Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VÄÄRTUSED - mõiste, tsitaadid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
printsiipe, mcewan, fisher, institutsioon, tõrjumine, indiviidile, kiidetudSotsioloogia põhimõisted Sotsiaalseks tegevuseks nimetatakse sellist tegevust, mille eesmärk on muuta inimese käitumist, hoiakuid või ka indiviidide ning koosluste püüdlusi. Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises näeb inimene oma
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäe
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on
maailmaviis ja maailmanägemine. Sõnavara tundmine on kasulik nende probleemide väljaselgitamisel, mis on olnud tähtsad grupi säilimisele. Sõnadel on ka hinnanguline mõõde. Mõned tähendavad või toovad esile häid omadusi, teistel on halb toon. 9. Väärtused ja nende tähtsus. Maailmas pole ühiskonda, kus poleks oma väärtusi ja väärtussüsteemi. Väärtus on ükskõik milline asi, materjaalne või ideaalne. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, mis on lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik. Inimene võib endale mitte teadvustada, kuid tema väärtused on järjestatud hierarhiliselt (ühed kõrgemal, teised madalamal). Väärtused on in. käitumise ja püüdluste kõige tähtsamad regulaatorid. Väärtused määravad ära ka suhted teiste inimestega. Väärtusi peetakse eetilise käitumise alustalaks. Organ-s väärtused: lojaalsus, eetika, moraal
Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme. Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust
Piir massi- ja kõrgkultuuri vahel on dünaamiline, kõrgkultuur võib muutuda massikultuuriks ning massikultuur võib inspireerida kõrgkultuuri. - Subkultuur - varasema subkultuuri teooria kohaselt (Birminghami ja Chicago koolkonnad) vaadeldakse subkultuuri homogeense inimeste grupina, kes vastanduvad ühiskonnas kinnistunud ja tunnustatud normidele ning väärtustele. - Post-subkultuuri teooria kohaselt on subkultuur kui eristuv tarbimise vorm, mis annab indiviidile rohkem valikuvõimalusi ning on paindlik. Subkultuuri liikmeid iseloomustatakse tavaliselt spetsiifilise riietuse ja muusika tarbijatena. · Ühiskond struktureeritud sotsiaalsete suhete süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur; · Väärtused - indiviidi ja/või grupi (ühiskonna) arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga;
Ideaalne ja reaalne kultuur Tuleb eristada kultuuri ideaale tegelikest arusaamadest ja praktikast, mis juhivad meie igapäevast elu. Reaalne kultuur koosneb pigem meie tegude õigustusest. Ideaalse kultuuri normid on liiga ranged, et kõik suudaksid ja tahaksid neid täita. Normid ja väärtused. Väärtused- on sotsioloogia üks põhimõisteid.Väärtussüsteemid võivad olla ühiskondlikud. Grupilised,individuaalsed ja rahvuslikud. Lihtsamalt öeldes on väärtused enamuse poolt heaks kiidetud ideaalid või orientiirid, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Väärtus on ükskõik milline asi materiaalne või ideaalne idee või institutsioon tegelelik või kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik. Iga inimese väärtussüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt st osa väärtusi on tähtsamad kui teised. Seega inimesed on orienteeritud väärtustele. Väärtusorientatsiooni
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
POSITIIVSED autasustamine tunnustus heakskiit premeerimine toetus austus edutamine autoriteet kiitvad kuulujutud NEGATIIVSED trahv hoiatus imestus arest vangistus rahulolematus õiguste äravõtmine tõrjumine väljasaatmine väljanaermine väljaheitmine hukkamõist surmanuhtlus laitvad kuulujutud Enamik sanktsioone mõjub ootusena. Tugevamat mõju toimimisele omavad mitteformaalsed sanktsioonid. 8. Sotsiaalse kontrolli ajalooline areng TÖÖSTUSEELSES ÜHISKONNAS - oli hälbivusega võitlemise põhivormiks
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttö�
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seadus
Võõra keele õppimine tähendab, et sa sisened teistsugusesse eluviisi. Ühte keelt oskavad inimesed on seega kitsarinnalisemad kui mitut keelt õppivad. Sõnavara tundmine on ka kasulik keskkonna nende aspektide mõistmiseks, mis on tähtsad grupi säilimisele. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nim etnotsentrismiks. See täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke. Pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendetsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktidena (nt ameerikas in iga etnilist, religioosset või rassilist gruppi peetud madalamaks valgenahalisest anglosaksi päritolu protestandist ja koheldud vähem inimlikult)
inimestel säilida minevikus. Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 16. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine(weber) võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 17. Ratsionalism? (Weber)
.................................................................................................158 20.1.2. · Autoriteet on võim, ................................................................................ 158 20.1.3. Võim ja legitiimsus....................................................................................158 20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine......................................................... 158 20.1.5. Poliitika kui institutsioon...........................................................................159 20.1.6. Poliitika ja majandus................................................................................. 160 20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed reziimid.............................................161 20.1.8. Diktatuur ................................................................................................161 20.1.9. Huvigrupid:...................................
Mõõdukas objektivism · Kõik moraalinormid ei ole absoluutsed. Moraalikonflikti korral võib mõnest loobuda. Prima facie (ld k. esmapilgul) · Kohustus, mis üldiselt kehtib, kuid mille teine kohustus võib üles kaaluda. · Kui sul on kaks vastukäivat kohustust, siis üks neist ei ole sinu tegelik e. kõiki asjaolusid arvestav kohustus (osutus prima facie kohustuseks). Kuidas objektiivseid printsiipe kindlaks teha? · Ideaalne vaatleja: sõltumatu, kõigest informeeritud. · Teab, mida on heaks eluks vaja, milline on inimloomus, mismoodi toimib ühiskond. Eetika alused, 4. loeng:VÄÄRTUSED JA HEA ELU Millised asjad on väärtuslikud? · Elu? · Vabadus? · Nauding / lõbu? · Eneseteostus? · Raha, majanduslik heaolu? · Sõprus, armastus? · Tervis? Mis on väärtus?
Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus. Positivismis on õigus riigi tahe. Õigus võib olla väga mitmesuguste gruppide tahe. 4. Sotsiaalsed normid. Õigusnormid sotsiaalsete normidena. Õigusnormide
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne ekspe
10. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele SOTSIAALNE KONTROLL - ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid. SANKTSIOONIDE LIIGID (tabel): Positiivsed formaalsed: autasustamine, premeerimine, edutamine Pos mitteform: tunnustus, heakskiit, toetus, austus, autoriteet Negatiivsed form: trahv, hoiatus, arest, vangistus, väljaheitmine, surmanuhtlus Neg mitteform: väljanaermine, tõrjumine, hukkamõist, rahulolematus Enamik sanktsioone mõjub ootusena. Tugevamat mõju toimimisele omavad mitteformaalsed sanktsioonid. 11. Sotsiaalse kontrolli ajalooline areng TÖÖSTUSEELSES ÜHISKONNAS - oli hälbivusega võitlemise põhivormiks HÄLBIJA ERISTAMINE ühiskonnast (tapmine, väljasaatmine, sandistamine, märgistamine, ränk vanglakaristus jms.) TÖÖSTUSLIKUS ÜHISKONNAS - omandas sotsiaalne kontroll üha enam institutsionaalse iseloomu (kohtusüsteem, haiglatesüsteem jne
Perekond, kodu – suurem tõenäosus hälbivaks käitumiseks on ühe vanemaga peredest tulnud lastel (just isarolli puudumine) ning pered, kus on palju lapsi – siin on põhjuseks eelkõige elamispinna ülerahvastatus, mis põhjustab närvilisust, frustreerumist, pingeid; karm, ebaühtlane distsipliin, psüühiline ja seksuaalne ärakasutamine; Eakaaslaste mõju 5. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega Normid- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile ühised arusaamad õiges ja vales. Ajalooliselt kujunenud, allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. N. konkreetsete situatsioonide reguleerimise normid, lähtuvad väärtustest. ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Normide tulenevus väärtustest
TUUMIKPEREKOND on omane kaasaja ühiskonnale. Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. Rahuldab lähedusevajadust. Seetõttu oluline partneri valiku kriteerium emotsionaalne sobivus, mitte muud aspektid (armastusabielu vs. äritehing). Väärtusenihe armastus kui ainus sotsiaalselt heaks kiidetud kriteerium abikaasa valikul. 31. Alternatiivsed elustiilid Alternatiivsed elustiilid (pikk vallaliseiga, sõpruskondade kooselu, vabaabielu, üksikvanema pered, samasooliste abielud jne). Muutused Eesti pere- ja sündimuskäitumises (vabaabielud, laste saamise otsuse lükkamine järjest hilisemasse ikka jne).
Kuidas siis toimida? Pakun välja järgmise juhendi, mille koostamisel on tuginetud raamatutele Mari Meel "Sissejuhatus ärieetikasse" (2000) ja Chris Moon`i "Business Ethics" (2001): · Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks". · Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle. · Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt. o Ematest (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad o Turutesti (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu
· Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. · Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. · Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' · Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused:
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale. Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on subjektivism sisuliselt moraali puudumine. Raskused relativismiga I · Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida. · Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. · Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Raskused relativismiga II · Lääne ühiskonna kogemus näitab, et relativism hävitab struktuursed (lähi)suhted ja loob sotsiaalse kaose. · Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks
• Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused:
· Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 16. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 17. Ratsionalism? (Weber)
• Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused:
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
ÜLESANDED ÜLESANDED VÄLISED PROBLEEMID A G SISEMISED PROBLEEMID L I - Ühiskonnas erinevad institutsioonid tegelevad nendega erineval määral: nt. A majandus; G pol. süsteem; I religioon, massiteabevahendid, ühingud; L perekond, haridus, kultuuripärand - samas on iga institutsioon ka ise vaadeldav süsteemina. Majanduses samuti 4 põhivajadust. Selle mustrit säilitab nt. majandusharidus. Majandusharidus ka süsteem. Näiteks kohaneb muutustega uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon. See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus:
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkondad
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
annaabi.ee 
