- V tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Varras on jõudnud anduri alumisse piirkonda(aju saab teada, et noole kõrgus on kaalumiseks sobiv) ja edasi liikudes ülemisse tundlikuse piirkonda annab teise signaali(nool on sobivast piirkonnast väljunud). Juhtaju arvutab materjali kaalu välja rõhu andurilt saadud andmete alusel kaalumisek sobivas noole kõrguses(andmed, mis tulevad andurilt N1) juhul kui on olemas signaal, et kopp on suletud asendis(N2). Kui mõnelt andurilt ei tule sobivat signaali, ei toimu ka kaalumist.

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne

0

Välisisolatsioon – õhkvahemikud ja seadmete tahke isolatsiooni õhuga kontaktis olevad pinnad, mis alluvad elektrivälja ning muude välistingimuste (saast, niiskus, kahjurid jms) mõjule. Välisisolatsioonile mõjuvad tegurid: • õhurõhk p • temperatuur T • absoluutne niiskus H Välisisolatsiooni pindadele mõjuvad lisaks:

Kõrgepingetehnika

0

Voolutrafo sekundaarmähisesse on ühendatud ampermeeter ja näitab voolu 0,8 A. Milline voolutrafo mõõdab voolu 110 kV poolel ja voolutrafo sekundaarvoolu poolel on nimivool 1A, trafo ülekande tegur on 100. Milline võimsus läbib 110 kV liini antud lõigul? (tegemist on akttivkoormusega).

Korgepingetehnika

0

Ventilaator on elektriseade, mis on ette nähtud gaaside teisaldamiseks (puhumiseks või imemiseks). Neid kasutatakse ruumide tuulutamiseks - ventileerimiseks, õhu puhumiseks ahjudesse, kuivatus- ja jahutus- seadmetes, kliimaseadmetes, kodutehnikas jms.

Ventilaatorid

0

Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null kui   0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab.

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

0

Veevarustuse - ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks.

Tarvijate elektrivarustuse konspekt

0

Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuste osutamisest kui võrguteenuse kasutaja elektripaigaldise ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või kui võrguteenust ei ole võimalik osutada tarbijast tulenevate muude asjaolude tõttu.

Elektriohutus ja seadusandlus

0

Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Vahekaugustel on läbilöögipinge varraselektroodide puhul suurem kui varras – tasapind elektroodidel, sest viimasel juhul on elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse arendamine kergem.

„Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“

0

Vahemikus 30 – 60 cm). Paigaldades välisseadme liiga kõrgele:  on seadet hiljem raske hooldada  sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale  tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi  seadme üle puudub järelvalve

Soojuspumbad Konspekt

0

Valvega alajaam – mehitatud alajaam Valveta alajaam – alajaam mida teenindab alajaamas mittepaiknev personal Regulaarvalvega alajaam – alajaam kus teenindus toimub normaalse tööpäeva kestel või muul vajalikul ajal.

Elektrivõrk

0

Valgustuskilp – iga liin toidab mitut valgustit (lubatud, iga liini 7. Koormusgraafikud ja neid iseloomustavad tegurid: Elektriseadmete koormuste muutmist kujutatakse graafiliselt koormusgraafikute kohta, kuni näol.

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

0

Väljaks nim. temperatturi 1)Q=G 1c1 (t´1 -t´´1)η= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Välisõhutemperatuuril - 5 ºC vajab küttesüsteem pealevoolu temperatuuri 35 ºC , siis on ka kondensaatorist väljuva vee temperatuur 35 ºC. Sooja tarbevee valmistamisel tõstetakse kondenseerumistemperatuur umbes 60 ºC.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

0

Vaieldamatult on Eestis maailma üks paremaid kogemusi põlevkivi kasutamisel ning siinsete spetsialistide intellektuaalne potentsiaal arvestatav „puhta söe" tehnoloogiate arendamiseks põlevkivi baasil.

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

0

Võimsuse ühikuks on W. 1HP=0,745 kW 1PS =0,735 kW Energia liigid mehhaanilise energia (potentsiaal), soojusenergia (soojus), keemilisusenergia, elektromagneetiline energia, gravitatsioonienergia, tuumaenergia.

Soojustehnika konspekt

0

Vastavalt sellele on erinevad ka kütuseelementide töötemperatuurid 50 °C kuni 1000 °C. Vesinik ja hapnik (tavaliselt õhk) juhitakse erinimelistele poorsetele katalüsaatorit sisaldavatele elektroodidele.

Energia ja keskkond konspekt

0

Vahealajaamad on ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks näiteks pingelt 10 kV pingele 6 kV. Alajaamade jaotust otstarbe järgi on illustreeritud joonisel 5.31.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid - Vaakumtorudega päikesepaneelide eeliseks on nende suur päikesekiirguse neelatavus ning väliskeskkonna madal temperatuuri ning tuule vähene mõju neile.

Päikeseenergeetika

0

Võrdseks 0 - ga, arvestades, et puit on absorbeerinud kasvades CO 2 ümbritsevast õhust ja metsas kõdunedes ta eraldaks samasuure koguse CO2 nagu põletamisel katla koldes.

Energia ja keskkond konspekt

0

Vesikütte süsteem on hüdrauliliselt suletud süsteem mis omab kindlat küttekehade, soojuskandja torude ning torustikule paigaltatud armatuuri mahtuvust kindlale kogusele veele.

Hoonete soojussüsteemid

0

Vedelkütuste korral on tavaliselt lubatava SO2 emissiooni piirnormina paljudes maades kasutusel väärtused 400 – 1700 mg/m3, sõltuvana katlamaja või elektrijaama võimsusest.

Energia ja keskkond konspekt

0

Voolutrafo nimisekundaarvooluks on IEC- standardi kohaselt 1 A või 5 A. Ka pingetrafod jaotatakse mõõte- ja kaitsepingetrafodeks ning seetõttu on nende omadused mõnevõrra teistsugused.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Valentsnivoodel on naaberaatomite elektronide vastastikune mõju suurem ja nivoodest tekivad laiemad tsoonid Tsoonide teke - Valentsnivoode nihkumisega tekib valentstsoon.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef = E + RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Välisõhk - 20…+15 Ventilatsiooniõhk +15…+25 Põhjavesi +4…+10 Järve- või jõevesi 0…+10 Merevesi +3…+8 Kalju 0…+5 Maapind 0…+10 Heitvesi >+10

Soojuspumbad Konspekt

0

Vaadeldud skeem on iseloomulik suurtele koormuskeskustele, millele viitab kolmemähiseliste trafode kasutamine ja nelja tarbijafiidritega sektsiooni olemasolu.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Väiksema lendosasisald - ga kütus on antratsiit, suurima liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, lendosasisald-ga aga puit, turvas ja põlevkivi.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga.

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

0

Vahealajaama skeem on joonisel 5.38. Alajaam koosneb kahest 10 kV lahus töötavast latisektsioonist, sisend- ja väljundlahtritest ning trafolahtritest.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Võimsuslüliti on seade, mis on võimeline sisse ja välja lülitama nii elektriahela normaal- kui ka anormaaltalitlusvoolu näiteks lühiste korral.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Valentsed kristallid - Keemiline side luuakse elektronpaaridega (kovalentne side!). Kristallidele on iseloomulik kovalentsete sidemete küllastatus.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Vahemikus 20 – 40 1/min, kusjuures genereeritava elektri sageduse hoidmiseks tuleb see kogu tuulegeneraatori töö ajal hoida püsivana.

Energia ja keskkond konspekt

0

Või mpeg - 4 tihendusvormingu korral), • Maapealse televisiooni antennivõrgus ortogonaalset sagedusjaotusega modulatsiooni COFDM.

Digitaaltelevisioon referaat

0

Valmiduspaus on aeg pärast TLA-d, mille möödumisel TLA automaat on valmis alustama järgmist taaslülitust järgmise lühise korral.

Elektrivõrgu releekaitse

0

Vastulülituspidurdusse üleminekuks on otstarbekas vahetada ankrumähise otsad, kuna ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam.

Elektriajamite konspekt eksamiks

0

Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Voolutrafo - vahelduvvooluahelais ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav eriotstarbeline transformaator.

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

0

Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel.

Energia ja keskkond konspekt

0

Vankelmootoril on kaks süüteküünalt kütuse segu ühtlasemaks põlemiseks, sest põlemiskamber on pikk ja peenike.

SOOJUSJÕUSEADMED

0

Varasemalt on elektrikatkestuste põhjuseid analüüsinud peale meedia veel konkurentsiamet ja Elektrilevi OÜ.

2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs

0

Vastulülituspidurduses on mootori vool käivitusvoolust suurem, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud.

Elektriajamite konspekt eksamiks

0

Ventilatsiooni ulesandeks on ettenahtud siseohu parameetrite tagamine, sealhulgas tervisliku ja mugava sisekliima loomine.

Hoone- ja soojusautomaatika

0

Vasturõhu - turbiiniga seadme võimsus võib olla 1 – 200 MW. Kütusena saab kasutada kõiki kütuseid.

Energia ja keskkond konspekt

0

Vagonetiga süsteem on üldjuhul üsna töökindel ning võimaldab loomapidamishoonetes maksimaalset ruumikasutus.

Rippvagoneti arvutus

0

Väljatõmbe süsteem – luuakse ruumides väike alarõhk ja värske õhk tõmmatakse sisse läbi väikeste avade.

Hoonete soojussüsteemid

0

Väljatugevus on suurim elektroodide teravate servade läheduses, kus tekib intensiivne ionisatsioon.

Kõrgepingetehnika

0

Väljaminekud ehk investeeringu puhul on tegemist intressi määraga 0%. generaatorigaas. kogusumma.

Soojusmajanduse eksami vastused

0

Vahelduvvool on ohtlikum, kui alalisvool, kuna organism reageerib peamiselt voolu suuna muutusele.

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

0

Veele - veeaurule. Aurugeneraatorist väljub kuiv küllastunud aur rõhuga 65 – 70 baari.

Energia ja keskkond konspekt

0

Varieeruda 30 – 90 minutini olenevalt süsteemist ja regioonist kus soojuspumpa kasutatakse.

Soojuspumbad Konspekt

0

Väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Vastav energia on ionisatsioonienergia Wi Vesiniku aatomi energeetiline spekter n P id e v l

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Võimendustegur on 1.1 ja periood 1. Tagasiside võimendustegurid k2=0.2;1.7;4 ja perioodid

Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused

0

Vahemikku 80 - 90 ºC jääb leekpunkt küll siiski kergematel rasketel kütteõlidel.

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.7

0

Vasturõhuga t - i kulukarakteristik sõltub vasturõhust ja on üldjuhul mittelineaarne.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Vteg - tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt.

Hoone- ja soojusautomaatika

0

Võimsused 3 - faasilistes süsteemides Võimsused ühefaasilises vahelduvvooluringis

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

0

Võimsusega 1000 – 1500 MWe. Tuumkütuseks oli kuni 1986. a. madala rikastusastmega 2 %

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

0

Välisalajaam – alajaam mis on ette nähtud taluma väiseid ilmastiku tingimusi.

Elektrivõrk

0

Väärindatud turbakütustest on väga laia levikuga turbabriketid, mida toodetakse freesturbast.

Energia ja keskkond konspekt

0

Varieerus 1 - st kuni 198-ni. 4. SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA VÕRGUANALÜÜS

2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs

0

Ventilatsioonisoojuspumpa on võimalik ära kasutada ventileeritavas õhus olevat soojust.

Soojuspumbad Konspekt

0

Võimendustegur on 1.2 ja periood 1. Tagasiside võimendustegurid: k2=0.1;1;4;7.

Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused

0

Vedelikel on sõltuvalt rõhust erinev keemistemperatuur ehk keemispunkt.

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

0

Voolumähis on väikese keerdude arvuga ja ühendatakse jadamisi tarbijaga.

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

0

Voolupaus on aeg, mille jooksul liin või selle faas ei edasta energiat.

Elektrivõrgu releekaitse

0

Veoalajaam – alajaam mille põhiülesandeks on elektrivõrgu toitmine.

Elektrivõrk

0

Väljuvaid fiidreid on jaotusalajaamas vähem ning puuduvad kaarekustutuspoolid.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Vahealajaamade ülesanne on jaotada keskpingel elektrit suurtes koormuskeskustes.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi põhivõrrand.

Soojustehnika - küsimused vastustused

0

Vaikimisi on see 10% ja see sobib enamikel juhtudel ka mulle.

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne

0

Vääveloksiide on põhjustatud fossiilsete kütuste põlemisest.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Vastumoment on astmelises sõltuvuses pöörlemiskiirusest.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Vedelikes on molekulid tunduvalt lähenenud teineteisele.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Vedelikueraldaja on vajalik kompressori kuiva käigu tagamiseks.

Soojuspumbad Konspekt

0

Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Veskid – toimub kütuse jahvatamine ja kuivatamine.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Väävli sisaldus on kuni 0,05%, mis jääb arvutustest välja.

Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus

0

Vahealajaamade skeem on toitealajaamadega võrreldes lihtsam.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

0

Voolamine düüsides - nim. muutuva ristlõikega kanalit,

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Võimsate g - e korral kasutatakse destileeritud

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Vedelgaas on naftatööstuse kõrvalprodukt.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

0

Vahemikus 0 - kindlaks töötava keha oleku.

Soojustehnika teooria eksamiks

0

Vee tsirkulatsioon on tavalisel sundtsirkulatsioon.

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

0

Vedeldielektrikud on mittepolaarsed ja polaarsed

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Vee keemis - temperatuur sõltub rõhust.

Soojustehnika konspekt

0

Võnkelüli amplituudi - ja faasisageduskarakteristik

Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused

0

Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga.

SOOJUSJÕUSEADMED

0

Voolutugevus on kõigil takistitel sama.

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

0

Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt.

Ventilaatorid

0

Väljatõmbe - sissepuhke ventilatsioon

Soojuspumbad Konspekt

0

Võimsustarve on võimalik arvutada P= h

Hoonete soojussüsteemid

0

Välissein - välissein 39,20 0,08

Energiaarvutus hoonel

-1

Värelus e. flikker on nägemisaistingu ebaühtlus valguse kõikuvast heledusest või muutlikust spektraaljaotusest.

Elektri kvaliteet

-1

Võimsuslüliti ülesanne on ahela lahutamisel tekkiv elektrikaar kustutada.

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

-3

Voolujuht on elektrotermiliselt vastupidav lühisele, kui:

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti