Mehed ja naised looduses ja ühiskonnas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Mehed, naised ja võrdõiguslikkus

Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd

Filosoofia

13

doc

Kodu ja tööelu erinev väärtustamine

................. 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS................................................................................................7 VABA AEG....................................................................................................................9 ERANDID MEHED...................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013....................

Ühiskond

16

doc

Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine. Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt. Soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ei ole võimalik saavutada ainult seadustega. Mõlemad sugupooled peavad aktsepteerima, et nad on võrdsed oma õigustes ja kohustustes. Kui võrdõiguslikkuse seisukohalt on naistel halvem positsioon tööelus, siis tunnevad mehed enda kehvemat positsiooni kõiges selles, mis on seotud pereeluga. Võrdõiguslikkuse edendamisel tuleb lähtuda ka meeste vaatenurgast.

Sotsioloogia

3

docx

Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga

Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest ümbritsetud läbi ajaloo. Kuid peale artiklite lugemist hakkasin mõistma, mida antropoloogid selle väite all silmas pidasid. Nimelt on naised seotud rohkem loodusega kuna nende keha on

Kultuur

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

............8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine

9

doc

Keskaja naine

............................................. 5. Töö..................................................................................... 6. Ketserlus.............................................................................. 7. Kokkuvõte.............................................................................8. 2  Sissejuhatus Tänapäeval on naiste õiguste teema väga päevakajaline, sest naised on hakanud võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma tutvustangi keskaja naiste õigusi, kohustusi ja nende elu. Ka üritan ma selles referaadis tuua selgust naiste tegeliku positsiooni kohta keskaja ühiskonnas. Paljude inimeste jaoks seostub sõnadega "keskaeg" ja "naine" preestrite poolt naiste alamateks olenditeks nimetamine ning nõiaprotsessid, samas on teada naiste ülistamine

Ajalugu

2

docx

Soorollid - müüt või tegelikkus

"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Feminism Eestis

...............................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja naised on erinevad, kuid inimestena võrdsed. Suhtumist sugupoolte võrdsusesse mõjutab uskumus, et juba nõukogude okupatsiooni ajal saavutati kõigi isikute võrdsus. Kuid järjest rohkem on hakatud mõistma, et nõukogudeaegne võrdsus piirab isiksuse vaba arengu võimalusi. Hoiakute muutmiseks ühiskonnas võiks alustada kokkuleppest naiste ja meeste võrdväärsuses. Feministlik ideoloogia näitab, et naised on meeste süstemaatilise rõhumise objektiks,

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)