Usu tähtsus Skulptuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi,
sammasehitised. Peaosaks oli siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse. Noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8. KUNINGATE ORG-KALJUHAUAD Niiluse kaldal kõrbes asuv org,kus kaljuseintes on palju hauakambreid. 9. VAARAO TUTANHAMON Vaarao Tutanhamoni haud avastati 1922
3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende otsene esivanem oli loom või lind · Kõige olulisem ühiskonnakiht olid preestrid, nad olid kõige teadlikumad · Egiptust pidasid tegelikult üleval talupojad ja käsitöölised · Egiptus-vana maailma viljaait · Napoleoni sõjakäik pani aluse egiptoloogiale · S.Stadnikov-egiptoloog Eestis Egiptuse religioon · Polüteism-usk paljudesse jumalatesse Egiptuse jumalad: · Päikesejumal Ra-maailma looja ja selle I valitseja
Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest
sambad. Sambad meenutavad oma kujult Egiptuses kasvanud taimi. (palm, papüürus, jooga) KAMAKI tempel. Kasut:jumala kummardamiseks. OBELISK on sammas, mis ehitati päikese templi juurde. LUXORI tempel. PÜLOON- kõige esimene sissepäs. Kujutav kunsti-skulptuuri kunst. Sambad on kaetud reljeefidega. SFINKS- valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseerib lõvi keha. E. Skulptuur väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv, kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendistes, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Vaaraote kujutamisel olid väga kindlad reeglid. Istuvad troonil, keha joiak jäik, käed sirgelt all, peopesad rusikas või rinnal. Pilk on otse kaugele. Orjade ja talupoegade kujut.-hoiak, liikumine vabalt. E.Reljeef-madalreljeef, aga sageli olid kujutised koondunud kivisse süvendatult.(süvendreljeef) Reljeefid olid tihti ereda värvilised, pildile lisati hieroglüüfe
pääses läbi värava - pülooni. • Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. • Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Skulptuur • Skulptuur oli Egiptuses laialt levinud kunstiliik. Põhjuseks oli usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. • Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguselt. • Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad, kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. • Niiluse jõe kaldale ehitati "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid.
voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri. Nagu ka Mesopataamias domineeris Egiptuses skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Isikupärased jooned ei olnud olulised. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna
iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas.Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes.Nende alamad arvasid,et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukuses kauplemises võõraste maadega. igaüks põlvitas ja suudles maad, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid austati ja kummardati ka pärast seda, kui nad olid käinud osirise juurde Surnute kuningriiki. Vana-Egiptuse ühiskond sarnanes püramiidile.Vaarao asus kõige kõrgemal-tipus.Siis tuli peaminister, kes korraldas maksude kogumist ja oli põllumaade ning kuivendussüsteemide ülevaataja ning esindas vaaraod kohtutes.Järgnesid teised võimukandjad, kes kuulusid sageli kuninglikku perekonda.Ning nomarhid, kes vastutasid piirkondade-noomide-eest
Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale. Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud. Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena. Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena. Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m
● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst ● Põhiliselt tehti klaasist vaase ja muid tarbeesemeid AITÄH KUULAMAST
7. Sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid VanaEgiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid
Tihti ühel ja samal Sündmusi ei kujutatud järjest, reljeefil mitu erisündmust vaid eraldatult (ei saa lugeda (saab lugeda kui jutustust), nagu jutustusi). hieroglüüfiline seletus, egiptuse poos. Isikupära Isikupärased jooned polnud Lihtrahva puhul võib näha olulised, rass oli oluline ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad.
Oluline leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . sellepärast ka palsameeriti et keha säiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob. Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja Ülikuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli suuremõõtmeline kivist ehitis, mille nelnurksest alusest tulenevad kolm kulge kohtuvad tipus ühes punktis. Tuntumad püramiidid ol Giza püramiidid. Olulised olid ka templid, neid ehitati jumalate kummardamiseks ja vaaraode mälestamiseks. Seal viidi labi rituaale
3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest
Arhitektuur Vaaraode matmiseks olid kasutusel kolm hauakambrit mastaba, astmikpüramiid ja püramiid. Suurim püramiid ehitatud vaarao Cheopsile, mis asub Kairo lähedal Giza väljal. Cheopsi püramiid on ainuke seitsmest maailmaimest, mis on säilinud. (146 m.) Surnute linnu valvasid Finksid vaarao pea ja lõvikehaga kuju. Aegade jooksul saadi aru, et püramiide on mõttetu ehitada, sest haua rüüstajad varastasid need lihtsalt tühjaks. Edaspidi hakati vaaraosid matma Kuningate orgu. Surnute linna läheduses olid ka templid need olid neljanurksed kõrge müüriga, osaliselt pealt lahtised templid ning sees kõrgusid sambad. Sammaste ülemised otsad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Suurimad templid Karnaki ja Luxor. Iga templi juurde kuulus sammas mis oli pühendatud päikese jumal Obeliskile. Ülalt ahenev neljakandiline püramiidja tipuga kivi sammas. Skulptuur
umbes 20aastane ning ta tõendeid selle kohta pole. valitses 66 aastat, surres seega ligi 90aastasena. Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks Egiptuse skulptuurid Laialt levinud kunstiliigiks Kujud mõjuvad kohmakalt aga Egiptuses oli skulptuur. ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati Kindlasti oli selle põhjuseks vaaraosid alati samasuguses usund, et hing võis inimese poosis, sama soengu ja kuju sisse tagasi pöörduda. näoilmega. Vaaraosid kujutati tardunud Lihtrahva ja loomade skulptuurid poosides, vasak jalg teisest on aga hoopis elavamad kuigi eespool, käed külgede peal teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Reljeef
........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Niiluse oru muistsed asukad, kes austasid taevajumal Horost, rajasid Egiptuse aladel elujõulise tsivilisatsiooni. Nende järglane oli esimene vaarao Menes e. Narmer, kelle nimi tähendab ’’Püsiv’’. Olles saanud korraga Ülem- ja Alam-Egiptuse, seega ühendatud maa kuningaks, oli just tema see nurgakivi, kellest lähtus pikk rodu kolmekümnesse dünastiasse jagunevaid vaaraosid. Nii kaua, kui Vana-Egiptus eksisteeris, tunti seal ainult üht 2 valitsemisvormi- vaarao ainuvõimu. Niisugune lausa uskumatuna tundub stabiilsus, mida pole millegagi kõrvutada, kindlustas sellele tsivilisatsioonile silmapaistva järjepidevuse kõigist ajaloovapustustest hoolimata. Kõik tänu sellele, et vaarao polnud vaid kuningas, riigijuht,
Neoliitiline kunst: * Koopamaalingud kaovad, sest inimesed muutuvad paikseks. * Hakatakse suhtlema vaimudemaailmaga. Kasutatakse maske, geomeetrilised joonised, ornamente. * Hakatakse püstitama megaliitilisi (mega - suur, lithos - kivi)ehitisi, nt. Stonehenge. Egiptus Kunst oli seotud ülikutele hauataguse elu kindlustamisega. Portree võis saada surnu hinge asupaigaks ja skulptuur andis uue keha juhul kui muumia hävis. Kujutati peamiselt jumalaid ja vaaraosid. Figuurid on enamasti jäigad ja liikumatud. Egiptuse poos anatoomiliselt võimatu. Hauakambrite tüübid: 1. Mastaba 2. Astmikpüramiid 3. Püramiidid 4. Kaljuhauad Kuningate Orus Templite ehitus Templid pühendati vaaraodele ja jumalatele, olid ristküliku kujulised, kõrgete müüridega, osaliselt pealt avatud, seest ja väljast värviliselt kaunistatud, sissepääsu ees oli sageli skulptuuride allee. Kuulsaim tempel on Ramses II poolt rajatud Abu Simbeli kaljutempel.
Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea külgvaates, jalad ja õlad otse. Egiptuses valitses polüteism- mitmejumala kultus. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ehnatoni ajal muutus kunst vabamaks. Valitseja keha kujutati ebatäiuslikuna. Mitmete jumalate usk asendus monoteismiga. Kunstnike ülesandeks sai vaarao ja tema perekonna kujutamine. Kuulus on Nofretete portreebüst.
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn
küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette püramuiidide rüüstamisi, kuigi hauakamber oli kinni müüritud, leidsid rüüstajad ikkagi tee peidetud aarete juurde. Seetõttu hakati 18. Dünastia vaaraost Thutmosis 1-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, selle sissepääsud olid hoolikalt peidetud kõrbeliiva alla. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud temple, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Templid Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk
nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. templi värav ehitis nimetatakse pülooniks, koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS. suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited.
Fassaad oli langus seintega kaks tiiba, mille vahel oli uks. Templi juurde viis Sfinkside allee, templi ees olid mastid, kus lehvisid lipud. Templi sees oli sammassaal ainult valitule mõeldud ruumid. Kuulsaimad templid on Luxor ja Karnak, Ramasseum. 12.09.14 Egiptuse kujutav kunst Maal ja reljeef on väga sarnased, nimelt reljeefid olid madalad, värvilised (kutsutakse pinnakunstiks). Perspektiivi ei tuntud. Kõige suuremalt kujutati vaaraosid. Ametnikud ja preestrid suuruselt järgmised ja siis lihtrahvas Valitsesid kindlad reeglid: Vaaraosid ja ülikuid kujutati egiptuse poosis. Lihtrahvas kujutati vabalt, skulptuuris oli kindel reeglistik. Vaaraosid ja ülikuid kujutati seisvates figuurides. Kõigepealt frontaliteedi põhimõttel Pea sirgelt püsti ja käed ripuvad külgedel või üks käsi rinnal. Kontraposti ei tuntud ja vasak jalg veidi ees. Istuvatel figuuridel, jalad üksteise kõrval, käed põlvedel või üks käsi rinnal.
Käsitöölised: töötasid vaarao või losside ja templite juures, täites tellimusi, neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes.Vaarao, preestrid, sõdurid, kirjutajad... Elu pärast surma: samasugune kui maal, mumifitseeriti, sest ainult säilitatud kehadel oli hauatagune elu, anti kaasa ande, maalingud hauakambri seintel olid stseenid elust, algus mumifitseeriti vaaraosid ja ülikkonda, hiljem ka lihtin-d. Sinuhe jutustus: minavormis lugu Sinuhest, Eg kuulsaim kirjandusteos. Pühad loomad: Skarabeus e sõnnikumardikas, pistrik, kass,
küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile
hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata. Tema hauakambrist leiti ka hulgaliselt mööblit. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kelle ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumalla kuju. Inimesed said teenistuses osa võtta ainult kõrvaltvaatajaaina
Egiptuses on kunst seotud religiooniga. Ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamine sama moodi. Religioon oli polüteistlik, st et usuti ja austati paljusid jumalaid. 13.Vaaraod lasid endale püramiide ehitada ka eluajal, sest nende tegemine võttis väga kaua aega. 14.Hauakambreid kaunistati värviliste maalingutega, pandi kaasa varandust. 15.Vaaraode skulptuurid olid sellised, mis kujutavad vaaraode ja jumalusi – need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud. Vaaraosid kujutati tavaliselt sirges poosis, vasak jalg eespool, rusikasse tõmmatud käed vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. 16.Egiptuse seinamaalid olid kujutatud kindlate keha asenditega, tähelepanu pöörati rassilistele tunnustele ja eripäradele. Värvid: ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid kaunid. Kasutati ruumilist illusiooni kahemõõtmelisel pinnal. 17.Ehnaton korraldas usuelus ümber selle, et nüüd usuti ühte jumalat. Monoteism. Ainujumal Aton. 18
Vana-Egiptus Iidne egiptus: · paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus
astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Antiik-Kreeka kunst- Sammas koosneb kolmest osast: baas (puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel
Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Vaarao Tutanhamoni hauakamber Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao matus. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Skulptuur Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid
Ramses II tempel · kalju sisse ehitatud · sissekäigu juures tema kujud · hieroglüüfid, mis rääkisid tema elulugu Hatepsuti hauatempel · kaljusse osaliselt sisse ehitatud Skulptuur kaks suunda: 1) kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2) kujutavad lihtrahvast ja loomi · relieefkunst · seinamaal · erines väga vähe relieefkunstist · üldistamine ja stiliseerimine · vaaraod kujutati väga range ja elutuna · skulptuuridel meesfiguuridel 1 jalg eespool
Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse- püramiididesse.Esimesed püramiidid olid astmelised.Inimesed uskusid,et vaarao hing ronib mööda astmeid üles ja ühineb seal päikesejumalaga. Sageli tuldi vaaraode hauakambreid röövima,ja selle tõttu hakati vaaraosid matma Kuningate orgu,mida valvati terve ööpäev.Seni on teadlased leidnud vaid ühe puutumata vaarao-Tutanhamoni.Tema hauas oli palju kullast,hõbedast ja vääriskividest luksusesemeid. Egiptuse püramiidid kuuluvad seitsme maailmaime hulka.Sageli ehitati püramiidi kogu vaarao valitsemisaja. Suurimat püramiidi-Cheopsi laoti kahest miljonist suurest lubjakivi blokist ning 100000 orja ehitasid seda 20 aastat.See ehitati 147.m kõrguseks ja
Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest-otse ja külgvaatest • Rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis
kõige madalamal asetsesid orjad (kohustuste mittetäitjad või sõjavangid), osakaal oli väike Egiptuse jumalad · Polüteism mitme jumala kummardamine · Egiptuse usumaailmas oli väga palju jumalaid, paljusid neist samastati omavahel · Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud jne · Paljud jumalad olid kohaliku tähtsusega, suuremad aga üleriigiliselt olulised Ra (Amon-Ra) · Peajumal · Kõikide jumalate isa · Vaaraosid samastati just temaga · Igal ööl sõitis üle taevakaare ja öösel läbis allilma valdused Osiris · Ra võimupärija · Allilma valitseja · Viljakuse jumal (tema tekitas Niiluse üleujutused) · Egiptuse üks armastatumaid jumalaid (paljude müütide tegelene) Isis · Osirise õde ja abikaasa, Horose ema · Armastuse ja viljakuse jumalanna Hilisemad paralleelid neitsi Maarjaga ning Kristusega Horos · Taevajumal
Algupäraselt olid püramiidid kaetud valge kiviplaadiga ja tipp oli kullatud. Neil olid kolossaalsed mõõtmed. Näiteks Cheopsi püramiid 140 m ja põhjapindala üle 5 ha. Püramiidide eesmärgiks oli vaarao, kelle hauakambrit nad tähistasid, hiilguse ja suuruse näitamine. Nad kuulusid tihtipeale templite juurde. Püramiidide ehitamine lõppes koos dünastiate lõpuga kuna püramiidid ehitati orjade jõul vaaraode auks, siis kui vaaraosid enam ei olnud, ei olnud ka vajadust püramiide ehitada. 9. Kirjelda Egiptuse skulptuuri! Värvitud puust või kivist väärikad skulptuurid. Vaaraod seismas sirgelt, käed kõrval, üks jalg teisest veidi ees. Valitsejate kujud olid pigem idealiseeritud, lihtinimesi kujutavad teosed realistlikumad. 10. Mis on Egiptuse poos? Egiptuses reljeefe ja maale iseloomustab nn Egiptuse poos jalad ja pea on külgvaates, õlg ja silm otsevaates. 11. Sama, mis kaheksas? 12
Päikesejumal Ra Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , ta oli kõige tähtsam jumal muistses Egiptuses. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra Päikesekummardamine oli Egiptuses iidne tava. Vahel samastati teda Amon-Re, "nähtamatu" jumalaga, keda hüüti nõnda teda ümbritseva salapära tõttu. Samuti usuti, et Re on maailmaruumi looja. Ra on kõikide jumalate isa. Vaaraosid samastati just temaga. Ra kultuse keskus oli Heliopolis. Rad kujutatakse tavaliselt inimese keha ja kulli peaga, mõnikord on nad üleni kullikujulised. Paistab, et juba iidsest aegadest peale samastati Egiptuses kulli päikesega. Teisest küljest aga, Päikesejumal on seotud maoga (Ra sümboliks on maoga ümbritsetud päikeseketas). · Kuid mõni kord kujutati teda ka lootoseõiest tõusva lapsena. Paljudes müütides on Ra tulnud taeva ja maa sugulisest ühinemisest.
Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas
Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ühtsus, välise võimsuse hiigelaeg, vaaraosid hakatakse matma kaljuhaudadesse, 'jumalate sõjas' taheti Atonist ainujumalat teha, tekkisid uued arusaamad), Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased
Fifth level Mis on uue-riigi kujutavas kunstis uut? Suurejoonelised sarkofaagid Jätkus hauataguse elu Click to edit Master text styles kujutamine relijeefkunstis, Second level seinamaalides ja Third level kirjutistes Fourth level Vaaraosid (nt. Ehnatoni) Fifth level kujutatakse surelikena Peajumalaks Amon (Osiris ja Atum) Pinnakunst Reljieefkunst Enamasti madalrelijeef, Click to edit Master text styles kuid hakkas levima ka Second level süvendrelijeef Third level Seinamaalid Fourth level
püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist. Dzoseri püramiid Sakkaras. Giza püramiid, Vana riik 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12. Nimeta templi liike. Millistest osadest nad koosnesid? Kaljutempel, tavaline tempel. Püloon, lahtine sammassaal, sammassaal, jumalakuju asupaik 13. Mida tead a)Knossose lossist, b) Kükloopide müürist, c) Mükeene lõviväravast. Kus asuvad? Kirjelda!
· Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal · Vana Riik algab püramiidide ehitamisega · Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi · Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal · Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal · Teine püramiidide väli asub Gizas · Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)
peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni. Igaüks põlvitas ja suudles maad või vaarao jalga, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid kummardati ja austati ka pärast nende surma. Vaaraod käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid. Hauakambrid pidid aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta. Egiptlased uskusid , et vaarao, kes on siit ilmast lahkunud, veedab aega koos päikesejumalaga ülal tähtede juures. Seetõttu pidi ka vaarao hauakamber tähtedele võimalikult lähedale küündima. Tavaliselt pärisid pojad isalt võimu. Vaaraode keskmine eluiga oli 20-25 eluaastat.
Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid.
Seetõttu surnud mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse, kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Hiiglasuur hauakamber on raiutud kaljusse. Pikk koridor viib ruumi, kus asub massiivne graniitsarkofaag. Edasi tuleb aaretekamber. Mõlemate seintel müstilised maalingud ja arusaamatud tekstid
Läheduses olid ka templid usutalituste läbiviimiseks. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Egiptuse skulptuurid olid lihtsad, kuid ülevad, värvitud puust või lihvitud kivist. Vaaraosid kujutati kas istuvatena või siis seismas sirgelt, üks jalg veidi eespool. oluline oli egiptuses reljeefikunst- sellega kaunistati seinu, nad andsid edasi jutustust, nii reljeefis kui maalikunstis näeme kujutatavatel inimestel tihti üht korduvat poosi-nn. Egiptuse poos, mis kujutab inimese nägu küljelt, silma aga otsevaates, ülakeha otsevaates, jalad allpool puusi aga küljelt. tegemist ei olnud oskamatusega, vaid nii kujutatud inimene oli kõige ilmekam. vaarao Echnatoni valitsusajal 14
kindlustaja. Tema monumentaalsed tööd on kujundanud meie arvamuse Kristuse- eelsest Egiptusest. Skulptuurid ja maalingud, mida me täna näha võime, on vaid vari kunagisest hiilgusest. Luxori templi jalamil on raidkiri, mis näitab meile, mis siin kunagi oli: valge kivi, kullatud akaatsiast väravad, millel oli vääriskividest kujundatud Amoni nimi. (2; 196, 197) Kuid luksor ei kujuta endast ainuüksi sammasteks, arhivaatideks, kolonnaadideks, hüpostülonideks ja vaaraosid kujutavateks mahavarisenud kolossideks muudetud tuhandeid tonne kive. Imeilus on Luxori ümbrus. Lopsakas taimestik laia Niiluse oru mõlemal kaldal ääristab justkui elav diadeem kustunud kuulsusega muistseid Teebaid ja vaaraode tohutu suurt nekropolist. (3; 212, 213) Kasutatud kirjandus 1 Wilson,Colin.Pühapaikade atlas.London.Dorling Kindersley. 1996. 2 Ugur, Kadri.101 vaatamisväärsust maailmas.Trak TC.2002 3 Hanzelka,J ja Zikmund,M.Aafrika
kindlustaja. Tema monumentaalsed tööd on kujundanud meie arvamuse Kristuse- eelsest Egiptusest. Skulptuurid ja maalingud, mida me täna näha võime, on vaid vari kunagisest hiilgusest. Luxori templi jalamil on raidkiri, mis näitab meile, mis siin kunagi oli: valge kivi, kullatud akaatsiast väravad, millel oli vääriskividest kujundatud Amoni nimi. (2; 196, 197) Kuid luksor ei kujuta endast ainuüksi sammasteks, arhivaatideks, kolonnaadideks, hüpostülonideks ja vaaraosid kujutavateks mahavarisenud kolossideks muudetud tuhandeid tonne kive. Imeilus on Luxori ümbrus. Lopsakas taimestik laia Niiluse oru mõlemal kaldal ääristab justkui elav diadeem kustunud kuulsusega muistseid Teebaid ja vaaraode tohutu suurt nekropolist. (3; 212, 213) Kasutatud kirjandus 1 Wilson,Colin.Pühapaikade atlas.London.Dorling Kindersley. 1996. 2 Ugur, Kadri.101 vaatamisväärsust maailmas.Trak TC.2002 3 Hanzelka,J ja Zikmund,M.Aafrika
portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Suurimad skulptuurid on sfinksid. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal ja pilk on suunatud üle vaatajate peade. Tööd, mis kujutavad vaaraosid ja jumalaid on suursugused, võimukad, stiliseeritud. Võisid olla edasi antud nii istuvas kui ka seisvas asendid ja Skulptuurid, mis kujutasid lihtrahvast, linde, loomi on väiksemad, elavamad ja loomulikumad. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel, ning millest tehti paberit, paate, korve, köisi
annaabi.ee 
