Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvoolu elektrimasinad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö?
  • Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
  • Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip?
  • Mis on elektrimasina põhiosad?
  • Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli?
  • Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli?
  • Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli?
  • Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli?
  • Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
  • Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
  • Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
  • Kuidas saab jadaergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
  • Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
  • Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
  • Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
  • Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust?
  • Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga?
  • Mis on vahelduvvool?
  • Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus?
  • Mis on vahelduvvoolu maksimaalväärtus amplituud?
  • Mis on vahelduvvoolu periood?
  • Mis on vahelduvvoolu sagedus ?
  • Mis on vahelduvvoolu nurksagedus?
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD
1. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö?
Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas
2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip?
4. Mis on elektrimasina põhiosad?
Ergutusmähis, ankur , hari, lamell , kommutaator, ankrumähis.
5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli?
Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga.
6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli?
Ergutusmähise või püsimagnetite abiga.
7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli?
Ergutusmähise või püsimagnetite abiga.
8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli?
Ergutusmähise või püsimagnetite abiga.
9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Ankrumähise voolutugevuse muutmisega.
10. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust.
11. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Muutes näiteks ankruvoolu tugevust.
12. Kuidas saab jadaergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust?
Vähendades koormust? Suurendades tühijooksu voolutugevust.
13. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
Ankrumähise voolusuuna muutmisega ( toitepinge polaarsuse muutmisega).
14. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust.
15. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda?
Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust.
16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust?
Ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti või kasutada toitepinge impulss -laiusmodulatsiooni.
17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga?
Impulsselement sisaldab ka elektroonse juhtimisploki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse . Impulsside sagedus peab olema piisavalt suur, nii et nende keskväärtusega saaks sujuvalt muuta mootori pöörlemiskiirust.
18. Iseloomustage jadaergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi.
Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele).
19. Iseloomustage rööpergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi.
Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi.
ÜHEFAASILINE VAHELDUVVOOL
  • Mis on vahelduvvool?
    Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub.
  • Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus?
    Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus.
  • Mis on vahelduvvoolu maksimaalväärtus (amplituud)?
    Maksimaalne hetkväärtus ehk väärtus kohal 90 kraadi.
  • Mis on vahelduvvoolu periood?
    Täispööre/-võnge. Aeg sinosoidi ühe täisvõnke tegemiseks.
  • Mis on vahelduvvoolu sagedus ?
    Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks
  • Mis on vahelduvvoolu nurksagedus?
    Juhtmekeeru pöörlemissagedus.
  • Alalisvoolu elektrimasinad #1 Alalisvoolu elektrimasinad #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helari Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK-2 2
    5
    docx

    Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2)

    Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonisel on I elektrivool oma suunaga ja F juhtmele mõjuv jõud oma suunaga

    Elektrotehnika
    Alalisvoolu mootor
    3
    doc

    Alalisvoolu mootor

    Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe

    Luksepp
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest

    Elektrotehnika
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest

    Masinatehnika
    Alalisvoolugeneraatori uurimine
    15
    pdf

    Alalisvoolugeneraatori uurimine

    LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: ­ magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; ­ magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse N

    Elektriõpetus
    Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused
    19
    doc

    Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

    Käivitamise alghetkel rootori elektromagnetmähis on lülitatud takistile.Lülitades staatori mähise võrku tekib vool ja põõrlev magnetväli, kui mähised on 120kraadi nihutatud.Pöörlev magnetväli indutseerib rootori käivitusmähises elektromotoor jõu ja tekib vool(mähis lühistatud).Voolu ja pöördvälja toimel rootor hakkab pöörlema.kui rootori pöörlemiskiirus erineb pöördväljakiirusest ligikaudu 5% siis lülitatakse käivitusmähise otsad alalisvoolu toitele ja sünkroonmootor tõmbab sünkronismi. Sünkroonkompensaator Kujutab endast sünkroonmootorit, mis töötab koormuseta. Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18.6)

    Elektrimasinad
    Elektrimasinate konspekti üks osa
    10
    doc

    Elektrimasinate konspekti üks osa

    lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb tõusvast madalamal, mis seletub masina magnetringi jääkmagnetismi suure- nemisega tõusva haru ülesvõtmisel. Keskmist kõverat 3 nim. praktiliseks reguleerimiskarakteristikuks. Peamiseks puuduseks on välise alalisvoolu allika erguti vajadus. Samas jälle pinge reguleerimise võimalus suurtes piirides ja suhteliselt jäik väliskarakteristik on väärtuslik omadus. 26. Rööpergutusega alalisvoolugeneraator (lk 92) G endaergutus põhineb asjaolul, et kord magneetitud masina pooluste südamikud ja ike säilitavad teatava jääkmagnetismi magnetvoo rem (remanents). Ankru pöörlemisel indutseerib rem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool

    Elektrimasinad
    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused
    42
    docx

    Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

    Pingemähis on suure keerdude arvuga ja ühendatakse rööbiti. Voolumähis on väikese keerdude arvuga ja ühendatakse jadamisi tarbijaga. Induktsioonarvestid võivad olla:  ühefaasilised;  kolmefaasilised neutraaljuhtmega;  kolmefaasilised neutraaljuhtmeta ja  kahetariifsed (ühefaasilised, kolmefaasilised) elektriarvestid. 15. Takistuse mõõtmine. Üldjuhul takistuste mõõtmiseks kasutataks alalisvoolu, sest vahelduvvoolu kasutamisel lisandub mõõteobjekti ja mõõtevooluringi mahtuvusest, induktiivsusest ja sagedusest tingitud lisaviga. Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mõõdetav ahel või tarbija, peavad olema pingevabas olekus. Olenemata oommeetri liigist, ühendatakse see rööbiti mõõdetava takistusega. Mitmepiirkonnalise oommeetri kasutamisel tuleb valida õige mõõtepiirkond

    Elektrotehnika1




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun