Algatas usuteemalised vaidlused. Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid: Inimene ei saa õndsaks mitte heade tegude vaid usu läbi. Kõik inimesed on võrdsed Jumala ees. Kõik risti inimesed peavad oskada lugeda Usupuhastus jõudis Eestisse kiiresti. 1523'mandal aastal jõudsid siia Lutheri õpilased. Lutheri levik oli võimalik tänu olulisele leiutisele (Trükiplaat) Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud. Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks. Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad. Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas. Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid; ordumeistrid; Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused. Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte.
Tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas.1815. aasta juunis allkirjastati Viini Kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikide vaheline tasakaal Euroopas. Aktile andsid allkirjad Venemaa, Austria, Inglismaa, Hispaania, Prantsusmaa, Preisimaa ja Rootsi, ning järgneva viie aasta jooksul tegid seda veel 33 riiki. Eesmärk tagada, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks – territoriaalsed ümberkorraldused. 13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastust Saksamaal alustas Martin Luther. 1516. 16. saj algus. Martin Luther õppis küll juurat aga tahtsi õppida teoloogiat, oli preester. 1534. Aastal tõlkis piibli saksa keelde. Naelutas 1517. Aastal 31. Okt. Lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta. 1955 toimus Augsburgi vaherahu. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras talupoegade usu. 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud
#Mille poolest erineb 15. saj Maladmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? -Selle poolest, et Itaalias tehti ilmalike sisuga maale, madalmaades aga linnakodanike portreesi jne. #Kuhu oli mõeldud enamus Madalmaade loodud maale? -Kirikutesse ja mõisatesse #Kes olid esimesed 15. saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? -Jan van eyuk; Rogirt van der Weyden ja Hieronymus Bosch #Mida tähendab reformatsioon? Kuidas mõjutab see ühiskondlikke sündmusi 16. saj Saksamaal? -Reformatsioon tähendab usupuhastust. Mõjutas kunsti=>tähtsaks sai kordumatu omapära ja tundeelu #Keda Saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Nimeta tema graafikateoseid. -Albrecht Dürerit. Teosed=>Ninasarvik(puulõige); Aadam ja Eeva
omakorda mõned reformitud uskkonnad. Põhjus, miks Henry VIII tahtis uuesti abielluda: Kuningas Henry VIII (1491-1547) soovis kangesti messoost pärijat, seepärast tahtis ta lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti. Rooma katoliiklike vaadete järgi polnud see kuidagi võimalik ning viimaks Henry lihtsalt "lõi Roomast lahku" ja lahutas oma naisest ja abiellus uuesti. Võib öelda, et kui inglased ei saanud alguses usupuhastust vedama, siis pärast oli raske saada pidama. Juba Henry VIII ajal suleti kloostrid (tänapäeval võib Inglismaa külastaja näha suurt hulka kauneid, ent nukraid varemeid), radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Üldse, kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli
Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid siiski jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning säilitati senine jumalateenistuse kord. Nii ei pidanud supremaatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu oli omane reformatsioonile Euroopa mandril. (Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega.Rahvusvahelistes suhetes oli Henry tihti kaalukeeleks Prantsusmaa kuninga
Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu- luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. Võrdlus: *Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. *Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. *Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. *Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks.
Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida- Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. alguses (Näiteks Eestis peetakse keskaja algusaastaks 1227. a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj
Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest.
muuta. Sellega vabastas kalvinism usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas veel töö austusväärsust ja vajalikkust ning kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates olid katoliiklikud inimesed jällegi õnnelikumad kui kalvinistid, sest viimased keelasid ära kõik lõbustused ning keskendusid ainult tööle. Inglismaa uut reformeeritud kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Inglismaa reformatsioon erines eelnevatest seetõttu, et usupuhastust seal ei toimunud, sest lubati truuks jääda katoliikluse dogmadele ning säilitada senise jumalateenistuse kord. Kuigi kirik allutati riigivõimule, lõpetati induligentside müük, jumalateenistus jäi võõrkeelseks, vähendati kirikupühade arvu, kaotati tsölibaat ja kloostrid likvideerite, jäeti alles sellised katoliikluse jooned, nagu ei keelatud erksavärvilisi riideid ega ehteid ning lõbustusi pühapäevadel. Selles suhtes on anglikaani kirik
viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, kelle õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin Inglismaal oli eestvedajaks kuningas Henry VIII Reformatsioon levis Saksamaal, Madalmaades, Suurbritannias, Taanis, Rootsis, Soomes, Vana-Liivimaal. Reformatsioonist jäi puutumata Hispaania Vastureformatsioon Katoliku kirik algatas aktsiooni protestantliku reformatsiooni vastu Kiriku tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud
11.Millised olid talupoja koormised isanda ees? Pidi andma peaaegu pool enda saagist isandale Kohustus teha mõisapõllul tööd 12Miks kasvas katoliku kirik tähtsus Rooma impeeriumi langedes? Katolikus kirikus nähti ühendavat jõudu. 13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik? 766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal? Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik.
ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II-hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist Vasco da Gama- avastas meretee indiasse Jean Calvin kalvinismi rajaja Wallenstein- habsburgide dünastiat toetav väejuht kes uskus et vägi pidi end elatama sõjasaagist
võim kasvas, pöörati suuremat tähelepanu haridusele. 8. Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenes, kuna lõunast surusid peale leedulased ja poolakad, pidevalt sekkusid poliitikasse taanlased ja üle Peipsi hakkas ohustama Vene vürsti riik, tänu Leedule halvenes Liivimaa ja Preisimaa suhtlus. 9. hariduselus enne reformatsiooni oli tähtsal kohal vaimulike haridus ja kloostrid, õpiti ladina keeles, tekkisid ülikoolid ja linnakoolid. Pärast usupuhastust arenes eesti keelne kirjasõna, korraldati ümber linnakoolid, õpetamine katekismuse järgi. 10. mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg
12. Milline oli Viini kongressi tähtsus? 5p Kongressi eesmärgiks oli lahendada Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme. Tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa, Napoleon I rajatud Varssavi hertsogkonn, Hollandi, Reiniäärsete riikide, Saksimaa ja mitmete Itaalia terriotooriumide piiride kehtestamine ning mõjusfääride loomine. Suruda maha ülestõusud 13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastus algas 1517. a, kritiseeris just pattude andeks andmist. Indulgents – pattude andeksandmisekiri Kritiseerib katoliku kirikut 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklikus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8. kodusõda usu tõttu 1572. Pärtliöö
4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga? Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Saksamaal ja mujal ... Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid jäääti samaks jumalateenistuse kord. Nii ei toodud kaasa usupuhastust, nagu Euroopas. Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal
Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lektsioonidena kasutatavatest evangeeliumitest ja epistlite lõikudest. Kieveli 1517.a katekismus Johannes IV Kievel oli Saaremaa vaimulik, kes oli kohalikust vasalli perekonnast ning oskas ilmselt eesti keelt nagu mitmed tema kanoonikud. Kievel nõudis preestritelt rahvakeele oskust ja taotles energiliselt koolide asutamist."Kui Johannes Kievel pidas 23.VI 1517 Kuresaares
Paavst ütles aga Henry VIII'le ära. Viimaks viis see konflikt kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529 aastal teostas ta parlamendi poolt vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. Reformatsioon Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermatiaakt. Sellega kuulutas parlament kuninga Inglismaa kirikupeaks, mis tähendas lahkulöömist Rooma katoliku kirikust. Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele. Nii tekkis uute maaomanike kiht. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus
Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale
Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. On teada isegi üksikuid eestlasist üliõpilasi. Tuli päevakorda ka kõrgema ladina kooli rajamine, et saaksid ka talulapsed preestriteks valmistuda. Pärast Liivi sõda, reformatsiooni, vastureformatsiooni ja üleüldist segadust said kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika küll alamsaksa keeles, kuid oli võimeline jutlusi puhtas eesti keeles pidama. Eesti keelde tuli
Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556)
Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist
põhjused:1)Katoliiklik kirik oli moraalselt mandunud ja kaugenenud oma esialgsetest põhimõtetest.2)Suured maavaldused kirikul ja ilmalikud feodaalid tahtsid seda seda omavahel jagada. 3)Kirik oli kallis ja uhke.4)Jumalateenistused olid ladina keeles (enamikud ei saanud sellest aru) 5)Indlugentside müük läks üle piiri.1517 algas usupuhastus Saksamaal, selle alustajaks oli Martin Luther. Tekkisid luterlased. Luterlus sai valitsevaks Ida- ja Põhja-Saksamaal.1540 alustas Calvin usupuhastust. Tekkisid kalvinistid. 1534 algas Inglise usupuhastus, läbi viis kuningas Henry kaheksas. Keeldus Roomale allumast, võttis ära kloostrite varad, kloostreid suleti ja hakkasid toimuma inglise keeles jumalateenistused.Katoliku kirik viis läbi vastureformatsiooni, muutes oma sisu.Inkvisitsioon e. terrorJuutide ordu loomine.16.-17. saj. ususõjad. 18.saj. Algas Inglismaal tööstuslik pööre.J. Watt-aurumasin.R.Fulton- aurulaev.R.Stephenson- auruvedur.
Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Pärast Augsburgi ususrahu oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi Võrdlus Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. Zwingli õpetuste edasiarendajax sai J. Calvin. ,,Ristiusu õpetus"- Predestinatsioon e. Jumalik ettemääratus, ühed saavad õndsax, teised mitte. Inglismaal oli
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk.
Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus)
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena
uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536. Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused. Koolihariduse areng. 1593. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas luterlusega ühinemist. Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest.
Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1
käia. Koosseis on väike ansambel: viiul, flööt, saksofon, bassklarnet ja 2 elektriorelit. Ooper "Satyagraha" räägib Gandhi elust. Satyagraha tähendab tõe jõudu. Võrreldes esimese ooperiga on ta pisut konventsionaalsem on olemas libreto ja tegelased. Kuid muusik on endiselt minimalistli. Koosseis on suurem kõik puhkpillid ja keelpillid ja elektriorel/süntesaator. Ooper on sanskriti keeles. Kõige võimsasm ooper on "Ehnaton". Räägib egiptuse vaaraost, kes tahab teha usupuhastust. Mängib orkestri täiskoosseis, va viiulid. Sünteesis ooperit ja filmikunsti: esialgu võttis aluseks Jean Cocteau filmid. Filmi esitatakse ooperiga samal ajal, repliikide asemel lauljad. Näiteks "La Belle et la bete". Sama edukas kui ooperis, on ta ka sümfoonilises muusikas. Vokaalsümfoonilistest suurteistest tuntuim on eepiline "Itaipu" ! Lõuna-Ameerika indiaanlaste maailma loomise müüdist. Samuti komponeeritud nö piltide kaupa. Erinevad pildid vahelduvad.
jääda luteri usu juurde. Reformatsioon võitis Saksamaal põhja-ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini ühendada lõppesid nurjumisega. Pärast usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Kalvinismi kujunemine Sveitsis Saksamaalt alguse saanud reformatsoon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Tollane Sveitsi kirjutas endast Habsburgide võimu alt vabaks võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. 1523. aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abiellukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele
protestandid. 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli "kelle maa, selle usk" nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Sveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli, kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu.
ses võidule luterlus. 1530. aastal kuulutati Lävi ordumeister küll Saksa-Rooma keisri Karl V poolt ametlikult impeeriumi riigivürstiks, kuid see jäi vaid hea tahte avalduseks - Saksamaal ja kogu Lääne-Euroopas möllav ususõda ei jätnud enamaks võimalusi. Polnud enam aega tegelda ühe kauge ja metsikuvõitu põhjamaise maanurgaga. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis nüüd ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Euroopa pärast usupuhastust. Kordamisküsimused: 1. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? 2. Miks ja kuidas kujunesid teoorjus ning sunnismaisus? 3. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? 4. Kas võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? 5. 5.Kuidas mõjutasid Vana-Liivimaad muutused Euroopas ja maailmas?
Järgmine abikaasa oli õuedaam Catherine Howardi hukati polnud süütu. Viimane kuninga abikaasa oli Catherine Parr, toetas lesena Elizabeth I-st. REFORMATSIOON · Pol. tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt parlament kuulutas 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga Rooma katoliku kiriku alluvusest lahkumine truu dogmadele ja säilitati senine jumalateenistuse kord. · Usupuhastust ei tulnud. Uus kirik: anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmeri pani aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformatsiooni läbiviimisel oli Thomas Cromwell. · Parlamendi aktidega suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti kirku nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel, kaotati tsölibaat. Osa maid kinkis Henry oma soosikutele, osa müüdi ära maaomanike kiht
Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Nii keskaja alguse kui ka lõpuga seoses on probleemiks veel see, et eespool nimetatud aastaarvud kehtivad täiel määral ainult Lõuna- ja Lääne-Euroopa kohta. Kesk- ja Ida-Euroopas algas keskaeg alles VIII-IX sajandil, Põhja-Euroopas X-XI sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. alguses (Näiteks Eestis peetakse keskaja algusaastaks 1227. a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj
1. uued tehnoloogiad ja uus kultuur 2. silmaringi laienemine 3. kohalike valitsejate võim suurenes, sest nad tegid koostööd maadeavastajatega Maadeavastused olid avastajatele kasulikumad, sest: 1. uued kaubad ja kaubateed 2. uued toidukultuurid 3. väärismetallid 4. silmaringi laienemine 5. maailmakaardi areng 25. Reformatsioon Saksamaal Reformatsioon kitsamas tähendused tähendab usupuhastust. Eesmärk oli kristlust puhastada sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ning täiendustest. Tuli tagasi pöörduda piiblil põhineva algse õpetuse juurde. Laiemas mõttes tähendab see ühiskonna, majanduse ja poliitikaga toimunud muutusi, mis usupuhastusega kaasnesid. Reformatsioon algas, sest katoliku kiriku moraalne prestiiz langes, kuna vaimulikud elasid järjest ilmalikumat elu. Inimestel tekkis pahameel indulgentside ehk patukustutuskirjade müügi vastu
kehtetuks, Anne sai kuningannaks, sündis tütar Elizabeth I, hiljem laskis Henry oma naise korduva abielurikkumise süüdistusel vahistada, Anne sai surmanuhtluse, nädal hiljem abiellus Henry Jane Seymouriga, kes sünnitas poja Edward VI, kuid ise suri Supremaatiaakt 1534.a. parlament kuulutas Inglise kiriku peaks kuninga, lahkumine Rooma katoliku kiriku alluvusest, kuid jäädi truuks katoliiklusele, säilitati senine jumalateenistus, usupuhastust polnud, uut kirikut nim. anglikaani kirikuks, peapiiskop Thomas Cranmer pani aluse anglikaani usutunnistusele. Suleti kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, mungad jäid töötuks, kaotati vaimulike tsölibaat, kloostrimaade arvel muutus kuningas rikkaks, osa maid kinkis ära, osa müüs maha, uute maaomanike kiht, kes tõstsid renti, hoogustasid tarastamist. Ingliskeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide
Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Ehnatoni sammud tõid kaasa vanade jumalate uskujate vastuseisu. Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas
Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja- ja Ida-Saksamaa, katoliiklikuks aga Lääne- ja Lõuna-Saksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist
Probleem lahendati alles 1390. aastateks. kui me eeldame, et seda korraldust täidati, siis 50 aastat ei tohtinud Saksa Ordu valduses jumalateenistusi pidada. Tõenöolisem on, et Saksa Ordu argumenteeris oma privileegidele ja väitis, et kirikuvande võib neile peale panna vaid paavst ise - ebatõenäoline, et seda 50 aastast kirikuvannet järgitud oleks. See pilt, mille maalib Russow, on ühemõtteliselt sihiline - tema jutustus moraalsest allakäigust, see peab Russowi jutustuses vastandama usupuhastust ja selle puhastamise eelset usku. See, mille poolest erines koguduse distsiplineerimine katoliku ja protestantliku ajal on seotud asjaoluga, et vähemalt teoreetiliselt kuulus suur osa inimeste elust kanoonilise õiguse kirikuõiguse sfääri, nt abieluõigus ja siin reeglitest kinnipidamist kontrollis kirik ja kui neist kinni ei peetud, siis karistas kirik kiriklike karistustega. need reeglistukud ei näinud ette üleandmist ilmalike võimude kätte nagu ketseri süüdistuste puhul.
annaabi.ee 
