilne-hea kui kasutada tehnikat erinevates ruumides. Kui püsivolev ss kas elektriline või manuaalne ekraan. Teisena valida pildiformaat. See oleneb Projektsiooni tüübist Valikus on standardformaat 4:3 videoformaat Lai ekraanformaat Ekraanidel on mustad ääred mis tõstavad pildi kvaliteeti ja kontrasti Kolmandaks ekraanimaterjal. sõltub ruumi suurusest, kujundusest, projektori asukohast ja ruumi valgustusest Neljandaks suurus. Vaataja minimaalse ja tagumise vaataja asukoha järgi tuleks arvestada Ja muidjugi et oleks piisavalt ruumi ruumis ekraani jaoks Tuleks valida enda eelistuse järgi Olulisteks näitajateks on Ekraani suurus,selle värvus, rahva asetus ruumis, ruumi valgustus, projektori asukoht ja ruumi kujundus Lisafunktsioonid: Energiasäästmine sülearvutite puhul on väga tähtis, see vähendab ekraani ja aku kulumist ning pikendab aku kestvust. Integreeritud tarvikud
Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu. Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma. Roll on tugevalt välja kantud ja tema väljendusrikas nägu aitab seda tõetruult kanda. Vaatleme näiteks Leida Laiuse filmi "Mäeküla piimamees". Rezissöör on muutnud Tõnu Prillupi karakeri väga oskuslikult suhteliselt ebameeldivaks tegelaseks. Ometi tekitab Järveti meisterlik näitlejatöö mehe vastu kaastunde, samal ajal aga Elle Eha nõrga näitlejatöö tõttu empaatiatunnet filmi peategelase Mari vastu õieti ei teki
tähenduste paljusus ning segunemine. Kirjandusteostes annab kirjutatud tekst tugevama selguse ja seoste kimbu ning on iseloomult konkreetsem, lähtudes iga kirjaniku stiilitunnetusest, kuigi laiemas plaanis lisandub lugeja omaenese loodud fantaasia, mida ta leiab endale raamatus ridade vahelt. Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja silmades olulisemalt kõrgema määraga. Samas võime väita, et asjade ja nähtuste tajumise vastuvõtmine sõltub meis keelelise kontrolli võimalikkusest, kuna sõna- või pildisõnum tõlgendatakse igas inimeses mõistuse ja meelte abil. Siit tulenevalt saame me küll igasugust kunstiteost teatud piirini mõista ja laiendada, kuigi lõpuni ei suuda me igasugust kunstiteost lahti seletada. Veel huvitavamaks teeb mõistmise, et kas lugeja või
ITAALIA MAALIKUNST Sandra Hints 11.Klass 30.11.2011 Barokkmaal tekkis Itaalias 16.saj lõpupoole, millel oli kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik suund. Kunst oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale
perspektiivi.Näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigus.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelesad antiikmüütidest. 4. Barokkmaali naturalistliku suuna esindaja Caravaggio.Mida uudset on tema tööde kompositsioonis ja valguses?Keldriluugivalgus. Caravaggio kujutas imesid ja märtrite kannatusi nagu igapäevast elu. Uudne kompositsioon-inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna,tegelased ei esine vaataja suunas.(vaataja tunneb end pildil kujutatud sündmuse osalisena). Sündmustik hargneb enamasti pimeduses,mida lõhestab poolviltu ülevalt langev ere valgus-’’keldriluugivalgus’’. 5. Mis iseloomustab barokset skulptuuri?Lorenzo Bernini. Rahutud,liikuvad kujud juhuslikus ning väga ilmekas ja efektses poosis. 6. Pildid:Caravaggio:’’Peetruse ristilöömine’’,’’Lautomängija’’ Peetruse ristilöömine Lautomängija 7. Pildid:L
Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühiskonda skeptilise intellektuaali muigega.Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid.Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria
See laenas ideid kubismist, supermatismist ja futurismist, kuid südames oli siiski täiesti uus lähenemine objektide ehk siis teoste valmistamiseks. Konstruktivismil oli oluline mõju uutele graafilise disaini tehnikatele, mille tipus oli El Lissitzky. Osana varajase nõukogude liidu noorteliikumisest, suunasid konstruktivistid oma kunstilise väljavaate hõlmata kognitiivne, materjaalne aktiivsus ja kogu inimkonna spirituaalsus. Kunstnikud püüdsid luua kunsti, mis võtaks vaataja välja traditsioonilisest olukorrast ning teeks temast aktiivse vaataja. lazar Markovich Lissitzky (1890 1941), paremini tuntud kui El Lissitzky, oli venemaa kunstnik, disainer, fotograaf, õpetaja, tüpograaf ja arhitekt. Ta oli üks kõige olulisem tegelane venemaa avantgardis aidates arendada supermatismi oma sõbra ja mentori, Kazimir Malevichiga. Ta alustas oma karjääri illustreerides juudi lasteraamatuid, püüdes propageerida juudi kultuuri venemaal
.. Keegi, kes julgeb end avada. Näe, selles valguses on õhus natuke tolmu... Võib-olla oleks tore, kui ühtki tegelast ei ilmukski? Sest nii on päris hea... Vaikus, valgus, tolmuebemed õhus. Midagi on tulekul. Kõik on ees. Midagi peab kohe juhtuma... Inimesed istuvad ja ootavad - koos... Nii võikski igavesti kesta. Aga nii ei saa. Teatris tulevad alati inimesed lõpuks lavale, nii peab olema, see on paratamatu, nii on kombeks. Mis on filmi ja teatri erinevus? Filmi puhul tarbib vaataja koos teistega valmispakendatud illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui ka filminäitleja, teisel pole keegi õieti millegi eest kaitstud. Film jookseb edasi ka ilma ühegi vaatajata, teatris aga ilma ühegi vaatajata üldiselt etendusi ei anta. Filmivaatamine on ühesuunaline kommunikatsioon, teatrietendus kahesuunaline. On inimesi, kellele üldse teater ei meeldi. Nad kohe ei saa istutud nii kaua ühe koha peal
ja nuku suhe omavahel oli laitmatu, suudeti rolli sisse elada ja emotsiooni südamest väljendada. Vahepeal hakkas etendus natuke hajali valguma, Huhuu kehastas erinevaid rolle riietaes end mitmetesse kostüümidesse. Kui see monad aega kestnud oli hakkas mu mote ujuma, ma ei suutnud enam nähtut looga põimida ning mõtestada. Animafilmiga seda ei juhtunud, osalt kindlasti seetõttu, et film oli kõigest umbes 20 minutit pikk ning tegevust ja põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi. Kindlasti võib öelda, et nii visuaalne kui ka kirjas olev tekst jätsid loo tõlgendamise vaataja hooleks, tuues kõrvale veidike rohkem piire. Ütleksin, et nii film kui ka etendus olid tõsiselt hästi tehtud ning vaatajana suutsin visuaalset vormistust nautida sama palju ja kohati isegi rohkem, kui kirjutatud teksti
näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia
krabi on taassünni sümbol, seega on selge, et just sellepärast on pildil mitu väikelast/inglit ja tiigri pojad. Vaasil olev ingel sümboliseerib valvajat või kaitset. Jääral on ka kaitsev tähendus koos Kristusega. (Jeesus Kristus on pildil kepiga). Ta justkui kaitseks neid krokodilli ja tiigri eest. Krokodill on elu ja surma isand. Kuid pildil kehastab krokodill vaenulikust. Tiiger sümboliseerib raevukust, jõudu- nii agressiivne kui ka kaitsev. Tiiger esindada ka surma ja elu. Vaataja (ehk minu) emotsioonid The Four Continent on huvitav ja ilus maal, kuna sel maalil on päris palju pisi detaile, mis paneb vaataja pilti uurima ja jälgima, mis maalil toimub. Maalis on kasutatud sümboolikat, mis teeb maali sündmustiku huvitavamaks. Pildi keskel olev musta naise figuur oli algselt ehmatav ja samas nii salapärane. Mida kauem pilti vaatad seda huvitavam tundub ja avastad uusi pisi detaile. Kasutatud materjal
Sünkroniseerimine Windowsi, Mac OS X’i, Linuxiga Kalender Toimingute planeerija Aadressite raamat Muusika voogesituse (läbi Ampache ) Kasutaja ja grupi haldamine sisu jagamine gruppide vahel või avalike URLsidega Internetipõhine tekstiredaktor koos süntaksi esiletõstmine ja koodivoltimise Järjehoidjad URLi lühendamise komplekt Pildi galerii PDF vaataja ODF failide vaataja Sisselogimise moodul 1 http://owncloud.org/features 4 Sarnased programmid: Google Drive, Dropbox ja Microsoft OneDrive Google Drive on Google poolt loodud tarkvara PCle, Androidile, Mac OSxile ning Linuxile, milles saad luua dokumente, esitlusi, kas koos või reaalajas sõbra või töökaaslasega, lisaks dokumentidele ja esitlustele on võimalik üleslaadida videosid ning pilte. Google Drive annab
Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuurinbgud-teatripubliku ja eteduse vastuvõtu uurimine; publiku-uuring kitsamalt uurib publiku sotsiaalset ja kultuurilist tausta. Retseptsiooniuuringud keskenduvad etenduse vms vastuvõtu uurimisele
Sinu silma jõuavad mõned üksikud kiired, enamik läheb mööda sinu silmist, kui vaadata objekti peeglist! Objekti täielikuks näegemiseks peavad kiired siiski koonduma sinu silma objekti kõikidest osadest. See tähendab:kiired peavad tulema kõikidest suundadest peeglisse ja sealt sinu sinu silma koonduma. Huvitav on ka see, et peeglisse vaatajad ei lepi kuangi kokku, kuskohas objekt peeglis asub! Igaüks näeb erinevat valgust! Nii et ütluses, et ilu on vaataja silmades, on olemas täielik füüsikaline põhjendus! Siin on joonistatud, kuidas kaks vaatajat A ja B näevad, kus pall peeglis asub! NB! JÄLGI, KUIDAS IGA KIIRE LANGEMISNURK JA MURDUMISNURK ON SAMAD! Seda seadust tuleb silmas ja meeles pidada, kui joonistada skeeme, kuidas keegi midagi näeb! NB! JOONISTASIN AINULT NEED KIIRED, MIS PALLI ÄÄRTELE LANGEVAD JA SEALT EDASI MURDUVAD; ei joonistanud kõiki kiiri pallilt! NB
Sinu silma jõuavad mõned üksikud kiired, enamik läheb mööda sinu silmist, kui vaadata objekti peeglist! Objekti täielikuks näegemiseks peavad kiired siiski koonduma sinu silma objekti kõikidest osadest. See tähendab:kiired peavad tulema kõikidest suundadest peeglisse ja sealt sinu sinu silma koonduma. Huvitav on ka see, et peeglisse vaatajad ei lepi kuangi kokku, kuskohas objekt peeglis asub! Igaüks näeb erinevat valgust! Nii et ütluses, et ilu on vaataja silmades, on olemas täielik füüsikaline põhjendus! Siin on joonistatud, kuidas kaks vaatajat A ja B näevad, kus pall peeglis asub! NB! JÄLGI, KUIDAS IGA KIIRE LANGEMISNURK JA MURDUMISNURK ON SAMAD! Seda seadust tuleb silmas ja meeles pidada, kui joonistada skeeme, kuidas keegi midagi näeb! NB! JOONISTASIN AINULT NEED KIIRED, MIS PALLI ÄÄRTELE LANGEVAD JA SEALT EDASI MURDUVAD; ei joonistanud kõiki kiiri pallilt! NB
.......................10 1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited...........................10 1.2.5. Tegevuse iseloomustamine............................................................................11 1.2.6. Liikumise illustreerimine...............................................................................11 1.2.7. Stseenide ja montaazide ühendamine............................................................11 1.2.8. Vaataja ajataju muutmine...............................................................................11 1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine..........................................................11 1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine......................12 1.2.11. Vastuolude tekitamine..................................................................................12 1.2.12. Paroodia.............................................
Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ning ühe mehe käes olev labidas
keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused. Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõltuvad kogemusest, assotsiatsioonidest, isiklikust maitsest ja harjumusest. Niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Ka kunsti loomist ja tajumist võib võtta eraldi nähtustena. Kunstnik edastab oma tunnetusest lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni. Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Samas kui minimalistid rõhuvad lihtsusele, sest selles peitub ilu saladus
Seda kooslust välja toov idüllile vaikus ja rahu mis Kumusse minnes tundus kadunud olevat, selle kõik oli looja suutnud ühte pilti manada. 3 ,,Kompositsioon" (1931) Juhan Muks (1899- 1983) Õli värvidega maalitud pildil on kujutatud istuvat rahvahulka kus osa inimestest on vajunud unne. Rahvahulgast näoga vaataja poole joonistatud vaid esimene rida ja üks vanem naisterahvas teisest reast. Ülejäenud pildil kujutatud rahvahulk on seljaga maali vaataja poole. Teisest reast vasakult poolt ainukesena näoga vaataja poole oleval vanem naisterahvas on juba väärikas eas, tema nägu on kortsuline. Naise peas on sinine rätt, seda mis on ta seljas pole võimalik aduda kuna see sulandub kokku pildiga. Esimesest reast vasakul pool on uinunud meesterahvas. Mees kannab valget kaabut ja selga
5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas Napoleoni vägede sissetungi Hispaaniasse. 7) Sõjasündmusi kajastas tema graafiline sari "Sõjakoledused". 8) Suurim Saksa romantik Caspar David Friedrich armastas kujutada selliseid motiive nagu avaraid maastikupanoraame, rannavaateid laevadega ja kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli seljaga vaataja poole, see rõhutab nende üksindust. 10) Usutemaatikast oli haaratud natsareenide koolkond Saksamaal. II Vaata lk 202-204 olevaid Francisco Goya tööde reproduktsioone. Kirjuta nende hulgast välja üks Goya: · portree ,,Alba hertsoginna" · aktimaal ,,Alasti maja" · graafiline leht sarjast Kapriisid ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi" · prantslaste-vastast rahvaülestõusu kujutav maal ,,Ülestõusnute mahalaskmine"
Püüdis esile tuua inimese sisemaailma, ta armastas neid, keda kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Öine vahtkond, Püha perekond ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18. SAJ Barokk-kirikute eeskäijaks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu Roomas. Suure tähtsuse omastasid kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Laemaalidel kujutatakse sageli arhidektuuridetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Olulise tähtsuse omandasid välisilmes kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi
näidata võimalikult detailivaest ja ajatut maailma (pole võimalik määrata täpselt kohta, sajandit, riiki, kellaaega). Märkus: Näide on püütud anda võimalikult ligilähedaselt olukorrale, kus vaataja näeb teost esmakordselt ja tal puuduvad igasugused taustateadmised töö või kunstniku kohta. Küll aga on kasutatud üldisi kogemusi ja teadmisi maailmast, et tunda ära uisutamine, talv, mees, alasti, ladina keel, kiriklik, videoprojektsioon. Kui lisada siia järgmise astme teadmised, et mees videos on kunstnik ise, et kõlab tema poja hääl, et kristlikus traditsioonis on isa ja poeg kaks osa kolmainsusest, järelikult on põhjust otsida videost ka peidetud või puuduvat
looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele. Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio. Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko
külge õlgadelt. See loob ilusa efekti kus valget kombineed, mis on kleidi all on näha pihiku ja varrukate vahelt. Kui rääkida kompositsioonist, siis voldid varrukatel näivad mimikeerivat looklevat rada taustal. Sild jätkab joont Mona Lisa vasakult õlalt. Paigutatud kõrgemale pruuni maa ala, annab tunnistust inimese olekust loodusmaastikul. Kaared sillal ulatuvad tuulisele jõele, mis nagu looklev rada vasakul, mis tõmbab vaataja pilgu maali sügavusse, mägede poole, mis on piiritletud veega. Punakaspruun ala vihjab kergelt kaldus mäele. Tehnika põhiselt on see osa palju vähem lõpetatud kui ülejäänud maastik. Selle maali osa voolavus on võib-olla tahtlikult jäetud visandi vormi. Tagaplaanil on märgata rada, mis on kaitsevalli taga ja sulgeb lodža. See puhub oma tee läbi pruuni maa ala, mida Leonardo maalis ilma tegelikult struktureerimata ja järge plaanimata. Rada tõmbab vaataja
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või
ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla (1871-1958) "Koera ja keti dünaamika".Teine võimalus oli kasutada kubismi kogemust, lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana, erinevalt kubistide püüdlusest tasakaalukusele. Sealjuures kasutasid futuristid sageli erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Teostele anti sageli ka ühemõttelisi ja pretensioonikaid nimesid, mis pidid vaataja mõtted kindlasse suunda juhtima. Futuristid üritasid oma programmi rakendada kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni (1882-1916) liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia (1888-1916) nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud.
· Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma · Heal reklaamil on püänt · Hea reklaam on julge · Hea reklaam on suures osas kunst
Neoimpressionism Neoimpressionism ehk puäntism on kunstivool, mis kasvas välja impressionismist. On lühiajaline kunstivool, kõrgaeg 1880.aastatel teisel poolel. Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
need, kelle elu läheneb lõpule? Samas Jof nägi ja Mia ei näe Antonius Blocki ja Surma malet mängimas ja mõlemad nii Jof kui Mia jätkavad filmi lõpus oma teekonda. Kas Jof on samuti määratud peagi surema? Mõtiskleda võib ka filmi lõpu üle. Mida Bergman siiski sellise lõpuga võis mõelda. Filmi viimane lause on ilmselt väga hästi läbi mõeldud, kuid kahjuks nagu ka filmi peategelane, ei saanud vaatajana ma just palju vastuseid. See on film, mille üle jääb vaataja veel hiljemgi mõtlema. Kuna usun, et filmi ja üldse kunsti eesmärk on eelkõige panna inimest mõtlema, siis Ingmar Bergman on sellega väga hästi hakkama saanud. Film on ärgitab filosofeerima elu ja usu üle kasvõi näiteks siis, kui Antonius lausub, et usk on suur kannatus. Kas tema religioossus peab sellele kannatusele vastu? Kas vaataja on sellega nõus ja miks? Kõigele lisaks annab ,,Det sjunde inseglet" võrdlemisi hea pildi hiliskeskaegsest Rootsist.
Leonardo kasutas püramiidset disaini naise asetamisel pildi plaanile. Naise rind, kael ja nägu on kätega samas valguses/värvuses. See valguse hajumine viitab keerulisele geomeetriliste kujundite süsteemile, mis aitasid Leonardol täiuslikku portreed maalida. Leonardo kasutas niimoodi geomeetrilist paigutamist ära, et tekitada visuaalne kaugus vaadeldavast. Maali käetugi toimib poolitava elemendina, Lisa ja vaataja vahel. Naise istub sirge seljaga ja ristis kätega näitab tema vaoshoitud olekut. Ainult Lisa pilt on otse vaataja suunas suunatud ja nagu kutsub vaikset suhtlust looma. Kuna Mona lisa hele nägu paistab maali teiste tumedamate elementide kõrvalt hästi välja on Mona Lisale suunduv tähelepanu veel võimsam, mille Leonardo saavutas piirjooni maalimata, sujuva värvide ühinemine tekitab kahemõttelise meeleolu.
ja siis äkki nägijaks saades maalida teadamata mis esemed ta ees on. Selles on näha Ruskini mõju Monet'le kuna esimese arvates maali tehniline kogumõju oleneb sellest kuivõrd me suudame taastada oma silma süütuse. Lapseliku taju, lamedad plekid, teadvustamata mida need tähendavad, nagu näeks pime neid esmakondselt. Manet, Baudelaire ja kunstnik kui flaneur Degas' maal "Concorde'i väljak" kompositsioon on ebatäiuslik,mis teebki selle huvitavaks. Vaataja on justkui sattunud juhuslikku stseeni. Seal on isa oma kahe tütrega, aga puudub ema. ja ühe mööduja selg on poolenisti ära lõigatud pildist, see kõik on vaatajale ebameeldiv ja üllatav. Flaneur detektiivi rollis Flaneurist sai välimuse ja rõivastuse kirglik analüüsija. Pariis ehitati ümber, korrastati tänavad nii et see sai turismiobjektiks aga sellisena oli hea ka vargusi ja muid kuritegevusi jälgida. Seega hakkasid prostituudid maskeeruma
arvestavad teatri tehniliste ja majanduslike võimalustega ning ajastu eetiliste ja esteetiliste traditsioonidega. 6. Mis on tragöödia, komöödia ja draama (kui sõnateatri zanri) põhitunnused? Tragöödia on traagiline: kangelane, keda tabab traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja põhjustab talle kannatusi, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, VÄRSSKÕNE. Kui lugeja/vaataja elab kannatavale kangelasele kaasa, siis kaastunde ja hirmu läbi puhastuvad tema emotsioonid ning ta kogeb katarsist (puhastumine). Komöödia on koomiline: tegelased lihtsad, keel argine, situatsioonid igapäevased; lõpp tavaliselt õnnelik; teose koomika peaks lugejas/vaatajas esile kutsuma naeru, mis mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt; naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi.
annaabi.ee 
