16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva
.....................................................................11 Ususõjad...............................................................................................................................11 Pärtliöö.................................................................................................................................12 Henri IV...............................................................................................................................12 Nantes'i edikt.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................14 2 Reformatsiooni algus Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline liikumine, mille tulemusel muudeti
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist.
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat
MARTIN LUTHER Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther (sünd 10.11.1483 Eislebenid). 1507 pühitseti Luhter preestiks. Ta astus Saksi kuurvürsti asutatud Wittenbergi plikooli, elades ise ordukloostris. 1512 sai temast teoloogiadoktor ja sama ülikooli piibliteaduse professor. VÖITLUSE ALGUS Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogiatega. Töelise tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mida volitas paavst Leo X, saates munga Johann Tetzeli, volitades teda vabastama inimesi karistustest raha eest. Köigi pühakute pühal, 31.10.1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristamise kustutamise kohta. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust. USUPUHASTUS
· Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu
pidevate usuliste kokkupõrgete lahinguväljaks; tõeline kodusõda vallandus aga 1572. aasta Pärtliöö sündmustega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu (st kuningavõimu) kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal. Kuningas Henri IV lõpetas formaalselt ka ususõjad tema poolt 1598. a väljaantud Nantes'i edikt andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad sellega katoliiklastega. Henri IV kindlustas riigi majandust, toetas tööstust, soodustas põllumajandust, rajas esimese prantsuse koloonia Kanadas. Nagu saatuse pilkena suri Henri IV, kes oli usuküsimustes ükskõikne, kes suutis peaaegu lepitada siseriigis katoliiklased ja hugenotid, fanaatilise munga käe läbi. Tema poeg Louis XIII, kes valitsejana oli pehmeloomuline, tahtejõuetu, arg, tõusis troonile
Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng,
sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519-1556. Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung, kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Kuurvürstiriigid. Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. 1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas
reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi, kui organisatsioonilisi küsimusi. 12.Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Madalmaade vabadusvõitlus? Madalmaade vabadusvõitlus aastatel 1566-1609, püüti vabaneda Hispaania ülemvõimust. Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega. 12.Milles seisnesid ja kuidas lõppesid hugenottide sõjad Prantsusmaal? Hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. Sajandi II poolel hugenotid ja katoliiklased. Need algasid Guise'ide korraldatud Vassy veresaunaga, pärast esimest kolme sõda sõlmitud Saint-Germaini lepitusedikti põhjal said hugenotid usuvabaduse ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. Pärtliöö veresaun vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõig oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni. Vastukaaluks moodustasid katoliiklased 1576 Katoliikliku Liiga
võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks.
europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj. keskpaigaks oli 15-aastaste keskmise eluea prognoos naistel juba 50 eluaastat, meeste puhul jäi see endisele tasemele. Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj
(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad
Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus
ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli teksitedele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel.
Despootlik kultuuri ei saanud nii vabalt areneda. Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Rahvastik. Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal. EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi
väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused. See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida. Kriis Roomas süvenes ja ainuke võimalus riik päästa oli jagada riik kaheks. Aastal 395. jagati Rooma riik Ida- ja LääneRoomaks. Ristiusu kujunemine eelkõige rõhutute ja vaeste hulgas. 313 Milaano edikt, mille tulemusena ristiusk muudetakse riigiusuks nii Bütsantsis kui ka LääneRoomas
tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe kaunis orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks [luizi'ana]. Prantsusmaal oli kolooniaid ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA 16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel
Chlodovech-Frangi riigi rajaja Karl Martell-Pippin Heristalisti järeltulija, saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse
germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad, varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused. 3. FRANGI RIIK Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi
nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele. 2) Pippin Lühike Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (..
- Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja
kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga säilitasid hugenotid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati. Välispoliitikas, mis oli suunatud eelkõige katoliiklike Habsburgide vastu, toetas Prantsusmaa ka edaspidi protestantlikke võime ning astus Kolmekümneaastasesse sõtta (16181648) nende poolel. Riigi usulise ühtsuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha.
Charles II järglaseks sai James II. Kujunesid poliitilised parteid: viigid ja toorid. 1688. aastal ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Inglismaale saabus William III ja James II kukutati. William III sai kuningas. Seda riigipööret kutsutakse Kuulsaks revolutsiooniks. 1689. aastal vottis parlament vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. Võeti vastu ka ususallivuse akti, mis pidi lõpetama usutülid. Kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne´i ajal. Valitsemist jätkas saksa päritoluga Hannoveri dünastia. Nende valitsusajal muutus Salanõukogu kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. 9. SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18. SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned
Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5
· 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist
seisusesse: Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi. 2.5. Mesopotaamia usk Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust. Ea oli maa-aluste vete ja sügavuste isand, kes õpetas inimestele põlluharimist, linnaehitust, kirjatarkust jne. Kuningas Hammurapi ajal sai peajumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk, kes tõrjus Enlili kõrvale. Maailma ja inimese loomine Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle. Legend veeuputusest lk. 61. Pärast surma ootas inimesi
c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
