Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uue ajastu ettevõtte organisatsiooniline käitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organisatsioonilise, valdkond, ajaga, uurimisel, kesksed, traditsioonilisteks, töömotivatsioon, käive, ratsionaalne, normatiivne, dünaamiline•Üldine keskkond: oluline, aga kaugem mõju •Spetsiaalne keskkond: mõjutab igapäevaseid tegevusi ja otsuseid; pidev monitoorimine. •Sisekeskkond: kõik tegevused ja seosed organisatsiooni sees, mis on seotud sisendite muutmisega väljundiks. •Süsteemide kooslus. •Sisekeskkondei eksisteeri väliskeskkonnast isoleerituna. Organisatsiooni efektiivsus: erinevad vaatenurgad •Organisatsioonikäitumine uurib erinevaid nähtusi selleks, et mõista võimalusi organisatsioonilise efektiivsuse tõstmiseks, s .t. kuidas parandada organisatsiooni sooritust. •Erinevad perspektiivid: •Organisatsiooni ja keskkonna sobivus •Sisemised alamsüsteemid•Organisatsiooniline õppimine •Sidusgruppide ootustele vastamine (1) Organisatsioon kui avatud süsteem •Organisatsioonid Sõltuvad väliskeskkonnast (ressursid)Mõjutavad väliskeskkonda oma väljundi kauduSisaldavad alamsüsteeme, mis muudavad sisendi väljundiks•
silmas pidavat hinnakujundust. (Valmis kandma ka lühiajalist kahjumit) Ostuosakonna huvides on võimalukult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks võimalikult madala ostuhinna. See võib aga mõjuda ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ning kiirele reageerimisvõimele. Tootmisoakonnale meeldiks toota pikka aega ja suures mahus ühte ja sama asja, seejuures protsessi katkestamata. Turundus eelistaks erisuguseid tooteid võimalikult lühikese ajaga. Teadus- ja arendusosakond eelistab samuti pikaajalist juhtimisperioodi. Turundusosakonnale meeldiks aga tuua uusi tooteid turule nii ruttu kui võimalik, sest kardetakse, et konkurendid võivad oma tootega turule siseneda varem. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad tegurid, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. · Looduskeskkond
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juht
21. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. · Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. · Innovatsioon nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. · Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla
· ,,Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?" Taas küsimused: kellele, mida ja kuidas me pakume. 26. Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul (3. loeng) · Missiooni sõnastus on organisatsiooni olemasolu vajalikkuse sõnastus. 1. Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine(kavandatud strateegia). Siin ei kajastu mitte omanike või juhtide kesksed eesmärgid, vaid see, 2. Reaktsioon ootmatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud ida pakutakse oma tarbijatele või ka ühiskonnale laiemalt. sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. · Mõislik ei ole organisatsiooni missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid
). Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) Leia ja lahenda probleem Täida lünk turul 21. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon seisneb selle väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Eki järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, majandusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioonide vajadus: konkuretsijõud suruvad peale ja innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. Erinevus: Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamist ja praktilist rakendamist.
Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud 20
Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud 20
psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus pööratakse inimese tegevusele, tema mõjutamisele ja tema töötulemusele üha suuremat tähelepanu organisatsioonides. Tihti on tegemist just äriorganisatsioonidega, kuid ei saa ära unustada ka riigi-, haridus-, tervishoiu jne. asutusi, organisatsioone kus on samuti tegemist inimestega ja nende tööalaste suhetega. Selle aine tundides püüame siis rääkida: 1) organisatsioonilise käitumise olemusest, ajaloost ja leida seoseid; 2) inimese individuaalsus ja selle mõju organisatsioonile, iseärasused; 3) tööalane suhtlemine- kolleegid, organisatsioon, töörahulolu, motiveerimine, konfliktid ja mõju organisatsioonile; 4) grupi ja organisatsiooniga seotud inimkäitumise seaduspärasused, organisatsiooni olemus ja muutused. Teadagi on inimesed kõik väga erinevad, ja läbi selle aine on võimalik siis
1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, k
kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded. KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Käiberentaablus = (Puhas)kasum x 100%/ Käive Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes - (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping (10. loeng) · Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. · Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms.
valikul arvestatavaid kriteeriume, nõutavat miinimumkapitali. FIE, täisühing (kaks või enam omanikku), usaldusühing (üks usaldusomanik ja üks täisomanik), osaühing (min osakapital 2500eur), aktsiaselts (min aktsiakapital 25000eur), tulundusühing 46. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE väiksemad registreerimis tasud, kodune pind, piiranguteta ent väike käive, raamatupidamine ise, võib kasutada ettevõtlustulu, piiramata stardikapital. 47. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu ja sotsiaalmaksuga). Maksustatakse vaid tulu, sots.maks 33% maksustatavalt tulult 48. Ärinime valik, ärinimele esitatavad nõuded Äriseadustiku alusel. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime Äriühing võib olla ainult 1 ärinimi + äriühingu liigile viitav täiend. Nõuded: ei tohi olla vastuolus
Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leituise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( nt uue toote loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse/leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsioon on vajalik , sest konkurentsijõud suruvad peale, ilma selleta jääb ettevõtte eluiga üldjuhul lühikeseks. Erinevus: - Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon on nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg - Innovaatorid on huvitatud tulemusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad nimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.
teenindada oma kliente. Juhil on 2 olulist ülesannet: 1.panna inimesed tööle nii eraldi kui tervikuna. 2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. W. Taylor. Keskendus töötajale kuidas temast rohkem tulemust saada.
Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Nimetatud küsimustele vastsuste saamise aluseks on ettevõtte kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: - kululiikide arvestus, - kulukohtade arvestus, - kulukandjate arvestus. Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude määratlemise ja nende mahu hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude (eelkõige tootmislike) jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestus- objektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus
teadustega. ,,Juhtimine tegeleb inimeste, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, nendevaheliste suhete, ühiskonna, kogukonna ja isegi hingeküsimustega." Inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 7. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Põhines praktikal ja selle uurimisel, koolkonnaga tegelesid ise ettevõtete omanikud ja tippjuhid, keda huvitas ressurssidest enama väljapigistamine, tähtsaks töötaja individuaalne stimuleerimine ning põhimõte, et tulemus sõltub ettevalmistusest ja varustamisest. Eesmärgid: · Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele · Efektiivsus ja tööviljakus · Koordinatsioon ja ressursside otstarbekas kasutamine Esindajad: Taylor, Fayol, Weber 8
Ettevõtte majandusõpetus Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing Osaühing Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja valitakse juhat
Ostud peaks olema suuremahulised standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine. 4 Tootmisosakond: toota pikka aega, suures mahus ühte ja sama asja katkestamata. Tootmisele meeldiks toota massile, mitte täita erinevate klientide isesuguseid tellimusi. Turundajad- erisugused tooted lühikese ajaga. Tooteid muuta aeg-ajalt, et klient oleks huvitatud. Makrokeskkond: Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. Looduskeskkond: hõlmab loodusressursse, Keskkonnateema eriti oluliselt aktiveerunud viimastel aastakümnetel. Toorainete vähenemine, energiahindade tõus, kasvav saastatus. Tooraine vähenemine: aerosoolpakendite mõju osoonkihile, metsa uuendamine,
Inimese ja organisatsiooni sobitamine -Inimese võimed või potentsiaalsed oskused- organisatsioonis nõutavad- edutamine, inimese baasvajadused- üleviimine, organisatsiooni kultuur- säilitamine 12. Juhi võimubaasid ja mõjuvõimu allikad. Positsioonivõim- Seaduslik võim- seaduse kaudu, tasuvõim- vahetustaktika, sunnivõim- surve taktika, infovõim- konsulteeri Isiksuse võim- Ekspertvõim- teadmiste kaudu juhtimine, Veenmise võim- ratsionaalne veenmine, referentsvõim- isiklik eeskuju, Karismaatilisus- inspireerimine, meelitamine... Poliitiline mõjuvõim- Otsustamise võim/ koalitsiooni võim- otsuste kaudu situatsiooni juhtimine ja hindamine; Kaasamise võim/ institutsiooni võim- õigus otsustada, kellele jaotuvad hüved ja kes on kaasatud 13. Sotsiaalse mõjuvõimu olemus ja vormid. Võim kedagi mõjutada, tulemuseks võib olla allumine, pühendumine või vastuseis
Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist. Innovatsioon – uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. ERINEVUS: Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja, neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja
· Organisatsioon on üks erinevate kultuuride segunemise vorme. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest väärtused kujundavad suuresti seda, kuidas inimene ümbritsevat mõistab, kuidas ta tegutseb, plaanib, otsustab ja suhtleb ning sageli kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama oma kultuuri väärtushinnangute põhjal.(Kaljund 2001 ). Organisatsioonilise muudatuste põhjused jagatakse organisatsioonisisesteks ja organisatsioonivälisteks ·Organisatsioonivälisteks on: muutunud turusituatsioon, tihenenud konkurents, turuosa suurenemine ja uute turgude otsimine, klientide suurenenud nõudmised, ettevõtete ühinemine, muutused õigusaktides, turu piiratus, esinduslepingu lõppemine. · Organisatsioonisisesteks muutusteks on: eesmärkide ja juhtimisstiili muutumine, struktuurimuutused, teenuste arendamine, ettevõtte halb
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla PERSONALIJUHTIMISE KAASAEGSED TRENDID 21. SAJANDIL Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 PERSONALITÖÖD MÕJUTAVAD TEGURID 21.SAJANDIL...................................................4 PERSONALITÖÖTAJA ROLL TULEVIKUS...............................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................................10 SISSEJUHATUS Ettevõtte juhtukond peab järjest rohkem tunnustama personalitöö tähtsust organisatsiooni edukuse võtmena. On äärmi
· mikroettevõtted- 0-9 töötajat · väikeettevõtted- 10-49 · keskettevõtted- 50-249 · suurettevõtted- 250+ 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu
käitumismallides. Organisatsiooni tegevuses on võimalik väärtushinnanguid jälgida organisatsiooni ja avalikkuse suhetes, hinnapoliitikas, arenguprogrammides, suhtumises tööotsijatesse jne. Väärtushinnangute mitmekesisus: olenevad konkreetsetest inimestest, rahvusest, kultuurist, jne. Isiksus ja töö Organisatsioonilise käitumise seisukohalt on olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused. Isiksuse tunnused organisatsioonilise käitumise seisukohalt: saatuse kontroll- a) saatuse sisekontroll- osa inimesi usub, et nad määravad oma saatuse ise b) saatuse väliskontroll- osa inimesi usub, et nende elu oleneb õnnest ja võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud.
OÜ ja AS – keegi ei ole kohustatud osalust välja maksma – lahkuda ei saagi? 10. Litsentside vajadus. Mõnikord litsensi saamise võimalus sõltub ettevõtlusvormist (FIE võib saada alkoholi jaemüügi litsensi, teised mitte) 11. Maine. Ettevõtlusvormi maine mõju äripartnerile, kliendile. 12. Ettevõtte asutajate arv. FIE – ametlikult 1, OÜ/AS – MIINIMUM 1 13. Üksi või tööandja. Üksi FIE, tööandja OÜ. 14. Käibe suurus. Mida suurem käive ning oodatav tulude ja kulude vahe, seda tõenäolisemalt on otstarbekam OÜ (võimaldab osa tulust võtta välja dividendina ja vähendada maksukoormust) 15. Raamatupidamine. FIE on lihtne, saab ise hakkama. OÜ – keerulisem, raamatupidaja abi 16. Tegutsemine kodusel pinnal – FIE 17. Ettevõtlustegevus tervikuna. Ühel ettevõtjal võib olla mitu OÜd – kui üks pankrotistub, siis see ei puuduta teisi
77. Ootuste teooria ja selle tööalast käitumist kujundav funktsioon 78. Võrdsuse teooria ja selle tööalast käitumist kujundav funktsioon 36 79. Organisatsiooniline õiglus ja vajadus nendega arvestada juhtimistegevuses 80. Töökarakteristikute mudel ja töömotivatsioon 37 81. Käitumise kinnitamine, kiitmine ja karistamine 82. Muudatuste juhtimine, muudatuste eeldused ja tüpoloogia 38 83. Psühholoogiline ja füsioloogiline stress 84. Tööstressi põhjused 85. Läbipõlemine ja selle vältimine organisatsioonis 86. K.Lewini muutuste mudel Kurt Lewin'i muutuste mudel Lahtisulatamine - luuakse motivatsioon muutuseks
· keskettevõtted- 50-249 · suurettevõtted- 250+ 1 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. · 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu
keskettevõtted- 50-249 1 suurettevõtted- 250+ 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu
Strateegia eripära väikeettevõtetes. Erinevused suurettevõtetest eesmärkide seadmisel: Omanikud ja juhid sageli ühed ja samad Üksikisikute ja ettevõtte eesmärgid ühtivad Eesmärkide valikut mõjutab ettevõtja elustiil, vanus, tervis, perekond Soov säilitada ettevõtte sõltumatust Erinevus toodete ja turgude osas: Võimalused omandada teadmisi ja infot on piiratud Oskused juhtidel sageli tootmise kesksed, mitte turu tundmisel baseeruvad Ressursside nappus Äriidee läbikukkumine katastroofiliste tagajärgedega Inimressursside piiratus millises ulatuses on võimalik juhtimist ja tegevusi spetsialistidele üle anda. Organisatsiooni ülesehitus: Omaniku (samas isikus juht) aja jaotamine. Osade funktsioonide eraldamine. TEGEVUSKESKKONNA, HARU- JA KONKURENTSIANALÜÜS 13
Iga järgminev müüdud ravimiühik vähendab toote arendamiseks tehtud kulusid. Teenindav sektor, tegemist on konstantse mastaabisäästuga. Iga inimesega tuleb üldjuhul tegeleda sama palju aega ehk kulukust iga järgneva kliendi teenindamiseks 11 Põllumajandus- tegemist on piiratud maaressursiga ja üldjuhul on määravaks ka maa -viljakusega, mis määrab saagikust. Põllumajandus on valdkond, et kui tahate tootlikkust tõsta, siis tuleb ka rohkem kulutada. Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks (flat)? Kui tootmised saavutavad oma lae. Kui õpikõver on tõusulainel, siis on mastaabisääst positiivne suudetakse ühes ühikus järjest enam toota. Õpikõverad muutuvad laugeks, kuna protsessid on teadmiste ja oskuste põhiselt jõudnud perfektse tooteni. Õppimist ei ole võimalik enam protsessi väga sisse viia. Seda nimetatakse ka täielikuks
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soovitud objekt saadakse kelleltki tei
3. Organisatsioon kui süsteem organisatsiooni struktuur on tööriist, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Org struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. Org struktuur on org ametipostide vaheliste suhete mudel. On aluseks org liikmete omavahelistele suhetele, võimule, õigusele otsustada ja tööjaotusele. Org struktuuri loomisel peaeesmärk töö effektiivne jaotamine, määratletakse kõigi ametipositsioonide funktsioonid. 1) kui ratsionaalne süsteem et inimeste koostegevus oleks ratsionaalne, iseloomustavad struktuur, kuidas toimub otsustamisprotsess, info liikumine. 2) kui sümbolite ja kultuuri terviklik kogum organisatsiooni eelistused ja väärtused, miks ja milliseid valikuid see organisatsioon teeb. 3) kui inimeste koostöö süsteem 4)kui poliitilinesüsteem võim, millised võimuallikad, kuidas võimu kasutatakse, konfliktide lahendamine.
paljuski selliseks nagu me neid tänasel päeval tunneme. Tema üheks põhipostulaadiks oli, et inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3
annaabi.ee 
