Lembitu Kuuset nukrasilmsena Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga seotud pressikonverentsil. (Ibid.) Joonis 4. Äripäeva fotograaf Andras Kralla tööhoos Allikas: Delfi. 2.02.2009 1.3 Aasta Pressifoto 2011 konkurss Aasta Pressifoto 2011 on Eesti Ajalehtede Liidu (EAL), Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL) ning Jaapani fotofirma Nikoni poolt läbiviidav konkurss, kus EAL-i, EPL-i ning Nikoni esindajatest moodustatud zürii valib igal aastal nominentide hulgast välja aasta parimad pressifotod ning tunnustab üht pressifotograafi ning tema tööd tiitliga "Aasta Pressifoto 2011". (Eesti Pressifotograafide Liidu koduleht. 20.01.2012) 2011. aasta konkursile laekus enam kui 700 fotot. Välja anti peapreemia ning parima uudisfoto, olemusfoto, spordi- ja portreefoto preemiad. "Aasta Pressifoto 2011" tiitli võitja ning teiste kategooriate võitjad tehti teatavaks 2. märtsil toimunud pressiüritusel. Konkursile laekus 717 fotot 53 autorilt. (Ibid.) Zürii koosseis:
üliõpilaskorporatsioonidest. Säilitatakse negatiive, sh klaas- ja tselluloidnegatiive, diapositiive, positiive. Arvele on võetud 528 fotoalbumit. Neist osa omavad ka kunstiväärtust tänu nahkehistöös valmistatud kaantele, nt. C. Happelbergi, K. Haupti, A. Tamjärve, E. Taska jt. kunstnike nahkehistööd, Petseri kloostris valmistatud Kodutütarde Petseri ringkonna nahkköites fotoalbum (1937-1939) jt. Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu. Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996;
Eraarhivaale on rahvusarhiivi võimalik üle anda kingitusena kinkelepingu alusel, pärandina, lihtsalt hoiule või siis ostu-müügilepingu alusel. Eraarhivaalidele omaniku poolt kehtestatud juurdepääsupiirangud ei tohi ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest (Arhiiviseadus, 2011). Rahvusarhiivi Filmiarhiivi fotokogu kohta on kirjas, et üle kolmandiku filmiarhiivi fotodest moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks, kust fotosid rahvusarhiivi on tulnud, on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafid jt. eravaldajate fotokogud (Filmiarhiiv, 2014). Säilikute eksponeerimine ja laenutamine Arhivaalide peaeesmärk pole kõike materjale koguda vaid arhivaalide mõte on arhiveerida, säilitada ja teha kõik säilitatud materjalid inimestele kättesaadavaks. Objektide, mille
annaabi.ee 
