$C$33 Muutujad x1 11,111111111 0 $D$33 Muutujad x2 27,777777778 0 $E$33 Muutujad x3 16,666666667 0 $F$33 Muutujad x4 22,222222222 0 Constraints Final Lagrange Cell Name Value Multiplier $I$33 Õunad 305,55555556 0 $I$34 Maasikad 133,33333333 0 $I$35 Mustikad 83,333333333 0 $I$36 Vaarikad 300 1 Ülesanne Firma toodab nelja sorti purgimoose: A, B, C, D. Selle jaoks on tarvis nelja toorainet: õunad, maasikad, mustikad, vaarikad. Leida kui palju aluseid oleks kõige optimaalsem toota nii, et kasum oleks suurim. Mudel x1- Moosipurkide A arv x2- Moosipurkide B arv x3- Moosipurkide C arv x4- Moosipurkide D arv Sihifunktsioon z= 2*x1+ 5*x2 + 3*x3 + 4*x4 Tingimused: 5 x1+ 4 x2+ 3 x3 + 4 x4 400 x1 0
Kristallsuhkur kg 0,004 0,004 0,016 0,016 Küpsetatud õun kg 0,020 0,020 0,080 0,080 0,000 0,000 VAARIKA KASTE 0,000 0,000 Vaarikad kg 0,030 0,030 0,120 0,120 Suhkur kg 0,006 0,006 0,024 0,024 Kokku: 0,229 0,229 0,917 0,917 Hind km-ga: Valmistamine 1. Pane zelatiin rohkesse külma vette likku. 2. Laske rõõsk koor keema tõusma. 3
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee
veinis idas), lambajuustuga vormiroogi ja grillimist. Kõigi hispaania köökide eripäraks on rohke värske salvei, tomatite, pipra, oliivide ja baklasaanide küllus ning palju peenestatakse kreeka pähkleid Tunda on traditsioonilise Lõuna-Prantsusmaa ja Kreeka köögi tugevat mõju. Rahvuslikud toitumistavad juuni Puu- ja aedviljad: maapirnid (artiokk), lillkapsad, prantsuse oad, spinat, kurk, escarole, aedsalat (lettuce), herned, maasikad, metsmaasikad, kirsid, virsikud, aprikoosid, vaarikad, mandlid, "peres de Sant Joan" - väikeste pirnide valik juuli Puu- ja aedviljad: prantsuse oad, pipar, tomatid, kurk, escarole, aedsalat, spinat, kirsid, virsikud, vaarikad, viigimarjad, melonid, arbuusid august Puu- ja aedviljad: prantsuse oad, baklazaanid (aubergines), pipar, tomatid, kurk, spinat, seller, õunad, pirnid, virsikud, viigimarjad, sarapuupähklid, viinamarjad, ploomid, viigkatkuse viljad september
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Valgud peaksid päevasest koguenergiast moodustama 10-15%. Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valgud samuti osalevad antikehade tootmises. Osalevad ka paljude ühendite transpordis organismis. Peaaegu kõik ensüümid ja hormoonid on valgulise koostisega. Valkude sisaldus meie lõunasöögi menüüs: riis - 2,1g kala 28,5g tomat 0,5g kurk 0,5g hiinakapsas 1g maitsestamata jogurt 1,75g täisteraleib 1g õun 0,3g banaan 0,5g ananass 0,4g vaarikad 0,6g banaanikohupiimakreem 12,8g piim 6,4g Valgud kokku 56,35g 56,35g valke annab meile 225,4 kcal. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Kaltsium on vajalik, et luustik, hambad, närvid ja lihased oleksid terved. Magneesiumit on vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks. Kaaliumit on vaja keemiliste biovedelike stabiliseerimiseks. Rauda on vaja vereloomes.
Kiudaine võib ära hoida käärsoole ja pärasoolevähki ning vähendada kolesterooli Kartul(valge) Cvitamiin kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu ning aitab ergutada immuunsüsteemi. Kaalium on oluline vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu säilitamiseks rakkudes ning samuti normaalseks südame funktsioneerimiseks ja RR alandamiseks. Kartulikoort ei tohi süüa, neid võib olla pritsitud mürgiga. Koorige kartuleid enne keetmist. Vaarikad vaarikad võivad teil aidata püsida väherasvasel dieedil. Kiudaine on abiks regulaarse soolestiku tühjendamise soodustamisel ja võib aidata kaitsta mitmesuguste vähkkasvajate vastu. C vitamiin kaitseb vähi vastu ja südame ja veresoonkonna haiguste vastu ning on immuunsuse ergutaja. Kaalium aitab normaliseerides RR ära hoida insulti ja südameatakki. Kalkun foolhape aitab kaitsta sünnidefektide, mitmete vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu. Vitamiin B1 on
02 0.200 2 Või kg 0.020 0.02 0.200 3 Suhkur kg 0.026 0.0255 0.255 4 Jahu kg 0.048 0.048 0.480 5 Sooda 6 Vanillisuhkur PEALE 7 Musikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 8 Vaarikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 9 Suhkur kg 0.008 0.008 0.080 10 Kartulijahu 11 Tuhksuhkur Kokku: 0.152 Valmistamise kaal Hind km- ta Retsepti x neto Ühiku hind hind 0.200 0.00 0.00 0.200 0
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja
(475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rõõsk koor, suhkur, sidrunimahl (1%), paksendajad: maisitärklis ja pektiin, lõhna- ja maitseaine. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 117 energiatkcal süsivesikuid10,4 g (491 kJ) valke 7,6 g rasvu 5,0 g Light kohupiimakreem maasika-vaarika 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rasvata piim, suhkur, maasikad (2,8%), vaarikad (1,4%), piimavalk, paksendaja modifitseeritud tärklis, kaltsiumfosfaat, lõhna- ja maitseained, toiduvärv karmiin, juuretis, happesuse regulaator sidrunhape, säilitusaine kaaliumsorbaat. Tootes on 29% jogurtit. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 82 kcal energiat süsivesikuid12,8g (346 kJ) valke 7,1g rasvu 0,2g Farmi Kohupiimakreem vaarikakeedisega, rasva 5,0% / 150 g Toote kaal 150 g
Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
tusta. 2. Kui suhkur on lahustunud, lisa riivitud laimi koor. 3. Pane elatiinilehed klma vette 5 minutiks paisuma. 4. Keera pliidil kuumust vhemaks, pane riivitud ingver teesela sisse ning aseta 2-3 minutiks potti. See annab piima-vahukoore segule rna ingveri maitse. 5. Pigista elatiinilehtedest vesi vlja ja lisa lehed potti, sega hoolsalt, et lehed lahustuksid. 6. Vala segu nelja vormi sisse ning aseta leks klmkappi. 7. Preesta vaarikad tuhksuhkruga 8. Vta panna cotta 5 minutit enne serveerimist klmkapist vlja, tmba noaga red lahti ning kummuta magustoidud taldrikule. 9. Kaunista pealt laimiviilude ja valge okolaadiga. Serveeri vaarikapreega.
Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, sõstrad, karusmarjad, maasikad, vaarikad, jõhvikad, pohlad, mustikad jt.) Neil on seemned mahlase viljaliha sise peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal. o Pähklilised puuviljad (kreeka, sarapuu, seedri, india pähklid, mandlid, arahhis jne.). söödava osa moodustab tuum(seeme), mis on ümbritsetud koorega. suvesordid- 10-30 päeva sügissordid- 2-3 kuud talisordid- kuni järgmise sügiseni seened metsaseen ; hooajati korjatakse kultuurseen: aastaringselt
Neil on ravaiv toime, nad ravivad stressi, leevendavad palavikku ja ravivad ka paljusid teisi haigusi(külmetus). Magusust põhjustab glükoos ja fruktoos. Vaarikalehtedest ja vartest saab teha teed, see tee on väga magus ja kasulik. Väga tervislikud ja maitsvad on nad just värskelt kuigi nt talvel on ka väga hea võtta otse oma külmikust vitamiine. Täpsemalt ravimtoimest Vaarikatee ajab higistama ja sellepärast on ta väga hea ravim palaviku vastu. Vaarikad tugevdavad ka organismi ja vähendavad igasuguseid valusid, nt peavalu, kõhuvalu jne. Vaarikaid söövad ka väga paljud loomad, eriti karud ja linnud.
Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad, vaarikad (sellest toituvad putukad) Territooriumil kasvab madal rohi, erinevad puud.
1 tk Õun 2 vart Varsseller 1 peotäis Spinat 1 dl Maitsestamata jogurt Natuke Must pipar Kamasmuuti marjadega 1. Püreesta kannmikseris või köögikombainis kõik komponendid. 2. Lisa kama ja jätka segamist, kuni jook on ühtlaselt kreemikaks segunenud. Serveeri kohe. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1 sl Kamajahu 0.5 dl Must sõstar (külmutatud) 0.75 dl Vaarikad (külmutatud) 0.25 dl Õunamahl 0.75 dl Jogurt Hommikune smuuti Koori banaan, tükelda ja pane mõneks ajaks sügavkülma. Pane kõik ained blenderisse ja püreeri ühtlaseks. Serveeri kohe. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1.5 dl Piim 1 dl apelsinimahl 0.5 tk Banaan 2 sl Kodujuust 0.5 sl Suhkur
Pavlova tort Kuulus õhuline austraallaste beseetort. NB! Õige pavlova peab seest jääma pehme ja vahukommilaadne! Koostis: 4 toasooja munavalget noaotsatäis soola 250 g suhkrut 2 tl maisitärklist paar tilka vanilliekstrakti 1 tl valget veiniäädikat Serveerimiseks: 3 dl vahustatud 35% rõõska koort Marju( kirsid, vaarikad, maasikad) [tavaliselt tehakse maasikatega] Valmistamine: 1)Kuumuta ahi 170ºC. Vooderda ahjuplaat küpsetuspaberiga.[ algselt tegin ma tordi koogivormi sisse, kuna nii sai paremini kaunistada] 2)Klopi munavalged näpuotsatäie soolaga üsna tugevaks vahuks. [mina vahustan mulineksiga, aeglasel kiirusel, kuni tekivad õrnad tipud] 3)Lisa suhkur (umbes kolmes jaos) ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu.
Kuulub Austraalia ja Uus-Meremaa rahvus kööki Repsept Koostis: 2 tk suurt hästi küpseid virsikuid 4 tk palli kvaliteetset vanilje- jäätist 1 dl 35% rõõska koort 30 g suhkrut 2 - 3 tk tilka vanilliekstrakti Melba kaste: 150 g suhkrut 150 g vaarikaid 3 sl vett Valmistamine: Esmalt valmista vaarikakaste: pane 50 g vaarikaid suhkru ja veega potti, kuumuta keemiseni ja keeda keskmisel tulel 2 minutit. Eemalda pott tulelt ja lase umbes 10 minutit jahtuda. Püreesta keedetud vaarikad koos saadud siirupiga ja ülejäänud vaarikatega blenderis ühtlaseks ning kurna läbi tiheda sõela. Kui virsikud on täiesti küpsed, siis tuleb neid vaid blanseerida. Selleks kuumuta vesi keemiseni, pane virsikud potti ja keeda tasasel tulel 50-60 sekundit. Eemalda vahukulbiga ja kasta jääkülma vette. Eemalda virsikutelt koor, lõika noaga pooleks ja eemalda ettevaatlikult kivi. Kui virsikud ei ole täiesti küpsed, siis tuleb neid suhkrusiirupis keeta. Pane virsikud
0 suhkur kg 0,015 0,015 0,030 0,030 11,84 kr 0,18 kr Kreem: 2 kohupiimapasta kg 0,051 0,050 0,102 0,100 35,85 kr 1,83 kr 39 sidrun (mahl) kg 0,006 0,005 0,012 0,010 27,82 kr 0,17 kr 0 suhkur kg 0,006 0,010 0,012 0,020 11,84 kr 0,07 kr Kaste: 0 vaarikad (külmut) kg 0,067 0,080 0,134 0,160 58,46 kr 3,92 kr 0 suhkur kg 0,010 0,010 0,020 0,020 11,84 kr 0,12 kr 20 värske münt kg 0,001 0,001 0,002 0,002 169,90 kr 0,17 kr Kokku: 1,186 0,251 2,372 0,502 8,32 kr
Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad Toit Mahlade, kissellide, soustide ja kaljade valmistamine kohalikest viljadest ja marjadest. Lodjapuumarjad Rohkesti kasutatakse odra-, nisu- ja tatrajahu Pliinid. Liha värskelt või soolatult. Ka kala söödi kõige rohkem keedetult Seened ja vaarikad, maasikad ja murakad. Kasutatud kirjandus • http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Udmurdid • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • http://www.folklore.ee/~aado/rahvad/udm.htm • https:// www.google.ee/search?q=udmurdid&sa=X&espv=2&biw=1 366&bih=667&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ved=0CCoQs ARqFQoTCIC72d_tisgCFYEOLAods1gA7Q Tänan kuulamast ja vaatamast
Margariin Munapulber Pärm Iirisetäidis Juust Munamass Sibul Õli Sink Vesi Ananassid Suhkur Hapukurk Sool Pipar Kaneel Kardemon Rosinad, Hakkliha Pärlsuhkur Kohupiim, Tuhksuhkur Vahukoor, Rabarber Pähklid, Jõhvikad Õunad, Maasikad Vaarikad Tehnoloogia Karamellikringel Rullida taignast ovaalikujuliseks ja määrida sinna karamellitäidist sisse. Muutke teksti laade Karamellitäidist peab panema Teine tase Kolmas tase 450 g Neljas tase Siis rullida kokku, aga väga Viies tase tihedalt ja lõigata kolmeks ribaks ja punud patsi. 25-30 min kraadid 220C juures Tehnoloogia skeem
Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest. Meie lõunasöögi menüüs sisaldavad toiduained järgmisi vitamiine: Vitamiin A piim, kala, paprikas Vitamiin D piim, kala, majonees, maitsestamata jogurt Vitamiin E täisteraleib Vitamiin K hiinakapsas Vitamiin C banaan, õun, ananass, vaarikad, hiinakapsas, paprika, tomat Vitamiin B piim, kala, tomat, banaan, paprika, hiinakapsas, Kalorsus Energiat tuleb saada täpselt nii palju kui kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides või kilokalorites. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Kalorivajadus sõltub inimese pikkusest,kaalust,soost,vanusest,füüsilisest aktiivsusest. Kerge füüsilise koormusega inimese energiavajadus on naistel 1600 kuni 1900 ning meestel 1900 kuni 2300 kcal päevas.
vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. · Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides Fruktoos C6H12O6 · Looduses leidub fruktoosi peamiselt taimses materjalis, kõige rohkem küpsetes viljades. · Kodumaiste puuviljade ja marjade fruktoosisalduse edetabelit juhivad eelkõige pirnid, järgnevad õunad, mustsõstrad, kirsid ja vaarikad Disahhariidid · On kahest monosahhariidist moodustunud glükoosliide. · Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel. · Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. · Füüsikalised omadused: · Kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga ja magusa maitsega. Tuntumad disahhariidid
satuks müügisaali riknenud puu- ja juurvilju. Tuleb jälgida, millised puu- ja juurviljad tuleb asetada külmikutesse ja millised seal eemale hoida, tuleb kindlasti jälgida, et õunad ja banaanid kõrvuti ei satuks, sest õunad kiirendavad oluliselt banaanide üleküpsemist. Puuviljas tuleb pidevalt silm peal hoida, et klindile ei satuks mädanenud ploom või muu puuvili kätte, mis võib rikkuda tema riideid ja määrida tema käsi. Kindlasti peab kõiki pakendatud tomatid, maasikad, vaarikad jne hoolikalt kontrollima, et seal pole mitte ühtegi riknemis tunnustega puu- või juurvilja, sest kui üks mädaneb tuleb terve karp ära korjata. Tuleb jälgida, et kaupa oleks koguaeg piisavalt ja kaup oleks värske. Klienditeenindaja peaks ennast pidevalt kurssi viima, millised uued tooted tulevad müüki ja kus need asuvad, et ei tekiks olukorda, kus klient ei leia soovitut kaupa ja teenindaja pole sellest kuulnudki.
Leidub? Antotsüaniinid - roosa,punane, peet, punane sibul, kirsid, lilla kapsas, maasikad, vaarikad, jõhvikad - sinine,tumelilla, mustikad, ploomid, viinamarjad - must baklazaan
(mustikad, vesi, suhkur, maisitärklis, sidrunimahl, kaneel) VAN Reede Laupäev Tatrakissell Marjane kodujuustukreem (toortatra peenjahu, vesi, külmutatud marjad, mesi) (kodujuust, vaarikad, banaan, maasikad, mandlid) UTEL Pühapäev Õunasupp kaneeliga (õun, sidruni mahl, vesi, kaneelipulk, pruun suhkur, kartulitärklis) E NB! Supp-praad-magustoit lõunasöögina on iganenud lähenemine, sest keskmisele inimesele on seda lihtsalt ülemäära palju. 3
SMUUTID & KÜPSETISED Sisukord 1. Suvine marjasmuuti 2. Banaanismuuti 3. Maasikavahu smuuti 4. Troopiline smuuti 5. Feta-Spinati sai 6. Imemaitsev 2 koostisainega nutellakook 7. Juustuküpsised 8. Õunamuffin Smuutide puhul on marjade arvukus maitse järgi! SUVINE MARJASMUUTI Vaja läheb.. maasikad 100ml piima mustikad vaarikad 5 sl õunamahla Jääkuubikud (valikuline) Pane blenderisse marjad ja seejärel lisa piim ning õunamahl (Soovil ka jää). Blenderda kõik ära ning smuuti on valmis. BANAANISMUUTI Vaja läheb.. 1,5 banaani 50ml piima 50g vanillijäätist Jääkuubikud (valikuline) Sega koostisained ja blenderda need ära. Soovi korral võib panna smuuti klaasi äärele banaaniviile. MAASIKAVAHU SMUUTI Vaja läheb.. ¼ klaasi vahukoort 50g maasikaid 60g jäätist 2sl õunamahla
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond KOo18 KESTVUSKATSE TEGEMISE KORRALDAMINE Iseseisev töö Tartu 2018 TOOTEKIRJELDUS Pavlova väikekook Pealt krõbe, seest vahukommi nätskusega pehme beseekook. Täidetud vahukoore, vanillikreemi ja mustikatega. Kaunistatud värskete vaarikate ja sokolaadiga. Koostis: Rõõsk koor, vaarikad, fariinisuhkur, mustikad, munavalge, sokolaad, vanillikreem (tärklis, osaliselt hüdrogeenitud palmirasv, vadakupulber, stabilisaator E170, paksendaja E401, lõhna- ja maitseained), maisitärklis, veiniäädikas, sool. TOOTE SÄILIMISAEG Lähtudes Põllumajandusministri määrusega kehtestatud tingimustest toidu säilitamisnõuete kohta on antud toode kiiresti riknev. Toode sisaldab rõõska koort, värskeid zeleega kaetud marju.
6 Majandusõu Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaz mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk Ploom `Julius` 2tk Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk Marjad Mustsõstar `Intercontinental` 2tk Punasõstar `Viksnes` 2tk Mustikas `Northblue` 9 tk Maasikas `Kent` 34 tk Vaarikas `Glen ampel` 40tk Köögiviljad ja maitsetaimed Kartul `Anti` Redis `Saksa` Porgand `Imperator` 7 Lehtsalat `Mamma mia` Jääsalat ` Regina dei Giacci` Basiilik `Karlik`
(Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale inimesele, kes kiire elutempo juures ei jõua hommikust korralikult süüa ning õhtusöök piirdub kerge einega, niisiis jääb põhirõhk lõunale. Pakuksin seda menüüd sügis-talvisel perioodil, sest ilmad on siis sombused ja külmad ning inimene vajab palju energiat
Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch (kirsi viin) levinud Saksamaal, Austrias. Aprikoosid Barack Palinka (aprikoosi viin) Ungari. Pehmedviljad: Maasikad, vaarikad Fraise (maasikaviin) Prantsusmaa, Framboise (vaarikaviin). Teraviljad: Oder õlu, viski (Soti, Iirimaa) Mais Viski (Levinud USA) Nisu õlu (Belgias levinud) , viin Rukkis Viin, viski (Kanada) Riis Sake (Jaapani riisi viin), Arrak (aromaatne rumm) Indoneesia. Muud taimed: Suhkruroog Rumm (Kariibimere saared, Austraalia, Brasiilia), viin Sinine Agaab Tequila, Mezcal (Ameerika), Kartul Viin (Vene, Eesti) Dattel Arrak (Põhja Aafrika)
22.Kui kõht läheb tühjaks-joo 2klaasi vett ja kõik läheb paremaks Kui soovite kaaluda 55 kg - mitte rohkem kui 1540 kalorit päevas. 50 kg - mitte rohkem kui 1420 kalorit päevas. 45 kg - mitte rohkem kui 1350 kalorit päevas. Toitude kalorisisaldused(100g kohta) Aprikoosid 47 Avokaado 100 Kudoonia 30 Ploomid 38 Ananass 44 Apelsin 45 Arbuus 40 Banaanid 90 Pohlad 45 Viinamarjad 70 Cherry 25 Greip 30 Pirnid 42 Melon 45 Mustsõstar 32 Maasikad 38 Kiivi 50 Jõhvikad 33 Sidrun 30 Vaarikad 45 Mandariinid 41 Virsikud 45 Ploomid44 Sõstar 43 Kirsid53 Mustikad 44 Õunad 45 Baklazaan 28 Roheline hernes 75 Kabatsokk 18 Kapsas 23 Rooskapsas 12 Punane kapsas 27 Lillkapsas 18 Keedetud kartul 60 Sibul (varssibul)18 Sibul(mugul) 43 Porgand 33 Kurgid 15 Roheline paprika 19 Petersell 23 Tomatid 20 Rabarber 16 Redis 16 Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165
· Redised herned · Pirn · Maisijahu · Roheline · Valged · Sõstrad · Näkileib sibul oad · Odrajahu · Vaarikad · Rooskapsas · Viinamari · Pruun riis · Rucola · Virsik · Valge riis · Rõigas · Õun · Riisikliid
2 tomativiiluga, kruusitöis marju, tass kohvi •Suupiste (279 kalorit) 1 tass Kreeka jogurtit, ¾ tassi viilutatud maasikaid, ¼ tassi müslit. •Lõuna (643 kalorit) 1 suur täistera tortilla, ½ tassi pruuni riisi, ¼ tassi musti ube, ½ tassi maisi, ¼ tassi hakitud Mehhiko juustu, 4 supilusikatäit salsat, 1 õun •Suupiste 1 tass porgandeid •Õhtusöök (593 kalorit) Lihalõik, spinatisalati ja ahjukartulitega Toidud mida sportlased peaksid sööma Marjad Murakad, vaarikad ja mustikad on vaid käputäis maitsvaid marju, mis on rikkad antioksüdantide poolest ja mida tuleb pärast kehalist aktiivsust täiendada. Tumedamad marjad sisaldavad fütokemikaale ja muid kaitse elemente, mis hoiavad ära oksüdatiivse stressi, mis ilmneb kehas pingelise tegevuse ajal. Lõhe See õline kala on pakitud lihaseid arendava valgu ja oomega-3 rasvhapetega, mis mõjutavad pideva sportliku aktiivsuse korral tekkida võivaid põletikke. Pasta Kõik süsivesikud pole halvad
g Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). 100 g toodet sisaldab keskmiselt 40 kcal (168 4,4 energiat süsivesikuid kJ) g 1,0 valke 3,3 g rasvu g Hellus Haps vaarika 1kg Koostis: piim, suhkur, vaarikad (1,5%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunamahl (0,6%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv kontsentreeritud porgandimahl, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 76 kcal(320 energiat süsivesikuid11g kJ)
Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Kasulik teada Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu. Kategooriasse "mahlad" liigituvad ka
· Portsjon 150 g= 100 g+ 50 g Marjasalatid · Värsked või külmutatud marjad · Salatikaste: 20 % suhkrusiirupit või marjamahla võib maitsestada alkoholiga · Lisandid: ......... Kompotid · Kompotid on puuviljadest ja marjadest valmistatud lihtsad magustoidud · Üks või mitut liiki tooraine Valmistamise tehnoloogia järgi: · Toorkompott · Keedetud kompott Toorkompott · Sobivad: tsitrusviljad, ananass, banaan, maasikad, vaarikad · Puuviljad puhastatakse ja vajadusel tükeldatakse · Suhkrusiirup- maitsestatakse ....... · Kurnatakse ja valatakse kuumalt peale · Jahutatakse ja serveeritakse Keedetud kompott · Värsked, külmutatud, konserveeritud · Suhkrusiirupi keetmine: Magusamaitselistele 1 L vett:200g suhkrut Hapudele 1L vett: 500 g suhkrut Puuvilju ja marju keedetakse lühiajaliselt siirupis Jahutatakse ja serveeritakse Kissellid · Valmistamiseks sobivad ....... · Maitsestamine ...
allegheniensis pampel e. aedmurakas R. fructicosus cv Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj. rooma kirjanik Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena. Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka alamperekonnast. Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele vastupidavad ning kvaliteetsete viljadega sortide saamine.Aretustööga on saadud terve rida vaarikaliikide ja pampli ristandeid- vampleid ehk vaarikpampleid Tabel 2. Liikide eristustunnused
Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Hind 0.61 0.53 0.44 Toote koostis piim, suhkur, jogurt 80% kohupiimapasta, metsamarjad (pastöriseeritud maasikamoos (põldmarjad, piim, suhkur, (sisaldab: suhkrut, mustikad, vaarikad), lõssipulber, rõõsk maasikaid, paksendaja koor, paksendajaid modifitseeritud modifitseeritud (modifitseeritud tärklis, zelatiin, maisitärklis, zelatiin, vahamaisitärklis, kiudaine inuliin, paksendaja pektiin), lõhna-ja
Kõige sobilikumad on kuiva ilmaga korjatud marjad. Riknenud marjad on tavaliselt peamiseks põhjuseks, miks hoidised seista ei taha. Kergemini lähevad käärima ülevalminud marjad, hea ei ole kasutada ka pooltooreid.Moositegu pole sugugi keeruline, tuleb vaid jälgida hügieenireegleid ning kasutada kvaliteetseid marju, puuvilju või muid aiasaadusi. Ja moosiks kõlbavad kõiksugu aia, metsa, poe- ja eksootilised saadused - mustikad, jõhvikad ja pohlad, vaarikad-maasikad, sõstrad ja tikrid, porgandid-kõrvitsad, virsikud- aprikoosid, melonid-ananassid, ning miks mitte ka viinamarjad ja roosid. Moosi keetmise ajaloost Aastakümneid tagasi valmistati hoidiseid selleks, et pikka talve kergemini üle elada. Aia- ja metsaande hoidistati suuremal hulgal, kuna see kuulus praktilise majapidamise juurde. Tänapäevalgi pole moositegu kuhugi kadunud. Traditsiooniliste mooside kõrval valmistatakse kodus pigem selliseid, mida kaupluseriiulitel ei leidu.
rasvad · Määrderasvadena soovitatakse kasutada nn pehmeid võisid ehk või ja taimerasva segusid, vähem margariini · Salatite valmistamisel on soovitatav kasutada külmpressitud õli ja praadimiseks puhastatud ehk rafineeritud õli 46-aastase väikelapse näidistoidusedel HOMMIKUSÖÖK 200 g piimaga keedetud teraviljaputru 100 g marju (maasikad, mustikad, vaarikad) 200 g kakaod (200 g 3,5% piima, 1 tl kakaod, 2 tl suhkrut) LISAPALA 1 puuvili LÕUNASÖÖK lihapallid (kotlet, kala) kartulipudruga (100 g), hautatud köögivili oliiviõliga või toorsalat 1 tl õliga
kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast. Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk. Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk. Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mis asuvad rohkem aia ida poolses küljes. Viljapõõsastest on tikri-, mustsõstra-, punasesõstra ja valgesõstra põõsaid, mis samuti asuvad idapoolses küljes. Haritaval maal kasvavad ka maasikad ja vaarikad, kuid kõige rohkem kasutatakse seda maad kartulite kasvatamsieks. Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud, mis on samuti väga vanad. Mõned õunapuud on ka nooremad ja madalamad. Kõige madalam on väike kuusk ja marjapõõsad, mis suurt varju ei tekita. Sisehoov ja majast lõuna poolne ala ei jää puude varju. Kõige varjulisem ala on aia idapoolne külg, sest seal on palju kõrgeid viljapuid. Mitmeaastastest lilledest
pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia. Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse
Kasvab 1-1,5 (2)m Kardab külmasid tuuli Keskmise raskusega saadakse juurevõsust kõrguseks Niiskuse puuduse huumus ja õhurikkaid Enne istutamist Latv on tavaliselt lookas suhtes on väga tundlik liivsavi- ja kobestada mulda 30cm Viljad ehk vaarikad saviliivmuldasid sügavuselt, vajadusel Varre eluiga kestab kaks lisada veel sõnnikut aastat Istutada võib kui ilmad Teisel aastal vars viljub on pikali soojad
2.TUND Järelroa valmistamine · sulatan vaarikad · valmistan jäätise · valmistan vaarikakastme ja panen serveerimeseni külmkappi Ee O ID U N IM E T U T S r ts o
0 vahukoor kg 0,075 0,075 0,150 0,150 2,53 0,19 11 muna (kollane) tk 1,000 0,020 2,000 0,040 0,07 0,07 0 suhkur kg 0,015 0,015 0,030 0,030 1,00 0,02 0 vaniljekaun kg 0,002 0,002 0,004 0,004 388,20 0,78 0 külm. vaarikad kg 0,060 0,060 0,120 0,120 5,00 0,30 16 melissileht kg 0,001 0,001 0,002 0,002 9,30 0,01 Kokku: 1,153 0,173 2,306 0,346 9,61 1,36 Hind km- ga: 1,63 Valmistamine: 1
Hellus Haps maasika Koostis: piim, suhkur, maasikad (1,8%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunad (0,3%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv peedipunane (kontsentreeritud punase peedi mahl), happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Hellus Haps vaarika Koostis: piim, suhkur, vaarikad (1,5%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunamahl (0,6%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv kontsentreeritud porgandimahl, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Hellus Haps marja Koostis: piim, suhkur, marjamahl ja -püree 2,1% (põldmarja, vaarika, mustsõstra ja õuna mahl,
banaani ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti. Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit. Sobib varjuline koht Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm. Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda. Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puudepõõsaste
Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg,
kurnatud) Steriliseeritu 7 (asparaagus, oad, herned, 10 67 42 49 51 d tooted kartulid koos veega, spinat, 0-32 56-83 14-50 31-65 28-87 (kurnatud) beebimais) Külmutatud 8 (õunad, aprikoosid, mustikad, 37 29 17 16 18 tooted (mitte hapukirss, apelsinimahla 0-78 0-66 0-67 0-33 0-50 sulatatud) kontsentraat, virsikud, vaarikad, maasikad) Steriliseeritu 8 (õunad, aprikoosid, mustikad, 39 47 57 42 56 d tooted hapukirss, virsikud, vaarikad, 0-68 22-67 33-83 25-60 11-86 (kaasa maasikad) arvatud keeduvesi) Klassifikatsioon 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad
annaabi.ee 
