Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uudise alused: Uudise tegemise protsess". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alateema, reporter, alateemad, tausta, juhtlõik, visand, seisukohast, fookus, küsimusi, perspektiiv, teemasid, arendamiseks, vaatenurk, lugude, allikaid, kompositsioon, järjekord, planeerimine, koost, keeruka, parameetrid, fookuse, teadliku, toimetaja, fotograaftata, arenduse, püramiid, kustutada, toimetamine, esmalt, lisamaterjali, esiteksToimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid
üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille juhtumine on suur. Selliste uudiste edukaks jahtimiseks on kolm põhimõtet: 1. Iga valdkond, kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et sündmusi mitte maha magada. 2. Selline reporter peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 3. Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise tõenäosusega, kuid nende toimumist ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused jne.
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev
- Uudises peab olema liikumist, tegevust, kontraste: erinevaid lugusid traagilistest anekdootlikeni. - Näidata inimeste emotsioone. - Anda aega lugejale hinge tõmmata. - Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus
sündmusi eelistab. Kõvad uudised annavad teada, mis maailmas juhtub ja aitavad maailma mõista. Tähtsad paljudele inimestele, seotud avaliku eluga, mõjutab inimeste elu, värskus ja objektiivsus. Pehmed uudised on eelkõige huvitavad(ei pea olema tähtsad ja mõjutavad). Seotud eraeluga. Pole tihti värsked. Ülesanne mõjutada inimese emotsioone. 3. Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi. Kõva uudis mudel on: kindel juhtlõik, mis pakub kõige olulisemat fakti sündmustest; info on uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded.
Kasuta mitut paralleelset allikat! So küsi sama küsimus mitmelt allikalt ja võrdle vastuseid! Kontrolli, kontrolli ja kontrolli veel kord! Küsitle erinevaid osapooli, ära vali ainult neid, kes sulle meeldivad! Midagi erilist Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud “häkkerid” ei suuda sügisel nurjata e-hääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis
2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud "häkkerid" ei suuda sügisel nurjata ehääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis
Tihedus ja ökonoomsus – uudis peab olema nii lühike kui võimalik. Reporterid kirjutavad pikalt, sest nad unustavad, kellele nad kirjutavad; kujundavad ebaolulisi teemasid ja detaile; loo organiseerimine. Teksti organiseerimine 1. Teha selgeks, mis on loo tuum ja koguda infot tuuma kohta. 2. Tuleb kirjutada selgeks kujundatud mõte – redigeerida. 3. Mis pole vajalik, on kahjulik. 4. Mõttekordusi mitte kasutada. 5. Reporter ei pea tegema lugeja eest järeldusi. 6. Uudis ei salli kõrvalpõikeid. Sõna ja lause 1. Tuleb kasutada igapäevaseid sõnu, mis on lühemad kui haruldased sõnad. 2. Identifiseeriva info andmiseks tuleks kasutada täiendlauselühendeid, mis pakivad info tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning
inimeste ja eraelu suhtes. • Eetiline ajakirjanik jälgib, et konfliktilugudes ei jääks üks osapool esitamata. • Eetiline uudis peab olema täpne, kontrollitud faktidega, tasakaalustatud ja objektiivne. Ei tohi segamini ajada fakte ja arvamusi ning segada enda hoiakuid uudiesse. • Kui erinevad uudisevaliku kriteeriumid lähevad vastuollu, siis lahendab eetiline ajakirjanik need eetikast lähtudes. Uudise ülesehitus • Eetilise uudise juhtlõik ja sissejuhatus esitavad olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale kõmu või sensatsiooni. • Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. • Eetiline uudis esitab teemasid nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis. • Eetiline uudis ei jäta lugeja ootusi täitmata, ei vihja ilma faktideta. • Eetiline uudis peab faktid ja arvamused lahus. Kujutamise kunst
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale
kindlasti arhiivi ja kandke selle number dokumentide registrisse. Saatke pressiteade ka kolleegidele, kes meedia küsimustele vastavad või teie äraolekul meediaga suhtlevad. Pressiteated Kõige parem on uudiseid kirjutada tagurpidi püramiidi põhimõttel - esimesena kokkuvõtlik lõik, mis kirjeldab edasiantavat uudist. Ülejäänud faktid reastatakse tähtsuse kahanevas järjekorras. Vastake esimeses lõigus küsimustele: Kes? Mida? Kus? Miks? Millal? ja Kuidas? Juhtlõik peaks olema iseseisev, edasi andma loo tuuma, järgnevad lõigud vaid laiendavad juhtlõiku. Pressiteadet kirjutades võite järgida valemit: · 1.TEEMA · 2.KORRALDUS · 3.KOHT, PAIK · 4.EELISED · 5.RAKENDUSED · 6.DETAILID · 7.ALLIKAS (Allikas: Jefkins, F. (1998) Public Relations. London: Pitman) Need viitavad loo võtmeelementidele: · 1.MILLEST lugu räägib · 2.KES selles tegutsevad · 3
või 4. Salvesta legend kassetile. Võid esitada ise kõiki osi, kuid võid ka kasutada sõprade abi. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Muistendi kirjutamise kavandamine Kujuta ette, et Sa elad kauges-kauges minevikus. Sa tahad mõista, kuidas või miks on mõni asi saanud just selliseks, nagu ta on. Siin on mõned näited: - Kuidas kobras sai endale saba? - Miks äikese ajal müristab? - Miks merel on lained? Mõelge koos pinginaabriga välja teisi taolisi küsimusi. Pane need siia lehele kirja (Sinu pinginaaber kirjutab need omal lehel). Kuidas______________________? Miks__________________________? Kuidas______________________? Miks__________________________? Kuidas______________________? Miks__________________________? Vali nende küsimuste seast üks ning sellest saabki Sinu muistendi pealkiri. Sinul ja Su pinginaabril peavad olema valitud erinevad teemad. Kirjuta oma muistendi pealkiri siia: ______________________________________________
Kui palju vaja praktilisi harjutusi, üldharivat teavet Milline on eelnev meediaga suhtlemise kogemus · Pressiteade 7.4.2 kes? kus? lühike mida tegi? selge millal? sisutihe miks? kontaktandmetega kuidas? · Pealkiri Teemalause/sissejuhatus Faktid Taust Perspektiiv · Pressiteate vormistus 7.4.2 · ametlik suhtlusvorm (Pressiteade) (organisatsiooni logo) kuupäev, aasta (1. jaanuar 2009) pealkiri (suuremas fondis, rasvaselt trükitud) sissejuhatus ehk ingress (ei kasutata tsitaate, hinnanguid ega loetelu) 7 sisu (jaguneb teemalõikudeks) kontaktinfo (nimi, ametinimetus, telefon, meiliaadress)
Kuidas kirjutada arutlust? Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha. Nii jätab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje. Teema valimine Teemat valides mõtle sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja rohkelt häid näiteid
Refereeringus on teksti autori tähtsus suurem, sest seal põimuvad integreeritava mõtted autori omadega. Tsitaat on eraldiseisev, seal ei saa sulanduda. Tekstianalüüsis vaadatakse tegelikke olemasolevaid tekste. Ehtsad tekstid esinevad olukordades ja seostes, mida üldistatuna nimetatakse kontekstiks, mis mõjutab ja määrab tekstide tähenduse tõlgendamise. Teksti kirjutaja kontekst Teksti lugeja kontekst … Teksti enda seisukohast vaadeldakse kõige sagedamini teksti kontekstina teisi tekste – need käsitlevad sama teemavaldkonna tekste (tähistusaspekt), sarnaseid tekste (tekstuaalne, tekstiliigi aspekt) ja koosesinevaid tekste (situatiivne aspekt). Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata. Tähistusfunktsiooni analüüs
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka ühiskonnaõpetuses) ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada. Küsitluses saab andmeid koguda peamiselt kahel viisil: posti- ja võrguküsitlus ja kontrollitud küsitlus. Posti- ja võrguküsitluse peamine negatiivne joon on see, et väga paljud ei vasta. Positiivne on see, et see on kiire ja mugav
Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb
ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. *Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1.kirjeldamine; 2.võrdlemine; 3.analüüsimine; 4.üldistamine; 5.rakendamine; 6.argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis
küsimus. Näiteks sonetti või ballaadi võib ette kanda üks inimene, teine tutvustab zanrit ja kolmas kindlustab heli- või pilditausta. Komöödiat ja tragöödiat on mõistlik ette lugeda ositi. Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab zanritutvustuse, kes esitab/esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta. Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega. Loovtöö zanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne. Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis
Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koostades tuleks end asetada vastaja olukorda Isikuandmeid tasub küsida vaid siis, kui see on uuringu seisukohalt tõesti vajalik Igale küsimusele peab saama vastata Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad Head küsimused on... Lihtsad, selged ja ühemõttelised Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad) Ei sisalda topelt eitavat kõnet
ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. * Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1. kirjeldamine; 2. võrdlemine; 3. analüüsimine; 4. üldistamine; 5. rakendamine; 6. argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis
KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 3 Kuidas toimida edasi, kui mustand on valmis: · Kui mustand on lõpetatud, siis võiks 5 10 minutit lasta peal puhata (süüa, vaadata aknast välja) nn distantseeruda omakirjutatud tekstist, et hiljem oleks kergem oma vigu märgata. · NB! Oma vigu on kõige raskem leida! · Ideaalis peaks mustandit üle lugema kolm korda. Esimene lugemine: · lugeda SISU seisukohast kas on olemas terviklik läbiv mõte; · lugeda lõikude kaupa iga lõik peab olema väike tervik (algus, peamõte, (näited), lõpuosa); kas lõigud on proportsionaalsed (mitte liiga pikad ega liiga lühikesed parim lõik on umbes 1/3 A4 leheküljest); kas lõigud seostuvad omavahel? Ehk on vaja juurde kirjutada nn üleminekulõike, kui mõtted ei seostu? · Seejärel süveneda sissejuhatusse (kas pole liiga pikk? Kas tõstatab probleemi?)... · ..
lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada kõikides avaldumise vormides. Teema poolik avamine või mittemõistmine ongi peamised vead. Sageli on kirjeldusi just sel põhjusel hinnatud 0 punktiga, sest töö ei vasta teemale. Tihtipeale mõjutab õpilast ka mõni lähedane teema, mille kirjutamist on harjutatud. See tõestab veel kord, et eksamiärevuses tuleb lugeda küsimusi ja tööülesandeid äärmise tähelepanuga ning vältida kiirustamist. 2. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse (3) loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ei ole mõttekas vormistada mustandit kirjandi vormis ja kulutada hulga väärtuslikku aega, vaid tuleks teema avada märksõnadega, jälgides töö kavandamise loogilist struktuuri. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited.
võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni eri tasanditel. Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida "silmad ja kõrvad lahti", et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel. Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes "probleemiga", on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Küsi- ja hüüdlauseid uurimistöödes reeglina pealkirjades ei kasutata. Tööd esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. 7.2. Uurimistöö keeleline vormistus Uurimistöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles (abiks sõnaraamatud). Töö peab moodustama terviku, kus antakse edasi kõik uurimistöö seisukohast vajalik. Uurimistöö vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles
veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms); õppija loodud õpilasfirma või tehnoloogiline lahendus; ühe õppija tööpraktika. Praktilise tööga kaasneb nõuetekohase struktuuriga teoreetiline osa – kirjalik analüüs, mille pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö kirjutamisel tuleb kasutada kirjakeelt, mitte argikeelt ega slängi. Kui õppija kasutab praktilise töö teoreetilise osa kirjutamisel teiste autorite materjale (nt praktikaorganisatsiooni kodulehekülge), tuleb nendele ka nõuetekohaselt viidata ja koostada kasutatud allikate loetelu. Praktilisel tööl võib olla mitu õpilasautorit (v
Pstita probleem (ksimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, snasta see ikkagi mber. o Vldi ksimust, millele on vga kerge heselt vastata. o Vldi ksimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipstitus nuab vrdlemist, analsi, seostamist, phjendamist. o J teema raamidesse. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel misteid seletades), tausta lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimusele/probleemile! ra pa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t phiosa peab moodustama teema-arendus. 5. Teemaarendus Umbes kolm tekstiliku pikk (taandread!) Pane kirja nii poolt- kui ka vastuargumendid ja too mlema kohta niteid. Ligu lesehitus: Seisukoht vi argument Nited
annaabi.ee 
