kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine
mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu- alluvad tajuvad et juhil on ressursse kas edutamiseks, palgatõusuks, parematele tingimustele viimiseks. Mõju tekib kui juht oskab näidata et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. • Karistus- inimeses tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi kui nad ei allu. • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus- liidril on suuremad teadmises org-i tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas
*Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. 9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. 10. Kontrollimine kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 11
Volituste ja vastutuse fikseerimise printsiip: · Volitused ja vastutus peavad olema kirjalikult fikseeritud (nt tööleping) Õiguste ja kohustuste vastavuse printsiip: · Alluvale delegeeritud õiguste maht peab vastama temale delegeeritud kohustuste mahule. · Töötajal peavad olema vajalikud ja piisavad volitused kõikide ülesannete täitmiseks, mille eest ta vastutab Töö ja vastutamise tasandi vastavuse printsiip: · Ära tee seda, mida võivad teha sinu alluvad · Juhi ülesanne on alluvaid abistada, aga mitte teha ära seda, mida nad peaksid ise tegema Kõrvalekaldumise eest vastutamise printsiip: · Kõikidest tegelikest ja oodatavatest plaanidest kõrvalekaldumistest tuleb viivitamatult ette kanda. Kontrollimine · Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele.
Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine Tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine Arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine Otsuste tegemine
3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
suudavad koostöös rohkem saavutada, kui igaüks eraldi. Juhtimine muutub järjest eesmärgistatumaks ja järjest vabameelsemaks, laiahaardelisemaks. 14. Kavandamise mõiste Kavandamine on tuleviku tegevuste kindlaksmääramine ja kujundamine. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide saavutamise ja abinõude kindlaksmääramises. 15. Kavandamise vajalikkus Kavandamine aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid, hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, aitab juhtidel näha eesolevaid muudatusi ja neid alluvatele jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida. 16. Kavade ja plaanide liigid Strateegilised kavad pikaajalised 5 10 aastat, nendega tegelevad tippjuhid.
Organisatsiooni siseste kontaktide juhtimise eesmärgiks on teabe jagamine ja saamine aga ka ülesannete andmine ja organisatsiooni kui terviksüsteemi pidev parendamine. Tegevustena võib sidepidaja roll avalduda näiteks kirjavahetuses kolleegidega, koosolekute läbiviimises jne. 5. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. 2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll Juhid jälgivad neile olulisi informatsiooniallikaid, näiteks küsitlevad alluvaid, uurivad aruandeid, ettekandeid ja kasutavad mitmesuguseid isiklikke kontakte. · Info jagaja roll Informatsiooni levitaja rollis juht vahendab ja korraldab alluvatele vajalikku informatsiooni organisatsiooni sees. Selleks korraldab ta sobiva teabe edastamise süsteemi. · Kõneleja roll Eeskõneleja rollis annab juht informatsiooni ka neile, kes antud organisatsiooni ei kuulu 6. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. 3
tööeffektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme. Gantti kaart- võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelg: konkreetsed ülesanded, horisontaaltelg: aeg konkreetse ülesande täitmiseks. Administratiivne koolkond: uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Henri Fayol- töötas välja juhtimise põhifunktsioonid ja juhtimispõhimõtted. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: 1. planeerimine 2. organiseerimine 3. valitsemine 4. koordineerimine 5. kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse- ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet: otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine üldistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord org.
mis võimaldab saavutada org eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimist omandad teooriat ja praktikat ühendades. Juhtimise kui protsessi komponendid: Piiratud ressursside max kasutamine Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1
Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud? Töökoha organiseerimise all mõistetakse selle otstarbekohast planeerimist, varustamist ja teenindamist ning normaalsete töötingimuste loomist. 16. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel, mis on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele.
võimalused ja meetodid? • Oma töötajad kutsuvad firmasse uusi töötajaid; • Individuaalsed töölepakkujad; • Tööbürood; • Töölaadad; • Personaliotsingufirmad; • Töötajate liidud ja ühendused; • Koolid ja ülikoolid. 34. Millised on org.ni sisesed personali värbamise võimalused ja meetodid? • Edutamine; • Üleviimine; • Otsepakkumine; • Potentsiaalsete töötajate reservi ülevaatamine 35. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? • Isiklikud huvid; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksustevahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid. 36. Mida nimetatakse personali valikuks? Millised on personali valiku meetodid? Personali valik- on protsess, kus valitakse vakantsele positsioonile välja sobivaim kandidaat ehk „õige inimene õigele kohale“.
Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega???? 16. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on org.-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. 17. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: • Tagada firma tegevuse efektiivsus;
Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega???? 16. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on org.-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. 17. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: • Tagada firma tegevuse efektiivsus;
Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega???? 16. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on org.-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. 17. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: • Tagada firma tegevuse efektiivsus;
viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4
Juhile on antud ametikoha võim, mille abil ta suunab organisatsiooni stabiilset ja efektiivset tegevust. Samas kannab hoolt töötajate eest, kes organisatsiooni tegevusi otseselt mõjutavad. Juhi ülesanne on olla võtmeisikuks nii organisatsiooni kui ümbritseva keskkonna vahel. Juht peab võtma vastutuse selliste tegevuste eest, mille tema ametikoht talle on võimaldanud. Lihtsamalt käsitledes on juht isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, pole ka juhti. Juhte saab liigitada nt. juhtimistasandite ja valdkondade järgi. Juhiks on nii väikeettevõtte juht, suurettevõttes ühes harus kindla valdkonna juht kui ka rahvusvahelise konserni juht. Juhiks olemine on sotsiaalne roll. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Igale rollile on teatud ootused. Juhi rolliga kaasnevad kohustused ja õigused, ohud ja võimalused.(Tamm 2004:8)
Juhtimisstiilidele tuginevalt võib juhtimist kokkuvõtlikult jaotada tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimiseks. Tsentraliseeritus on tingimus, mille järgi õigus vastu võtta olulisi otsuseid kuulub tippjuhtidele. Detsentraliseeritus tähendab otsuste tegemise hajutamist ja paljude juhtimistasandite ja töötajate osavõttu otsustamisest. Juhtimise detsentraliseerimine on seotud delegeerimisega. Delegeerimine (delegation) on võimu jagamine alluvatega nii, et alluvad täidavad osa juhi ülesandeid. Delegeerida saab õigusi ja kohustusi, mitte vastutust. Eduka juhi tunnused: Intellektuaalsed omadused: 1. loogiline mõtlemine; 2. teooria tundmine; 3. teooriate praktikasse rakendamine; Ettevõtlusalane kompetentsus: 1. orienteerumine kasulikkuses; 2. initsiatiiv; Sotsiaalne- emotsionaalne kompetentsus: 1. enesekontroll; 2. spontaansus; 3. õiglus, objektiivsus; 4. õige enesehindamine; 5. järjekindlus ja kohanemisvõime;
Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või
ja ressursse · julgem mõtlemine, riskivõime ja loovus, kõrgem emotsionaalne lülitumine tööülesannete täitmisse - suurem vastastikune aktsepteerimine ja toetus · enam orienteerutakse probleemide lahendamisele · paremad võimalused töö jaotamiseks ja madalam hirm läbi kukkuda Koostööhoiaku kujundamine on kasulik juhile endale, kuna - ta peab vähem toetuma otsesele võimule ja karistusele, et motiveerida alluvaid vastama organisatsiooni normidele ja rollimääratlusele - -ta peab vähem kulutama aega alluvate vahetule suunamisele ja kontrollimisele. Usalduse ja vastutuse suurenemise ning täpsema tööjaotuse puhul muutub juht sisuliselt konsultandiks, kes toetab ja inspireerib oma alluvaid. Selleks, et koostööfirmas hästi laabuks on oluline anda üksteisele tagasisidet. 2. Organisatsioonikultuur ja seda mõjutavad tegurid
kogustele, teenindus- ja tootmisprotsessile. Teostavad esmatasandijuhid. 23. Selgitage kontrolli labiviimise etappe. Info kogumine ja standardite määramine Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega Reageerimine kontrolli tulemustele o juht ei reageeri hälvetele o juht laseb tegevust korrigeerida 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel? Planeerimine toimub enne kontrollimist ning kontrollimise käigus saab teada, kas kõik plaanid õnnestusid. 25. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 26. Selgitage otsustamise etappe. Probleemi määratlemine- otsustamist vajava küsimuse eesmärgi püstitamine Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste selgitamine
• KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks • Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus
2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus, vastutus 5) Juhtkonna roll, töölise roll Max Weber BÜROKRAATLIK juhtimine: Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierahia 3) Formaalsed reeglidja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametist 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Henry Fayol ADMINISTRATIIVNE JUHTIMINE: Juhi 5 peamist omadust: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine X ja Y teooria X teooria: Inimesed on laisad, neid tuleb suunata, töötab karistuse kartus, välditakse vastutust, puuduvad ambitsioonid, peamine on turvalisus, pole võimelised loominguliselt töötama. Y teooria: Töö on loomulik tegevus, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja -motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potentsiaal (intellektuaalne) osaliselt kasutatud.
Juht on inimene, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, teiste inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhikohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks 1 Juhtimise, kui tegevuse erinevad definitsioonid: Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas
4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. • Henri Fayol – juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10
Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja
Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja
Frederick Taylor. · Bürokraatia koolkond: koolkonna rajaja Max Weber (Bennis, 1966, viidatud Alas, 2004 järgi). Seisukoht: organisatsioon peaks töötama nagu õlitatud masinavärk. Bürokraatlik organisatsioon selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste alusel edutamine. · Administratiivse juhtimise koolkond Henri Fayol sõnastas juhi kohustused planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. · Inimsuhete koolkond aluse pani Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Omanikud olid valmis töötajate vajadustega senisest rohkem arvestama. · Süsteemi koolkond Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia,
kronometraazimeetodi esmarakendaja. Meetod põhineb tööoperatsiooni korduvate elementide uurimises ja tööaja kulu mõõtmises kellaga, kaameraga või muude tehniliste vahenditega. Taylori eestvedamisel töötati välja tükitööl, sh valmistoodangul põhinevad töötasustamise süsteemid 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10
3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine · Organiseerimine kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine · Eestvedamine töötajate motiveerimine · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks
Juhtimisfunktsioonid. Kodutöö tegemiseks valisin 6 juhtimistegevust ja nendeks on planeerimine, organiseerimine, delegeerimine, otsustamine, kontrollimine ja motiveerimine. Vajalikke näiteid positiivsetest ja negatiivsetest praktikatest leidsin peamiselt internetis leiduvatest artiklitest. Mõned näited on enda kogemustest. 1. Planeerimine, strateegiline juhtimine. Planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist, tuleviku tegevuste sõnastamist ning protseduuride kehtestamist, juht peab oskama prognoosida ettevõtte tulevikku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane. Näide: McDonald's algatas restoranide ümberkujundamist Baltikumis majanduslanguse ajal. Inimeste tagasiside andis selgelt märku, et neile meeldiks McDonald'sis peale söömise ka rohkem aega veeta, võtta tass kohvi, suhelda
30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi paremini, ta ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös. Või kui alluv kardab vastutust ja läbikukkumist või lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
