Ta rändas pidevalt ühest kohast teise. Ükskord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv. See oli sama suur mis tavalise perekonna 33 aasta sissetulek. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.8. Olümpiavõitjad 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud mis toimusid 1169 aasta jooksul andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänini on teada peaaegu tuhande sportlaste nimi ja päritolu. Olümpiavõitjad tõid oma kodukohta kuulsust ja olid austatud kangelased. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisrite nimesid. (Antiikolümpiamängud, 2012)7 2.9. Korraldajad Mängude korraldajad olid elislased, aga sõjalisteks kaitsjateks spartalased. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.10. Pealtvaatajad Pealtvaatajateks võisid olla ainult vallalised naised ja täisvabad mehed. Miks ei tohtinud pealtvaatajateks olla abielus naised teada ei ole
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928.
kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel
2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes. 1.2.2 TEHNIKA Erinevalt teistest heitealadest on odaviske tehnika IAAF'i poolt täpselt määratletud ning teistsugused visketehnikad pole lubatud. Oda tuleb hoida käepidemest ning visata pealtkäe, sportlase õla või käsivarre kohalt. Keelatud on täielik selja keeramine mõõtesektori poole. Sellega hoitakse ära võimalikku oht, mille võib põhjustada sportlaste soov proovida oda visata analoogselt näiteks kettaheite tehnikale. Hoovõtusektor on teistest heitealadest erinev. Odaviskajad võivad hoogu võtta jooksurajalt, mille laius on 4 meetrit ning pikkus vähemalt 30 meetrit. Jooksuraja lõpus on kõver joon, millest alates viske kaugust mõõdetakse. Sarnaselt teistele heitealadele pole ka odaviskes lubatud sektorist lahkuda enne, kui heitevahend (odaviske puhul oda) on maandunud. Oda visatakse otse mõõtesektori suunas
midagi välja oleks võinud tulla. Väga palju oli keeldumisi võistlemisest ja ära ütlemisi erinevatel aladel ,mis tegid võistlused väga ebavõrdseteks, ka nendes oludes ja nende võimalustega,mis sportlastele seal vähegi antud olid. Kuid õnneks ei jäätud siiki neid olümpiamänge vaatamata igasugustele raskustele ära nagu väga mitmed järgnevad olümpiamängud on pidanud ära jääma sõdade tõttu. Kuid nagu eespoolgi mainitud oli , said mõned olümpiavõitjad oma võidust teada alles hiljem või järgmistel olümpiamängudel. Mõned omavahel võistlenud sportlased said oma medalid kätte alles 1912. aasta suveolümpiamängude ajal. · sinine = maad mis võtsid osa olümpiamängudest esimest korda · roheline = maad mis osalesid mitmendat korda olümpiamängudel. · Kollane ruut on korraldajamaa (Pariis). Pos Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku 1 Prantsusmaa 25 või 26 36 või 39 31 või 30 92 või 95
Põltsamaa Ametikool Heli Kopter A4 SULGPALL Referaat Juhendaja: Heli Kopter Koostas: Heli Kopter Kaarlimõisa 2012 SISUKORD Sissejuhatus 3 Sulgpall 4 Sulgpall Eestis 4 Sulgpalli ajalugu Eestis 4-5 Sulgpalli ajalugu maailmas 5-7 Meistrid Eestis 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin ma sulgpallist. Milline on sulgpall, kuidas seda mängitakse, mis on mängimiseks vajalikud tarbed. Veel räägin ka sulgpalli ajaloost nii Eestis, kui ka mujal maailmas. Toon näiteid ka Eesti Sulgpalli meistritest. SULGPALL Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalli võib mängida igas eas. Sulgpallimängu omandada pole kunagi hilja. Tu
Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] 3.Sportvõimlemine tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge.Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi.Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Riistvõimlemise meeste vabaharjutuses tuli Londoni olümpiavõitjaks hiinlane Zou Kai 15,933 punktiga. Hõbeda sai jaapanlane Kohei Uchimura ja pronksi venelane Deniss Abljazin. Mõlemad kogusid 15,800 punkti. Naiste toenghüppe esikolmiku moodustasid rumeenlanna Sandra Raluca Izbasa 15,191, ameeriklanna Mc Kayla Maroney 15,083 ning venelanna Maria Paseka 15,050 ja meeste
võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud), maadluses ning rusika- ja vabavõitluses. Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja (776 e.m.a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676- 668 e.m.a.3 korda järgemööda viievõitluse), Chionid Spartast ( tuli 668- 656 e.m.a.7 korda staadionijooksus võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632- 608 e.m.a. 5 korral maadluses), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604- 588 e.m.a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist ( tuli a. 540 ja 532- 516 e.m.a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 e.m.a. 8 korda parim jooksuvõistluses) ja
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 1.2Millal ei toimunud OM I maailmasõja tõttu jäid 1916. aastal pidamata VI olümpiaadi mängud, mis oleksid pidanud toimuma Berliinis. Maailmasõja lõppedes said olümpiamängud jätkuda, kuid seda juba tuntavalt uuenenud maailmas. Iseseisvuse oli saavutanud ka Eesti riik, kelle sportlased nüüd samuti olümpiale pürgisid. II maailmasõja tõttu ei toimunud 1940. aastal XII ja 1944. aastal XIII olümpiaadi mängud. Sõja
särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Tulemused. Riikide esimesed olümpiavõitjad olid: Brasiilia (3.08.1920) Guilherme Paraense (18851968), olümpiakiirlaskmises; Eesti (29.08.1920) Alfred Neuland (18951966), tõstmise kergekaalus. Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3). Olümpiarekordeid tuli kokku 21. Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad :
Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid. Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate. Ma arvan, et suurt huvi pakuvad selles referaadis ka need ilusad ja põnevad pildid, mis olen selleks referaadi tööks välja valinud. Saate teada ka minu arvamuse Londoni olümpiamängudest aastal 2012. Toimumise aeg ja koht Londoni suveolümpiamängud toimusid 27
taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud selline, et me võim
Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Eesti Olümpiavõitjad: Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal)
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. 1959. aastal toimus Rootsis koos
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka meda
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispäev......................................
REFERAAT RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupidavust. Rammumehe võistlustel kat
Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas
Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jääh
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistl
räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77). Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti Olümpiakomitee kodulehelt: http://www.eok.ee/olympiamangud/torino_2006) Eestimaalaste ootused Torino olümpiale olid olid väikesed, aga tulemus seevastu suurepärane.
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Hels
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Sulgpall referaat Juhendaja: Priit Kuusk Tartu 2012 SISUKORD 1. Ajalugu....................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu Eestis.......................................................................................................................3 2. Mänguolemus..........................................................................................................................4 3. Huvitavaid fakte...................................................................................
Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002
See mõjutas ilmselt ka mängude kestvusaja pikenemist mitu päeva pingelisi võistlusi, millele lisandusid esimese päeva avatseremoonia ning olümpiamängude lõpetamise pidustused viimasel päeval, mis olid niikuinii emotsionaalselt üles kruvitud. Sel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis oliivipärgadega, neisse suhtuti kodukohas kui rahvuskangelastesse, neid ülistati piiritult ning anti neile suuri privileege. Tegelikult pole siingi aastasadade jooksul midagi muutunud. Olümpiavõitjad on tänapäevalgi suure au sees, kaasmaalaste silmis on nad rahvuslik uhkus, nad on meie iidolid, kangelased ja eeskujud. Hea näide on võtta kasvõi meie kodusest Eestist Erki Nool valiti ju Riigikokku eeskätt tänu tema spordialastele teenetele ja olümpiakullale. Samuti on tavapärane vastupidine suhtumine kes kunagi esimese kümne hulka ei jõua, polegi nagu sportlase nime väärt. Ka Vana-Kreekas ei peetud kellekski meest, kes ühelgi alal võita ei suutnud.
Tallinna Kunstigümnaasium Londoni Olümpiamängud 2012 Referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Tiiu Vändrik Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus : lehekülg Eestlased olümpial: lehekülg Londoni olümpiamängude statistika: lehekülg Natuke numbreid: lehekülg Kasutatud allikad: lehekülg SISSEJUHATUS Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada
2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks.............................................................................................................
.......................... 4 Luuletused................................................................................................................................... 5 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................... 6 2 Lühielulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu perekonnas. Juhanil oli kolm vanemat õde. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972.a õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana.
12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................9 Pildid...............................................................................................................................10-12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
