1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks?
1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721
· Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks · 1721 kirjutati alla Uusikaupungi rahulepingule Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome Rootsi loovutas venemaale eesti ja liivimaa
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus
1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks. 17. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 18. Tähtsamad Eesti linnad 18.saj Narva, Tallinn, Pärnu 19. MÕISTED Käsu Hans - esimene Eesti luuletaja Johan von Michelson - esimene Eesti soost kindral Venemaal. Uusikaupungi rahuleping - 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. Rootsi aja lõpp Eestis. Rosen´i deklaratsioon - oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil. Katariina II - (1763-1796) Tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos
1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( inimesi oli alles jäänud u. 150000 ringi) 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut?
olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709. Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda lõppes 1721 Uusikaupungi rahuga: Ingeri-. Eesti,- Liivimaa liideti Vene riigiga. Ivan Neljas- Moskva suurvürst, kes kinnitas hertsog Magnuse ameti välja, juhatas Moskva vägesid alates 1572, vallutas suurema osa Mandri-Eestist. Gotthard Kettler- ordumeister, kui ordu andis end Poola alluvusse, Kuramaa esimene hertsog. Hertsog Magnus- Taani hertsog, oli Saaremaa asevalitseja. Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes omas väesalka, kelle retked ulatusid Tartuni
lõpp 17.saj mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani Rootsi-Taani sõda 1643-1645 Brömsebro rahu seminar I pool võim Saaremaal Saaremaa Rootsile Rootsi aeg Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti Lääne, 1700-1721 Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa) Suur nälg 17.saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18.saj algus Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed Saare, Pärnu ja Tartumaa) manufaktuurid, reduktsioon (mõisate
VALI ENDA TEEMA : EESTI TALUPOEGADE OLUKORD LÄBI SAJANDITE , 19.SAJANDI ESIMESE POOLE ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE , ROOTSIAEG EESTIS , EV TAASMOODUSTAMINE VALI ÕIGE VASTUS 1. RIIA LINNA RAJAMINE 1210, 1343, 1201, 1202, 1802 2. TARTU RAHULEPING 1310, 1920, 1918, 1716, 1816 3. REFORMATSIOONI ALGUS 1523, 1535, 1241, 1388, 1668 4. MAHTRA SÕDA 1856, 1340, 1208, 1858, 1700 5. PÕHJASÕJA LÕPP JA UUSIKAUPUNGI LEPING 1721, 1710, 1856 TÄIDA LÜNK EESTLASE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS KUS JA MILLAL ? 1869, TARTUS LAULUPIDU OLI PÜHENDATUD JÄRGMISELE SÜNDMUSELE . LIIVIMAA PÄRISORJUSE KAOTAMISELE LAULUPIDU JUHTIDEKS OLID KUNILEID JA JANNSEN K. PÄTS VALITI EV PRESIDENDIKS 24. APRILL 1938 EESTI VABADUSSÕJA LÕPETAS JÄRGMINE PROTSEDUUR TARTU RAHULEPING , 2. VEEBRUAR 1920, ALLKIRJASTAS JAAN POSKA LÜNGAD TÜ AVATI 1632 AASTAL ASUTAMISÜRIKU KINNITAS GUSTAV II ADOLF
19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavamin oli-1802 21. Georg Lurich-eesti kuulus maadleja ja olümpiavõitja 22. Jaan Tõnisson-valdas `postimehe' poliitika veerge 23. Johan Köler-eesti maalikunsti rajaja,palvekirjade aktsiooni juht 24. V.Gorbatsov- NKL viimane riigipea 25. A.Rüütel- Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. 26. Eesti taasiseseisvumine oli-20 august 1991 27. Reduktsioon-mõisamaade riigistamne 28. Animism- hingeusk 29. Uusikaupungi- rahuleping 1721 30. Pietism- usuvool luteri kirikus 31. Tartu ülikooli teadusosakonnad olid- arsti-,õigus-,usu- ja filosoofia. 32. Mahtra soda toimus- 1858 33. Stagnatsioon majanduslik,kultuuriline ja poliitiline seisak riigis 34. Dissident-teisitimõtleja ja riigi poolt tagakiusatud isik 35. Vaikiv ajastu-1934-1939 1. Eksamil tuleb kirjutada 1 arutlevat jutuest.Vali nende teemade hulgast endale meeldivam. Vabadussõda ja Tartu rahu. 2. Maailmasõda
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
c) Setumaa kuulus Pihkva kubermangu. 3) Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. 4)12 linna, uuteks linnadeks võru ja paldiski(1784). 5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest. 6) Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele sõltumata rahvusest või tegevusalast. 7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju,
3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased)
Narva külje all, Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1701 - Erastvere lahing, kus esimest korda rootsi väed vene vägedelt lüüda said · 1704 - Vene väed vallutasid Narva ja Tartu · 1708 - kõik Tartu kodanikud küüditati venemaale ja linn lasti õhku · 1709 - Rootsi saab Venemaalt hävitavalt lüüa Poltaava lahingus · 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all · 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad · Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga · võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000)
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4
lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra. Raamatu teine osa keskendub keskvõimu mõjule Eesti alal ja Balti erikorrale. Puudutatakse teemasid, mis olid 18. sajandil päevakajalised
Fredrikshaldi kindluse piiramisel. · Rootsi väed taandusid Norrast. · 1719 uueks valitsusajaks Karl XII õele Ulrika Eleonorale. otsustavamad aastad 9 · 20.-9. november 1719 rootsi rahu Hannoveriga. · 21. jaanuar 1720 Rootsi rahu Preisimaaga. · 29. veebruar uus Rootsi kuningas Frederik I. otsustavamad aastad 10 · 3. juuni 1720 Rootsi rahu Taaniga. · 7. august vene laevastik võitis Grönhamni lahingus. Põhjasõja lõpp · 10. september 1721 Uusikaupungi rahu. · Rootsi loovutas Liivimaa kubermangu, Ingerimaa, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala Kannase ja Viiburi. · Rootsi sai tagasi Soome. · 1732 Poola ja Rootsi ametlik rahu. Sõja tagajärjed 1 · Venemaa vaba pääs Läänemerele, uus pealinn Läänemere ääres. · Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territoorjumist ning Holstein-Gotlorpi kui liitlase. · Preisimaa võimsus kasvas. · Saksi-Poola nõrgenes. Sõja tagajärjed 2
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4
Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk ajalookirjanduses saanud asehalduskorra(1783-1796) nime Balti erikord Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. See kehtestati kapitulatsioonidega ja lõplikult Uusikaupungi rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon . mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Asehalduskordusega muutus Lisaks Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Võru ka. Maakonnakeskused said linna õigused. Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. 4. Mõisamajandus
1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, kui vallutatud oli Paide, alistus kogu Põhja- Eesti. 1583. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud Pljussa vaherahu lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Venemaa vahel Liivi sõjas. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile ning viimaks Brömsebro rahuga sai Rootsi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi aeg kestis Uusikaupungi rahu sõlmimiseni 1721. aastal, millega lõppes Põhjasõda. Altmargi vaherahuga kaasnes rahulik aeg, mil rahvastik sai sõja purustustest ja kahjudest taastuda, kuid inimesi oli tohutult vähe. Rahvaarv oli arvatavasti alla 100 000 inimese. Üle poole rahvast oli hukkunud. Maapind oli rüüstatud ja kurnatud pidevast sõjategevusest. Hooned oli varemeis. Tihedalt asustatud alade ümbrus oli enim kannatada saanud. 1630-
philiselt Venelased(Tallinnas). Vene asustus oli suur Peipsi rannikul. Rootslased elasid rohkem väike saartel ja Hiiumaal. 18.saj rännas siia palju sakslastest käsitöölisi ja kaupmehi. Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed. Balti erikord · Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnud kindel, et Rootsi omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna kantud aadlikud omasdid kõiki majanduslikke ja poliitilisi õigusi. Negatiivne: baltisaksa
Eesi soov astuda NATO-sse saab rahuldatud 1.aprill 2004.a. NATO tegeleb peamiselt rahuliku kooseksisteerimise probleemiga. Ülesanded Kriipsutage alla õige vastus: 1) Mahtra sõda toimus : 1340, 1208, 1700, 1858, 1856 2) Riia linn rajati : 1210, 1343, 1700, 1201, 1202, 1802 3) Tartu rahuleping kirj alla : 1310, 1922, 1716, 1918, 1920, 1816 4) Reformatsiooni algus Eestis : 1241, 1388, 1906, 1523, 1535 5) Sõlmiti uusikaupungi leping : 1856, 1963, 1721, 1918 Reastage ajaloosündmused õiges järjestuses: 3. Jäälahing (1242) 1. Mõõgavendade ordu moodustamine (1202) 2. Ümera lahing (1210) 6. Pärisorjuse kaotamine (1816) 5. Tartu ülikooli taasavamine(1656) 4. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt. Jansen, Ernesaks, Surva Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus? Pärisorjuse kaotuse 50
Ära on toodud mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle ees seisnud raskustest. Hernuutlaste liikumine ja vennastekogude keelustamine 1743. aastal, Paldiski sadama ehitamine ning Katariina 2-se ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal. Viimati nimetatud sündmust on peetud oluliseks, kuna arvatakse, et just see andis Katariina 2-le tõuke, et alustada muudatuste läbiviimist. Pärast Uusikaupungi rahu allakirjutamist 1721a. haldusjaotusena Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu: Eestimaa ja Liivimaa vahel, mis omakorda jagunesid maakondadeks ja omakorda jagunesid kihelkondadeks. Keskvõim kinnitas kroonuametkonna Baltikubermangudes alates 1725a Eestimaal ja 1728a. Liivimaal ukaasidega, mis sätestas kubermangu asutuste ametnike normkooseisud ja nende palgad, kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783a. Provintsiaalvalitsuse
Otsustav lahing Põhjasõjas on Portava Lahing(tänapäeva Ukraina ala) Vene-Rootsi vaid kohutavad Portava all. Selle lahingu võidab Venemaa ja Rootsi kaotab kogu oma armee. 1710 Veenmaa vallutas kogu Eesti ala. Tallinn alistus 1710 aastal 29.september, Mihklipäeval. Vene aeg algas 1710. Põhjasõda kestab veel edasi, aga Eestit see enam ei puuduta. Karl XII ei tahtnud oma kaotust tunnistada. Karl XII saab surma 1718 ühes sõjakäigus Norrasse. Vaherahu, mis lõpetab Põhjasõja on Uusikaupungi rahu ja selle rahu tingimused olid: 1)Rootsi loovutas Venemaale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa(Narva&Peterburi vaheline ala), Karjala. 2) Venemaa tagastas Rootsile suurema osa Soomest. 3) Venemaa kohustus Rootsile tasuma 2.milj riigi taalrit. 4)Rootsi sai õiguse Eestist ja Liivimaalt eksportida tollivabalt teravilja. Sõja alguses pidid Liivi- ja Eestimaa Poolale minema, kuid sõja lõpus hoopis Venemaale. Seda seepärast, et Poola oli väga nõrk sõdija. *MÕIS JA TALU
Ruhnu Rootsile. VANA HEA ROOTSI AEG Eestimaa jagunes kubermangudeks: · Eestimaa kubermang, Tallinna Kindral-kubener. · Liivimaa kubermang, Riia Kindral-kuberner. Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa. Saaremaal oli oma asehaldur. See haldusjaotus kehtis Põhja sõjani. 1700-1721 - Põhja sõda. 1710 - Vene väed vallutasid kogu Eesti mandri osa. Lõplik alistumine toimus Tallinna ja Riia allaandmisega. 1721 - UUSIKAUPUNGI rahu - lõppes Põhja sõda. Kinnistus Baltieri kord. VENE AEG Baltieri Kord: · Maad jagati balti-sakslastele · asjaajamis keeleks jäi saksa keel · eesti jäi lutterlikuks riigiks 4 · jäid kehtima rootsi aegsed seadused · venemaaga püsis tolli piir. Eesitisse jäi endiselt kaks kubermangu: Eestimaa kubermang: keskus Tallinn, valitseja Kindral-kuberner. 4 maakonda: Harju, Lääne, Järva ja Viru.
Patkul, haritud kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. 1694. aastal anti Patkul ja ta kaaslased mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Patkul mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. 7. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed küljed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis baltiaadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetatakse Balti erikorraks. Balti erikorra põhijooned on .. 1. Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused 2. Kindralkuberneril oli õigus neid ukaase, mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta väljakuulutamata 3. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir 4. Säilisid rüütelkonnad
kihelkonda). 1632 avati Tartu Ülikool. 14/07/1704 venelaste kätte langeb Narva Stahl koostas eesti keele grammatika (mis aga ei järginud foneetilist 29/09/1710 Tallinn kapituleerub, venelaste ülemvõim kogu kirjaviisi), Hornungi grammatika oli juba arusaadavam. Eesti Eestis. ajakirjanduse algus. 1721 Uusikaupungi rahu Suurenes sadamalinnade roll. Kaubapartnerid Inglismaa ja Holland. Enam viidi välja teravilja ja lina. Hakati looma manufaktuure. Rahvaarv u 400 000 PÕHJASÕDA (1700-1721) Põhjus: Rootsi üha tugevnev võim ei meeldinud teistele Läänemereäärsetele riikidele. Selle vastu loodi Venemaa-Taani-Poola-Saksimaa liit. Algab Poola sõjaretkega Riia alla, järgnevad Venemaa rünnakud Narvale ja rüüsteretked Virumaale. 19.nov.1700 Narva lahing, Rootsi võidab Venemaad. Sept
sõjast väljas. Venemaa jätkas sõjategevust Eestis. ● 1710. a katkuepideemia (1710. - 1713. a) ● 1710. a kapituleerusid vene vägedele Riia ja Pärnu. ● 1710. a septembris Harku kapitulatsioon - Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad sõlmisid lepingu Venemaaga (Venemaa lubas reduktsiooni käigas riigistatd mõisad anda tagasi). Algab Vene võimu aeg Eestis. Sõjategevus Eesti aladel lõppeb. ● 1721. a - Uusikaupungi rahu (Rootsi ja Venemaa), millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene Tsaaririigiga. Eesti talupojad põhjasõjas. ● 15’000 eestlast teenis Rootsi sõjaväes (peamiselt maamiilitsas - 1701. a kokku kutsutud, treenimata talupoegadest halbade relvadega koosnev üksus) ● Talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara (kasutasid ära sõjalärmi) ● Pardiajajad- vene rüüstesalklased, kes rüüsatasid Eesti alasid süstemaatiliselt
lahingus. Sellega oli Eestimaa saatus otsustatud, mis langes täielikult Vene vägede kätte, 1710. a. peale Pärnu, Tallinna ja Kuressaare alistumist. Eesti ala alistus Venemaale soodsatel tingimustel, taastati kohalik Baltisaksa autonoomia (Balti-Saksa Erikord). Eestlastest talupoegadele tähendas uue võimu tulek suurimat orjust ajaloos. Talurahvas muudeti täielikult aadli feodaalomandiks ( hing kuulus jumalale, kõik muu oli mõisniku oma). 1721.a. Uusikaupungi rahu lõpetas Põhjasõja, millega Eesti ja Liivimaa läksid Vene impeeriumi koosseisu. Rootsile anti tagasi vahepeal vallutatud Soome alad Eesti peale Põhjasõda 18.saj. esimesel poolel Põhjasõja tagajärjed olid Eestile laastavad: • maa ja linnad (Tartu, Narva, Paide) olid varemeis, põllumaa sööti jäänud. • Eestimaa oli muudetud inimtühjaks paigaks, kus inimesi leidus veel linnades ja eraldatud aladel (400000. inimesest oli jäänud elama u
7)Eesti talurahvas sõjaaastail,eestlased rootsi sõjaväes. Vormistati pärisorjus, 8)Narva ja tartu vallutamine venelaste poolt. 1708.a. viidi läbi küüditamine Tartust ja Narvast ja hävitati Tartu linn sest Peeter I kartis, et Karl XII võib oma vägedega veel tagasi pöörduda. 9)Poltaava lahing. 1709.a. toimus Poltaava lahing, kus Karl XII sai hävitavalt lüüa ja see võimaldas Baltikumi vallutamise lõpuni viia. 10) Tallinna kapituleerimine. 11)Põhja sõja lõpp,samas uusikaupungi rahu, 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega määrati, et: a) Venemaa sai Ingerimaa, Liivja Eestimaa ning osa KaguSoomest b) Venemaa andis Rootsile tagasi osa hõivatud Soome aladest. c) Venemaa maksis Rootsile kahjutasu d) Rootsi sai õiguse igal aastal vedada ilma tollita Eestist välja 50 000 rubla eest teravilja. e) Kinnitati Baltikumi valitsemise korra põhijooned.
Eestlased linnades enamuses KT Küsimused 20 Johan von Michelson Eesti esimene teadaolev kindral. Pärisori Järvamaalt 16 Katariina II(1763-1796) tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valguststud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 3. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused Kehtestab baltikumis pearahamaksu 3 Käsu Hans esimene teadaolev eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping lõpetas Põhjasõja Aadlimatriklid - Küsimused Ja mõisted 1. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu? 2. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg 3. Nimeta esimese eestlaste rahvuslikke seltse (väh. 5) 4. Mis poliitilised suunad olid Eesti ärkamisajal ja millele nad toetusid 5. Mis oli Eesti Kirjameeste Selti tähtsus(mis seal tehti ja kes seal käisid) 6. Mis lõpetas ärkamisajal 7
Senise kohtukorra säilimine kohtunikud pidid olema sakslased, menetlus pidi toimuma vanal alusel. Siinsete provintside kõrgemate kohtuinstantside otsused oleksid lõplikud (Venemaale edasi kaevata poleks pidanud saama, tegelikult siiski said). Kolmas küsimus puudutas mõisaid. Karl XII aja lõpul paljud mõisad riigistati. Nüüd tunnistati mõisnikud taas oma mõisate omanikuks. Nimetatakse restitutsiooniks e taastamiseks (käivitus Uusikaupungi rahu sõlmimise järel). Kuberner pidi olema sakslane või rääkima saksa keelt. Asjaajamiskeeleks samuti saksa keel. Seisuslik-korporatiivse ja omavalitsusliku korra püsimajäämine. Liivimaa rüütelkond lasi kinnitada Sigismund II Augusti kinnitatud privileegi 16. sajandist, mida Rootsi võim ei olnud kunagi tunnistanud. Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale. Esimesed kapitulatsioonid kohapeal kirjutasid alla vene väejuhid. Selleks, et see
venelased kogunevad Narvat piirama, rüüstavad Virumaa, eriti Rakvere. November 1700 Vene väed purustatakse Narva all. 1704 purustavad venelased Rootsi laevastiku Kastre juures. Tee Tartusse on vaba. Suvel langevad nii Tartu kui Narva. Rootslased paluvad appi eesti talupoegi. 1709 pööre Põhjasõjas, Karl XII kaotas Poltaava lahingu. 1710 venelased vallutavad Riia, Pärnu ja Tallinna. Eesti aladel on sõjategevus lõppenud.1721 aastal sõlmitakse Uusikaupungi rahu. · Tulemused: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest. Eestisse asus hulganisti elama teisi rahvaid(vene,soome,läti). 19. BALTI ERIKORD JA EESTI ALA VALITSEMINE 18.-19. SAJANDIL · Mõiste & lahtiseletus: Balti erikord on see kus balti aadel & linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse koos seniste seaduste & maksekorraldustega.
Rootslased võitsid ülekaalukalt (suuremaid võite Rootsi ajaloos). 7. Sankt Peterburi asutamine. 27. 05. 1703 a. vene tsaar Peeter I poolt (Põhjamaade Veneetsia) 8. Poltava lahing 1709 a. Rootsi-Venemaa vahel. Rootsi väed purustati täielikult. Otsustav lahing Venemaa kasuks. - 12 - 9. Tallinn kapituleerus 1710 a. 29. 09 10. Restitutsioon e. õiguste ennistamine riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele. 11. Uusikaupungi rahu 1721 a. Soomes Uusikaupungis. Venemale jäi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa. 12. Eesti oli saanud sõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 rahvastikust. Peale sõda oli rahvaarvuks 190 000 180 000 inimest. Hävitati täielikult Tartu (Peeter I käsul lasti see 1708 a. õhku). 13. Aadlimatriklid - aadlite ametlikud nimekirjad. 14. Balti erikorra tähtsus eestlaste jaoks. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks
presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja
1704 purustavad venelased Rootsi laevastiku KASTRE juures. Tee Tartusse on vaba. Suvel langevad nii Tartu kui Narva. Rootslased paluvad appi eesti talupoegi. Arvatavasti teenis Rootsi väes ca 15 000 eestlast. 1708 Peeter I küüditab Tartu elanikkonna ja hävitab suurema osa linnast 1709 pööre Põhjasõjas, Karl XII kaotas POLTAAVA lahingu. 1710 venelased vallutavad Riia, Pärnu ja Tallinna. Eesti aladel on sõjategevus lõppenud. 1721 UUSIKAUPUNGI RAHU Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest 23 EESTI XVIII SAJANDIL EESTI PEALE PÕHJASÕDA Põhjasõda laastas Eestit põhjalikult. Elanike arv oli langenud 150 000 inimeseni. Pajud külad olid rüüstatud ja inimtühjad. Kiita polnud ka mõisnike olukord. Siiski olid viimased Vene tsaarilt välja suutnud kaubelda olulisi soodustusi:
tagsitõmbuma. Kuni 1700 aastsani oli tagatud mõningane rahuaeg. Oluline erinevus eesti ja läti ajaloo vahel, eesti oli veneliivi sõja lõppedes 3 kuninga vahel aga seejärel läksid kõik rootsi alla, (Vana hea rootsiaeg) läti aladel vastupidine , pärast liivi-vene sõdu , alles järgnenud poola rootsi jätkusõdadene killustusi läti alad rootsi ja poola aladeks. Seda enam et poola aeg kestis lätis ka kauem kui eestis rootsiaeg. Uusikaupungi rahuga läks venemaale ainult üks tükike, põhjaläti. (inflantya -latgale) Poola võim lätis. Väina jõest põhjapoole, ja hiljem ainult ida osa. Üleväina hertsogkond kujunes aastal 1561 pärast Pacta Subjectionest allakirjutamist , endistest riia peapiiskopi ja orduliivi aladest. Esialgu oli kõrgemaks kohalikusk halduriks, poola kuninga asehaldur, kellest sai viimane liivimaa ordu meister Kettler.Sai läänimaa kuramaa. 1566 määrati
annaabi.ee 
